nõuete rikkumise eest. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 132 p. 1 ,§ 135, § 155, § 156, KrMS § 180 lg. 1 kohtunik OTSUSTAS: Jätta rahuldamata M.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.03.2019 otsusele väärteoasjas 2780,19,000455 ning kaevatav otsus muutmata. Asja juures tõendina olev DVD plaat kõnesalvestusega häirekeskusesse ja fotodega jätta väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama, s.o.
3 /
1 (varalise kahju või tervisekahju tekitamine );
1 ( liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine);
9,
/ Liikluskindlustusseaduse § 81 (kehtiva liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine). Menetlusalune isik M.J ei ole eeltoodud väärteoprotokollile vastulauset esitanud. PPA Lõuna Prefektuuri 01.03.2019 otsusega väärteoasjas 2780,19,000455 karistati M.J tulenevalt eelnimetatud väärteoprotokollist
3 /
1 (varalise kahju või tervisekahju tekitamine );
lg.1 (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine);
9,
S § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, § 63 lõikest 3, määrati M.J-ile karistus järgevalt:
1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600.00 €;
S § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 223 lg. 1 järgi. Kohtuvälise menetleja siseveendumuse järgi oli sõiduki BMW juhi käitumine sõiduki Honda teelt välja lükkamisel ja seejärel sündmuskohalt põgenemisel kantud menetlusaluse isiku M.J tahtlusest. M.J esitas eelnimetatud PPA Lõuna prefektuuri otsusele Tartu Maakohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole tema toime pannud kaevatavas otsuses kirjeldatud väärtegusid, v.a. liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine. Kaebuse kohaselt M.J ei eita, et sõitis osundatud teel. A. L. poolt juhitud Honda hakkas vasakule poole kalduma ning M.J ei sundinud mingilgi viisil A. L. juhitud sõiduki trajektoori muutma. M.J kaebuse kohaselt ei tajunud ta sõidukite riivet pärisuunas sõitvast Hondast möödasõidul. Tahavaatepeeglist ei olnud ka midagi eelpool kirjeldatut näha. Seetõttu ei oleks paslik rääkida üldse liiklusõnnetusest ega liiklusõnnetuse kohalt ärasõitmisest, millistes tegudes PPA Lõuna prefektuur 01.03.2019 otsusega väärteoasjas 2780,19,000455 teda süüdistab. Kaebuses on taotlus, et mootorsõiduki juhtimisõigust temalt ära võtta ei oleks põhjendatud, sest perekondlikult ning olmevajadusi arvestades on juhtmisõigus vajalik. Vastuses kaebusele on PPA Lõuna prefektuur seisukohal, et M.J kaebus tuleb jätta rahuldamata (tl. 25-29). Väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad väärteootsuses toodud asjaolusid ning M.J rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. M.J poolt esitada lubatud videosalvestust ei ole avariisituatsiooni osas esitatud. Olukorras, kus isik asub end aktiivselt kaitsma, peab ta ka võimaldama teha väidetu kontrollitavaks. M.J poolt esitatud versioon toimunust ei haaku kogutud tõenditega. M.J-ile määratud karistus on proportsioonis M.J rikkumistega ja karistuse eesmärkidega. Isikul on 15 kehtivat liiklusrikkumist. PPA Lõuna prefektuur on seisukohal, et selliste raskete tahtlike liiklusrikkumiste eest oli põhjendatud isikult mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta. 2 Väärteoasja menetluses on PPA Lõuna prefektuur pöördunud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poole hindamaks, kas asjas ei ole kuriteokoosseisu. Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm 18.01.2019 kirjaga vastanud PPA Lõuna prefektuurile, et käesolevas süüteomenetluses ei ole alust M.J tegu kvalifitseerida KarS § 123 järgi, sest ei saabunud kannatanutele surma ega rasket kehavigastust ning sellist ohtu prognoosida on väärteomaterjalide põhjal raske. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetlus on läbi viidud vastavuses väärteomenetluse seadustikule. Sündmuskohalt liiklusavariis osalenud ühelt osapoolelt A.L. häirekeskusele antud informatsiooni põhjal on väärteomenetlust alustatud. A.L. kirjeldus toimunust on talletatud helisalvestusel (mida ka kohtuistungil kuulati). A.L. andis häirekeskusele sündmuskoha andmed, enda andmed, oma sõiduki andmed, teise osaleja nime - M.J, samuti selle isiku automärgi ja autonumbri. Samuti kirjeldas A.L.häirekeskusele oma sõiduki Honda märgatavaid kahjustusi vasakul poritiival. A.L.selgitas kõnes häirekeskusele, et M.J poolt oli tegemist tema tahtliku teelt välja surumisega. A.L. selgitati häirekeskusest, et selle kõne põhjal fikseeriti ära sündmuskoht, mõlema sõiduki andmed, samuti fikseeriti ka sõiduki Honda teelt välja sõitmine paremale lumehange. Häirekeskusest selgitati A.L., et ta peaks abi kutsuma ning võib sündmuskohalt lahkuda, sest häirekeskus fikseeris avarii ja selle asjaolud. A.L. saab esmaspäeval pöörduda kindlustusse sõidukikahju kindlakstegemiseks. Seega ei saa väärteomenetluses A.L. ette heita sündmuskohalt lahkumist. Isik toimis häirekeskusest saadud informatsiooni põhjal. Menetluses on tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi, mille kohta on võetud ka allkiri. Menetlusalune isik on üle kuulatud, samuti ka teised asjaomased isikud, PPA Lõuna prefektuuri poolt vormistatud väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 nõuetele (tl. 5860); viited ka tõenditele. Protokollis on viide võimalusele esitada protokollile vastulause; samuti ka aeg ja koht menetleja poolt tehtava otsuse ja selle kättesaamise kohta. PPA Lõuna prefektuuri otsus 01.03.2019 vastab VTMS § 74 menetluslikele nõuetele, tehtud pädeva menetleja poolt. Kohtuistungitel 17.09.2019 ja 20.09.2019 käsitletud tõendid kinnitavad, et väärteomenetluse algatamiseks olid alused. Tunnistaja A.L. ütlused kinnitavad, et tema sündmuskohal 12.01.2019 kella 14:30 ajal XXX külas XXX vallas Tartu maakonnas, Lähte- Elistvere teelõigul, sõites sõidukiga Honda reg. nr. XXX koos abikaasa K.L. ja lastega Jääaja keskusest koju. Teeolud olid lumised, tema sõidukil olid uued talverehvid-naelrehvid. Sõidukiirus oli 70 km/h, kiiremini oli sõita raske, sest teel oli sõitnud põllumajandusliku rehviga traktor ning teel olev lumine pind oli sellest konarlik. Nende autost oli mööda sõitnud koolivend M.J juhitud BMW ning mõne aja pärast peatus see auto tee vasakul poolel. Tema, A.L., oli andnud nördimusest BMW juhile signaali - mis mõte oli mööda sõita kui kohe peatud. Edasi sõites mõne aja pärast oli see BMW jällegi nende taga. A.L.oli andnud parema suunatulega märku, et laseb BMW mööda sõita, kuid BMW alustades nende autost möödumist, oli sõitnud nende kõrvale, püsis mõned sekundid nende kõrval sõites kuni oli kuulda kolksu. A.L.ei saanud muud teha kui pidurit vajutada (tl. 82 3 pöördel). Seejärel oli ta sunnitud sõitma paremale lumme. Tunnistaja ütlustel oli BMW sõidutrajektoor selline, et BMW hakkas neid teelt paremale tee ääre poole tõrjuma, nagu neid ei oleks üldse teel. Tagantjärgi oli sellele õudne mõelda. Siiani on selliseid asju filmides nähtud (tl.84). A.L. ütlusel tema Hondal on vasakul esitiival sellest avariist muljumise jälg, mis tekkis autode külgriivest; fotodelt on see hästi jälgitav. A.L.pidas tõenäoliseks, et