← Eesti

1-16-2301/8

Obsah (12)§ 126§ 189§ 317§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljandi koh

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada V.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.F-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui V.F ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata V.F-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada V.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
  2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult xxxxxxxx xxxxxxxxx xx tsiviilhagi ning välja mõista V.F-ilt 3000 (kolm tuhat) eurot xxxxxxxx xxxxxxxxx xx kasuks; 2.2 välja mõista V.F-ilt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 743 (seitsesada nelikümmend kolm) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
  3. a maikuust igakuise menetluskulu osa 61 (kuuskümmend üks) eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid neli rikutud elektrimootorit jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel õiguspärasele valdajale Cronimet Eesti Metall OÜ-le, asitõend lauanuga Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Selgitused kohtuotsusele 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega

§-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.6

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on V.F toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) olles isik, kes paneb varavastaseid kuritegusid toime süstemaatiliselt, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ajavahemikul 14.11.2014 kuni 17.11.2014 xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx asuvasse xxxxxxxx xxxxxxxxx xx -le kuuluvasse Reniti viljakuivatisse sissetungimise teel kaks 5kw võimsusega viljapuhastimootorit koos reduktoriga koguväärtusega 1800 eurot, ühe 3 kw võimsusega elevaatormootori koos reduktoriga väärtusega 800 eurot ja ühe 8 kw võimsusega elevaatormootori koos reduktoriga väärtusega 1100 eurot, millele lisanduvad elektri- ja taastamistasud summas 500 eurot. Oma tahtliku tegevusega tekitas V.F kahju kogusummas 4200 eurot; 2) samuti tema võttis ajavahemikul 01.09.2015.a – 30.09.2015.a grupis koos K.Sga võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxx x territooriumile ladustatud M.K.le kuuluvad 6,5 (kuus ja pool) alust, kokku vähemalt 208 Aeroc tuhaplokki koos euroalustega koguväärtusega 1239.60 eurot. Sündmuskohal oli avatud veel osa kiletatud Aeroc tuhaploki pakendeid, mistõttu oli ehitusmaterjal rikutud. -püüdis 03.10.2015.a kella 00.00 kuni 00.40 vahel grupis koos K.Sga võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xx x territooriumile ladustatud M.K kuuluvaid Aeroc tuhaplokke, tõstes laenutatud Cramo järelhaagise peale 12 tuhaplokki väärtusega 64.80 eurot, kuritegu jäi lõpule viimata kahtlustatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel, kannatanu isa sekkumise tõttu. Sündmuskohal oli avatud veel kaks kiletatud Aeroc tuhaploki pakendit, mistõttu oli ehitusmaterjal rikutud.
  2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta 6 kuud. 2 KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  4. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

  1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
  2. Tsiviilhagi lahendamine

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. xxxxxxxx xxxxxxxxx xx on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3000 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista V.F-ilt 3000 (kolm tuhat) eurot xxxxxxxx xxxxxxxxx xx kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud

§-s

  1. 4.1.
  2. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
  2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 3 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

  1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud maksmise kord ja (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 4.1.2.
  2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava V.F kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot. 4.1.
  3. Muu menetluskulu

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. 4.

  1. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale V.F arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 96 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 4.
  2. Menetluskulude hüvitamine

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kohtuotsuse jõustumisel asitõendid neli rikutud elektrimootorit jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel õiguspärasele valdajale Cronimet Eesti Metall OÜ-le. Kriminaalasja juures olev asitõend lauanuga Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada. Vastavalt Kar

S § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.