4-19-3813/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2019.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3813 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Tõlk Ingrid Oja Kohtuasi Aleksandr Polevtsov (isikukood 38206290325, xxxx, elukoht xxxx, töökoht Xxxx OÜ) väärteoasi LS § 223 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.06.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,010696 kaebuse esitaja Aleksandr Polevtsov kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja JP RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.06.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,010696 ning lõpetada väärteomenetlus Aleksandr Polevtsovi suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda liiklusekspertiisi kulu summas 413 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.11.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A L (L) poolt 24.05.2019 koostatud väärteoprotokolli AB 1578157 kohaselt juhtis Aleksandr Polevtsov 01.10.2018 kella 11.26 ajal Tallinnas, A.H Tammsaare teel, Marsi tn 10 juures, mootorsõidukit xxxx, reg. märgiga xxxx, ning manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx, reg. märgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx OÜ-le. Kirjeldatud tegevusega rikkus Aleksandr Polevtsov liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja J P poolt 21.06.2019 väärteoasjas nr 2302,18,010696 tehtud otsusega karistati Aleksandr Polevtsovi LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. Aleksandr Polevtsov esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning palub väärteomenetluse lõpetada väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, ta ei ole ühtegi manöövrit sooritanud. Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline esindaja jääb oma väärteomenetluses tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et väärteo toimepanek Aleksandr Polevtsovi poolt on tõendamist leidnud eelkõige EKEI eksperdi arvamusega. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, tunnistajate ütlused, eksperdi ning asjatundja arvamused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Aleksandr Polevtsovi kaebus on põhjendatud ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 21.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,18,010696 tuleb tühistada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. 2 Vastavalt väärteoprotokollile AB 1578157 juhtis Aleksandr Polevtsov 01.10.2018 kella 11.26 ajal Tallinnas, A.H Tammsaare teel, Marsi tn 10 juures mootorsõidukit xxxx, reg. märgiga xxxx, ning manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx, reg. märgiga xxxx. Kirjeldatud tegevusega rikkus Aleksandr Polevtsov LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (RKKKo 3-1-1-45-11; 3-1-1-20-15; 3-1-1-9-08). Aleksandr Polevtsovile süüksarvatava LS § 33 lg 2 p 8 järgi on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Vaidlust ei ole selles, et 01.10.2018 kella 11.26 ajal Tallinnas A.H Tammsaare teel toimus liiklusõnnetus Aleksandr Polevtsovi poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, reg. märk xxxx, ning A Aa poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, reg. märk xxxx, vahel. Käesolevas väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse kaebajale ette ohtliku manöövri sooritamist, mille tulemusena toimus kokkupõrge kahe sõiduki vahel. Menetluse keskseks küsimuseks on, kas kaebuse esitaja sooritas manöövrit, seda nii juriidilises mõttes kui ka faktiliselt. LS § 2 p 37 järgi on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteoprotokollist ei selgu, millisest tegevusest jutt käib. Kuna sõiduautol xxxx on vigastused vasakpoolsel küljel, siis võib vaid kohus oletada, et jutt käib vasakule poole suunatud liikumisest. Väärteoprotokolli kirjeldusest ei ole võimalik aru saada, kas silmas peetakse manöövrit kui pööret vasakule, manöövrit kui ümberreastumist vasakule või peetakse silmas