M.J sõidukil olnud võimalikud nühkejäljed automaaler on kõrvaldanud. A.L.ei mäletanud, et M.J oleks manöövri käigus signaali andnud (tl. 84 pöördel). Tunnistaja K.L. ütlused riimuvad suures osas A.L. ütlustega- sündmuskoht, autos olnud isikud, M.J poolt nende autost Honda tehtud möödasõit, mille tagajärjel A.L. tõrjuti tee paremale poole lumme. Tunnistaja K.L. ütlused kinnitavad, et ilm oli ilus, valge aeg, päikesepaiste. Nende autost Honda möödasõitu tegev BMW sõitis mõne aja nende kõrval ja vaatas veel vasakule, et näha, kes nende autos viibivad. Tunnistajale oli hästi meelde jäänud selle autojuhi vihane pilk; samuti oli tunnistaja näinud ka BMW juhi poolt rooli paremale keeramist, nende auto suunas (tl. 82 ). Tunnistaja ütlustel ilmselgelt ei riivanud BMW nende sõidukit kogemata, vaid BMW juht sõitis neile tahtlikult küljelt sisse ja rammis teelt välja. Pärast intsidenti oli BMW juht edasi sõitnud, jättes neid lumehange (tl. 81). Lapsed olid autos hirmunud, sest auto oli kaldu. Abikaasa A.L.oli helistanud häirekeskusesse, teatanud avariist ja saanud häirekeskusest ka juhised kuidas edasi toimida. Juhuslikud möödujad olid neil appi tulnud ning aitasid auto lumehangest välja. Tunnistaja kinnitas, et Kui BMW neist mööda sõitma hakkas, vähendas abikaasa A.L.kiirust, et BMW mööda saaks. K.L.ütlustel nende Honda vasak peegel oli tagurpidi, vasakul esiporitiival vigastus. Kohtuistungil avaldatud K.L. ja A.L. ütluste protokollid riimuvad nende isikutega poolt kohtus antud ütlustega. Süüteoteate vorm (tl. 30-31) kinnitab väärteomenetluses tuvastatut - 12.01.2019 kella 14:30 ajal XXX külas XXX vallas Tartu maakonnas, Lähte- Elistvere teelõigul juhtis M.J mootorsõidukit BMW reg. nr XXX, kus möödasõidu sooritamisel sõidukist Honda reg. nr XXX ei hoidnud ohutut külgvahet, mistõttu sõitis viimasele külge. Sõidukite kokkupuute tagajärjel paiskus Honda paremale poole teelt välja. Kohtuistungil kuulatud helisalvestus A.L. telefonikõnest häirekeskusele 12.01.2019 kella 14:30 riimub eelnevaga. A.L.on toimunud autode kokkupõrke asjaolusid kirjeldanud samuti kui kohtuistungil. Kõnest nähtub, et pärast A.L. poolt liiklusõnnetuse andmete andmist lubati temal sündmuskohalt lahkuda, kinnitati, et juhtunu on selle telefonikõnega fikseeritud. Seega talitas A.L.häirekeskusest saadud informatsiooni kohaselt. Fototabelitelt sündmuskohalt ja lumme sõitnud sõidukist Honda reg. nr. XXX (tl.44-46) on näha, et Honda on sõidutee paremal pool lumehanges ning sõiduki lumest kätte saamiseks on vaja kõrvalist abi. Sõiduki vasakul esimesel poritiival on nühkevigastus, mis viitab sõiduki kontakteerumisele teise sõidukiga. Võimalik, et vigastus võib olla saadud ka teise auto, millel suurem rehv, kontaktist, et M.J poolt juhitud sõiduauto BMW 730 suuremat mõõtu velg (kas 17 või 18 tolli) ning rehv on tekitanud selle vigastuse, arvestades et Honda veljed on väiksemat mõõtu. Samas ei ole M.J poolt juhitud sõiduki BMW vaatlust läbi viidud pärast toimunut. On võimalik, et autol esinenud kriimud on parandatud. Teadaolevalt on ka sõiduki BMW 730 4 poritiivad tunduvalt paksemast metallist kui seda Honda poritiivad, mistõttu sõidukile BMW ei pruukinud selliseid vigastusi kui Hondalegi tekkida. Samas kinnitas M.J, et sõiduk müüdi ning mõned kriimud olid sellel ikka. Asjas on sõiduki BMW 730 müügileping (tl. 51), kinnitades sõiduki võõrandamist 28.01.2019. Fototabelid tl. 38-39 on väljavõtted Google Maps-st – annavad geograafilist informatsiooni sündmuskohast. M.J poolt kohtule koos kaebusega saadetud fototabelid (tl.1-3) annavad informatsiooni tema poolt juhitud sõidukist. M.J ütluste kohaselt tema ei tõrjunud Hondat paremale, vaid Honda kaldus vastassuunavööndisse tulenevalt ebaõigetest rehvidest, hakates teel laperdama (tl. 75 pöördel) ja kaldus seetõttu teeäärde lumme. M.J ei pidanud mõistlikuks seda, et A.L.temale nördimusest signaali andis kui temast möödus enne avariisündmust. Tl. 52 M.J poolt 01.02.2019 visandatud avariiskeem näitab, kuidas A.L. auto vastassuunavööndisse kaldus ning seejärel paremale teepoole kraavi kaldus. Tl.40 olev A.L. poolt 24.01.2019 visandatud skeem näitab avarii toimumise mehhanismi nii nagu kirjeldavad A.L. ja K.L. ütlused. Kohus teeb otsustuse asjas olevate tõendite põhjal. Kohtu hinnangul on usaldusväärseteks tõenditeks tunnistajate A.L. ja K.L. ütlused. Kohus on hoiatanud tunnistajaid valeütluste andmise eest. Kohtu hinnangul nimetatud tunnistajate ütlused põhilises osas riimusid ning olid vastavuses nende isikute poolt PPA Lõuna prefektuuris antud ütluste protokollidega. Käsitletud süüteoteade ja kohtuistungil kuulatud helisalvestus A.L. kõnest häirekeskusele kinnitavad samu asjaolusid nagu seda on tunnistajad A.L.ja K.L. kirjeldanud. Seega loeb kohus tõendatuks et 12.01.2019 kella 14:30 ajal XXX külas XXX vallas Tartu maakonnas, Lähte- Elistvere teelõigul juhtis M.J mootorsõidukit BMW reg. nr XXX, kus möödasõidu sooritamisel sõidukist Honda reg. nr XXX ei hoidnud ohutut külgvahet, mistõttu sõitis viimasele külge. Sõidukite kokkupuute tagajärjel paiskus Honda paremale poole teelt välja. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas M.J varalise kahju A. L. sõiduki Honda vasakpoolse külje kahjustamisega (eesmine tiib mõlkis ja värvikahjustustega, eesmine velg kahjustatud). Seega pani M.J sündmuskohal toime Liiklusseadus § 46 lg. 3/Liiklusseadus § 223 lg. 1 -järgse rikkumise- tekitades liiklusvahendi juhina liiklusnõuete rikkumisega kaasliiklejale varalise kahju. Kohtu hinnangul, arvestades tunnistajate ütlusi, pani M.J süüteo toime tahtlikult. Nähtub et M.J sai aru mis toimus ning tema süülise tegevuse tõttu liiklusõnnetuses pärast toimunut sõitis sündmuskohalt minema- põgenes sündmuskohalt. M.J ütlused selles, et lumetolmus ta ei märganud toimunud on ennast õigustavad. Tunnistajate A.L. ja K.L. ütlused kinnitavad, et M.J sai aru ja nägi, et Honda sõitis tema tahtliku tegevuse tõttu lumehange. Nähtub ,et M.J teadlikult ja tahtlikult sõitis sündmuskohalt ära, pannes toime
1 –järgse väärteo. M.J poolt Liiklusseadus § 33 lg. 2 p. 9; Liikluskindlustuse seadus § 3 lg.2 Liikluskindlustuse seadus § 81 järgne rikkumine on dokumentaalselt tõendatud ning seda rikkumist M.J ka ise tunnistas. Liiklusregistri andmed sõiduki BMW reg.nr XXX kohta ning andmed sõiduki BMW reg. nr XXX kindlustuse kohta( tl. 47-48) kinnitavad seda süütegu. 5 Seega on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.03.2019 otsuses väärteoasjas 2780,19,000455 tuvastatud õigesti M.J poolsed väärteod. Kohtu hinnangul on ka karistused M.J-ile määratud vastvuses tema poolt toime pandud süütegude raskusega, arvestades ka seda et isikul on 15 kehtivat väärteokaristustust. LS § 223 lg. 1 ja Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 223 lg. 1 järgi. On tõendatud et menetlusalune isik M.J pani süüteod toime tahtlikult. Liikluskindlustuse seadus § 81-järgse rikkumise osas kohus möönab et tegu võis olla toime pandud ettevaatamatusest, mis samuti on aga väärtegude puhul karistatav. Samas on juhi kohustus veenduda enne teeliiklusesse minekut et kehtiks liikluskindlustus. M.J poolt toime pandu tegudes õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. PPA Lõuna Prefektuur on põhjendatult märkinud et
lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Nimetatud paragrahvi lõike 7 järgi ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse korral tuleb tekitatud ohust.teavitada.politseid. Asjas olevad tõendid viitavad, et sõiduki BMW juhi M.J käitumine sõiduki Honda teelt välja lükkamisel ja seejärel sündmuskohalt põgenemisel oli kantud tahtlusest. Sõidukil Honda olevad kahjustuste mehhanism nagu seda on õigesti hinnanud PPA Lõuna prefektuur kaevatavas otsuses, samuti tunnistaja K.L. ütlused kinnitavad, et M.J selgelt aru sai tema poolt toime pandud ohtlikust manöövrist ning teise sõiduki sundis teelt välja sõitma. Põhjendatud on PPA Lõuna prefektuuri seisukoht selles, sõiduki vigastused võimaldavad teha järelduse, et kahju tekkimise hetkel oli M.J juhitud sõiduk BMW sõiduki Honda suhtes taolise nurga all, et sõidukite küljed ei läinud tervikuna kokku. Ohtliku liiklusohtliku olukorra tekitas M.J sellise möödasõitmisega, tõrjudes teise sõiduki teelt välja. Karistuse määramisel on juhindutud KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena mõjutab süü suurust. Põhjendatud on PPA Lõuna prefektuuri seisukoht selles et M.J süü oli suur, arvestades sündmuskohta asulavälisel teel. Maanteekiirusel teelt välja sõitmine võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi, sh tervisekahjustusi inimestele. Antud juhul olid ohustatud ka sõidukis viibinud kolm väikelast. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Isikul on karistusregistris 18 kehtivat karistust, neist 15 erinevate liiklusalaste rikkumiste eest, suurem osa karistusi on täitmata. Isiku suhtumine õiguskorda on taunitav. Nähtub et M.J ei ole kinni pidanud ohutu liikluse nõuetest. Liiklusseadus § 223 lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistatakse 6 rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 järgi karistatakse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Lg. 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Liikluskindlustuse seadus § 81 järgi karistatakse süüdlast rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. PPA Lõuna prefektuur on põhjendatult viidanud Riigikohtu 17.05.2013.kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitusele, arvestades keskmist sanktsioonimäära, süü suurust, mis M.J puhul oli suur. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel M.J-ile kohus ei tuvastanud. M.J ei kahetsenud toimunut. Kohus on seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.03.2019 otsusega väärteoasjas 2780,19,000455 M.J-ile mõistetud karistused on põhjendatud, vastavuse isiku süü suurusega ja tema karistuse eesmärkidega ning kaevatav otsus tuleb ka karistuste osas jätta muutmata. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud M.J vabastada lisakaristusest - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest. Seda eelkõige tema poolt toime pandud väärtegudest ning tema süstemaatilistest varasematest liiklusnõuet rikkumistest. M.J ei ole isik, kes on nimetatud KarS § 48 ja § 50 – isik, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on igati proportsionaalne karistus süstemaatilisele liiklusnõuete rikkujale. Jätta rahuldamata M.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.03.2019 otsusele väärteoasjas 2780,19,000455. Menetluskulu nõudeid käesolevas väärteoasjas otsuse tegemise seisuga esitatud ei ole. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.