manöövrit kui ümberpõiget vasakule. LS § 2 p 61 järgi on pööre kõrvale- või tagasipööre ning LS § 2 p 26 märgib, et kõrvalepööre on parem- või vasakpööre. Liiklusõnnetuse toimumise kohas puudub pöördevõimalus, mis tähendab, et pööret vasakule ei ole võimalik teha. Vastavalt LS § 2 p 101 on ümberpõige möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites. Kohtule esitatud materjalides puudub aga igasugune informatsioon, et Xxxx oleks teostanud ümberpõiget, sellele ei viita ka ükski menetlusosaline. Seega jääb ainsa võimaliku variandina manöövrina käsitletava liikumise sisustamisel vaid sõiduraja vahetus ehk ümberreastumine. Kaebaja väitel ta ei teostanud manöövrit, ta liikus otse oma sõidurajal ning kokkupuude kahe sõiduki vahel tekkis xxxx juhi tegevuse tagajärjel (kohtutoimik lk 36), seda kinnitas temaga koos sõidukis viibinud tunnistaja A P (kohtutoimik lk 45 pöördel, 46). Sõiduautot xxxx juhtinud A A väitis aga kohtus, et liiklusõnnetus toimus sõiduki Xxxx manöövri tagajärjel (kohtutoimik lk 39 pöördel). Kohus, asudes vastust otsima küsimusele manöövri sooritamise kohta, leiab, et kaebuse kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt kaebaja, tunnistaja A P ja teiselt poolt tunnistaja A Aa ütlustes. 3 Hindamaks Aleksandr Polevtsovile esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus leiab, et kaebaja ja tunnistaja A P ütlused on usutavad. Kaebaja selgitas, et liikus äärmises vasakpoolses reas ning reastus keskmisse ritta, et lasta mööda kiirabiauto. Sama tegi ka must universaalkerega xxxx, kuid viimane reastus tagasi äärmisse vasakpoolsesse ritta, kaebaja jäi edasi keskmisse ritta (kohtutoimik lk 36). Kiirabi ja selle taga liikuva xxxx liikumine nähtuvad ka valvekaamera salvestiselt. Samuti selgitas kaebaja, et xxxx liikus enne kokkupõrget äärmises vasakus reas ja enne kokkupõrget reastus xxxx kaebaja ritta, et mitte sisse sõita xxxx ees liikuvasse xxxx (kohtutoimik lk 36). Kuna kaebuse esitaja ja tunnistaja A P ütlused ühtivad osas, mis kirjeldavad nii kiirabiauto liikumist, kui ka nende auto liikumist ning need kattuvad ka täielikult salvestiselt nähtuga, siis kohus peab nende ütlusi usaldusväärseteks. Mõlemad isikud on kohtus andnud kokkulangevaid ütlusi ka selle kohta, et xxxx liikus suurel kiirusel ja Aleksandr Polevtsov hoiatas seetõttu ka oma naist võimalikust kokkupõrkest (kohtutoimik lk 35 pöördel, 46). Kohus ei loe tunnistaja A Aa ütlusi usutavateks, kuna ta ei ole oma ütlustes järjepidev ning annab ebamääraseid ütlusi ja vastused varieeruvad sõltuvalt sellest, kelle küsimusele tunnistaja vastas. Kord väidab ta, et ei mäleta mismoodi kokkupõrge toimus, ei mäleta, millal märkas esimest korda Xxxxt, kuid teab, et Xxxx põhjustas liiklusõnnetuse. Samuti väitis, et süüküsimust nad kaebajaga ei arutanud, kuna tema vene keelt ei räägi ja Xxxxe juht ei oska eesti keelt, siis jälle väidab, et midagi nad ikkagi Xxxxi parklas arutasid. Esmalt väidab tunnistaja kohtuvälisele mentlejale, et kiirustas, kuna pidi inimestega kokku saama, kuid kohtu küsimusele, kas ta kiirustas sel päeval, vastas tunnistaja, et . Ka on vastuolu tema ütlustes selle kohta, et sündmuskohalt lahkudes sõitis ta bussipeatusesse, kus säilis silmside Xxxxega, kuid siis väidab, et alles Xxxxi parklas sai teada, et teine kokkupõrkes osalenud sõiduk oli Xxxx. See, et xxxx juht A A kiirustas sel päeval, nähtub ka tema kokkupõrke järgsest käitumisest, kus selle asemel, et kohapeale seisma jääda, ta hoopis lahkub sündmuskohalt, läheb xxxx keskusse kohtumisele ja naaseb xxxx Xxxxi parklasse alles pärast politseipoolset pöördumist ja palvet parklasse tulla. Tunnistaja kinnitas kohtule, et kogu selle aja jooksul ei teavitanud ta kedagi toimunud liiklusõnnetusest, kuna tal oli kiire ja tähtsamaid asju, kui õnnetuse tõttu tekkinud 200 eurone kahju. Tunnistaja põhjendus sündmuskohalt lahkumise kohta, et kui ta tundis kontaki, siis (kohtutoimik lk 37 pöördel -39), ei ole usutav, sest sellisel moel ei käitu üski inimene, kes on veendunud oma süütuses. Pigem iseloomustab selline käitumine inimest, kes rikub käitumisreegleid ning soovib seda varjata. Kuna A A üritab manipuleerida faktidega, siis seetõttu ei ole ta kohtu jaoks ka tõsiseltvõetav. Kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistaja A Aa ütlustes on täheldatav tugev ennastõigustav tendents ning soov veenda kohut selles, et tema ei ole millegi vastu eksinud, vaid kogu vastutus lasub sõiduauto Xxxx juhil. Kohus jätab tunnistaja A Aa ütlused tõendina arvestamata, kuivõrd need on omavahel vastuolus ning ka ümber lükatud kaebaja ja tunnistaja A P ütlustega, samuti ka salvestiselt nähtuga. Tunnistaja A Aa versioon liiklusõnnetuse tekitamise kohta kaebaja poolt ei ole usutav ka seetõttu, et kaebaja ja tunnistaja A P ütluste kohaselt oli neil sõidukis väike laps. Ükski mõistlik inimene, kelle autos on xxxx imik, ja kes näeb tagant kiiresti lähenevat teist sõidukit, teeb selle kohta veel märkuse oma autosviibivale abikaasale, ei teeks manöövrit, mille käigus keerab teadlikult rajale, kus liigub tema jaoks ohtlik sõiduk. Ükski normaalne inimene ei käituks sel moel, et tahtlikult seaks ohtu oma lapse ning abikaasa elu ja tervise. Nagu kohus juba ka eelpool märkis, haakuvad kaebaja ja tunnistaja A P selgitused Xxxxe ja xxxx liikumise kohta ka valvekaamera salvestiselt nähtuga. Kuigi valvekaamera pilt ei ole väga hea kvaliteediga, siis võttes aluseks kõige äärmises vaskapoolses reas oleva kiirabi auto liikumise, millele viitasid nii kaebaja kui ka temaga koos autos olnud tunnistaja, siis tõepoolset sõidab selle taga tume universaalkerega auto, millele viitas ka kaebaja öeldes, et kiirabi taga sõitis must universaalkerege xxxx. Samuti selgitas kaebaja, et xxxx liikus enne kokkupõrget äärmises vasakus reas ja enne kokkupõrget reastus xxxx kaebaja ritta, et mitte sisse sõita 4 äärmises vasakpoolses reas liikuvasse xxxx. Nähtuvalt valvekaamera salvestiselt, liigub Xxxx keskmises reas ja jääb samas reas ka seisma. Xxxxe taga jäi seisma ka autobuss, mille juhti üritas kaebuse esitaja ka hiljem kätte saada, eesmärgiga oma süütust tõendada (kohtutoimik lk 37). Jälgides keskmises reas liikuva Xxxxe ees toimuvat tegevust, siis kuigi Xxxxe ees liikuva sõiduki marki ja numbrimärki ei ole võimalik tuvastada, siis tegemist on tumedat värvi universaalkerega suuremat sorti sõiduautoga. Vaadates väärteotoimikus olevatel fototabelitel olevaid pilte õnnetuses osalenud sõidukist xxxx (vt. toimik lk 13-20), siis nii selle toon (must värv) kui ka kerekuju on äravahetamiseni sarnased Xxxxe ees liikunud autoga. Kogumis kõiki kohtule esitatud tõendeid hinnates on kohus veendnud, et salvestisel kaebaja poolt juhitud sõiduauto Xxxx ees sõitnud mootersõiduk on A Aa poolt juhitud xxxx. Xxxx on kogu aja, mil ta kaamera vaateväljas on, liikunud keskmises reas, mis tähenda, et on täiesti usutav, et xxxx juht, selleks, et mitte sõita sisse tema ees liikunud xxx, oli sunnitud vahetama sõidurada ja ümberreastumisel keskmisele rajale riivas keskmisel rajal liikunud Xxxxt. Käesolevas asjas on menetleja läbi viinud liiklustrassoloogia ekspertiisi, mille käigus on kohtuekspert jõudnud järeldusele, et kõnealustel sõidukitel olevate vigastuste ja liiklusõnnetuses kogutud materjalide alusel on võimalik tuvastada, et tehniliselt sai kokkupõrge toimuda sõiduauto Xxxx manöövril. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Polevtsov liiklusnõudeid rikkunud. Ta liikus oma sõiduraja piires. Sündmuskoha fotodelt ja ka Google Mapsi kaardirakendusest nähtuvalt ei ole Tammsaare tee puhul tegemist sirge teega, vaid Järvevana tee raudtee ülesõidukohast Mustamäe poole liikudes on lauge kurv. Nimetatud fakt on ära märgitud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis, kus on märgitud, et tee on kerges languses ja kurvilisuse kohta on märgitud „lauge kurv“ (vt. toimik lk 1, 4, 23). Liikumaks sellises teel sõiduraja piirides ongi kohtu hinnangul vaja teostada roolipöördeid paremale või vasakule, kuna LS § 45 lg 1 kohustab sõidukijuhti liikuma sõiduraja piirides. Ka kaebaja avaldas kohtus, et liikus oma sõiduraja piires, et lasta xxxx mööda (kohtutoimik lk 35 pöördel). Sõidusuuna korrigeerimine oma sõiduraja piirides ei ole manööver. Selline kohtu järeldus on kooskõlas ka Riigikohtu lahendiga 3-1-1-75-07. Seega on ekspert jõudnud valele järeldusele, et kokkupõrge sai toimuda sõiduauto Xxxx manöövril. Vaidlust ei ole, et xxxx sõidukiirus oli suurem kui Xxxxe liikumiskiirus, seda kinnitasid kõik kohtus ülekuulatud isikud, sh ka ekspert U L ja asjatundja J L. Kuigi viimane ei ole ekspert, siis tegemist on isikuga, kelle poole pöördus kaebaja abi saamiseks ning kelle kohus kuulas kaebuse esitaja taotlusel ka kohtus üle. Kuigi ekspert on akspertiisiakti nr 18E-LT0085 põhjendustes märkinud, et juhul kui sõiduautost kiiremini liikuv sõiduauto xxxx oleks vahetanud rada kolmandalt rajalt teisele, peaksid sõiduauto Xxxx vigastused paiknema esistange vasakpoolsel küljel ja esinurgal ning rattakoopa keskosas (vt. toimik lk 37), siis asjatundja J L on selgitanud, et kui kokkupõrke nurk on kuni 4 kraadi, siis märgatavaid kahjustusi Xxxxe esikaitsetsoonile ei pea tekkima. Samuti märkis asjatundja, et olemasolevate materjalide põhjal saab tuvastada sõidukite omavahelist asendit kontakti toimumise ajal ehk nende omavahelist asendit, mitte aga asendit teemärgistuse ja tänava suhtes ning vigastuste alusel ei ole võimalik aru saada, kuidas nad tee telgjoone suhtes paiknesid (kohtutoimik lk 47 pöörde - 48). Nähtuvalt eelnevast on asjatundja ja ekspert jõudnud erinevatele järeldustele liiklusõnnetuse tekkemehhanismi kohta. Vastavalt KrMS § 61 lg 1 ja 2 ühelgi tõendil ei saa ega tohi olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kuigi asjatundja J L ei ole ekspert, siis vaid seepärast tema arvamuse tõepärasuses kahelda ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Antud juhul rajaneb menetleja tehtud karistusotsus suurel määral vaid eksperdi arvamusel, kuid kohtu jaoks on eksperdi seisukoht vaid üks esitatud tõenditest ning ka see on ilma igasuguse eelhinnanguta avatud kohtulikule hindamisele võrdselt teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Käesoleva kaebuse arutamisel ei ole aga menetleja suutnud kohtule usaldusväärselt tõendada, et Aleksandr Polevtsov rikkus liikluses käitumise reegleid. Kuna ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata, siis menetleja on otsuses märkinud, et liiklusõnnetuse toimumist oleks saanud ära hoida ainult Aleksandr Polevtsov. Menetleja selline seisukoht on leidnud kajastamist 5 ka A Aa kohta koostatud väärteootsuses, mille kohaselt heidetakse talle vaid ette LS § 169 lg 6 nõuete rikkumist. Antud juhul kohus sellise käsitlusega ei nõustu, kuna eelpool märgitud tõendite kogumis hindamise tulemusel on kohus jõudnud vastupidisele järeldusele liiklusõnnetuse põhjustaja kohta. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita menetleja seisukohta, et Aleksandr Polevtsov sooritas manöövrit, ning seetõttu leiab kohus, et kaebajale ei saa ka ette heita selle ohutuses veendumata jätmist (RKKKo 3-1-1-75-07, p 5.1). Kuivõrd ka väärteokirjeldus on puudulik ning kuna kohus on seotud väärteoprotokollis isikule etteheidetava teo kirjelduse sisuga ning seda täiendada ega muuta ei saa, ning eelpool analüüsitud tõendid ei veena kohut, et Aleksandr Polevtsov rikkus LS §-s 33 lg 2 p 8 sätestatud nõuet, siis tema vastutus LS § 223 lg 1 järgi on välistatud ning väärteomenetlus tema suhtes kuulub VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Menetluskulud KrMS § 183 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, mis tähendab, et VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtukulu, summas 413 eurot liiklusekspertiisi teostamise eest, tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik 6