Obsah (4)

§ 121§ 74§ 75§ 4

Kriminaalasi nr 1-15-9366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9366 (15249000360) Kohtuni

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav A.B isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht: OÜ JYKYteetööline; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 03.05.2012. a otsusega mõistetud süüdi

§ 121

järgi ja karistatud 1-aastase vangistusega, mis jäeti

§ 74

lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga; Väärteokorras 1 kehtiv karistus. Tõkend: puudub. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.B

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et A.B-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.B ei pane 18-(kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; järel 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada A.B käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada A.B osalema sotsiaalprogrammis (nt vihajuhtimine) kriminaalhooldaja äranägemisel. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.B kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse KrMS § 180 lg 1 alusel A.B-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 105 (ükssada viis) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.B on õigus menetluskulud kogusummas 690 (kuussada üheksakümmend) eurot 60 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. A.B on kohustatud maksma igakuiselt

1. kuupäevaks vähemalt 58 (viiskümmend kaheksa) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 52,60 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-15-9366, menetluskulud, A.B“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu A.B-le on esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on 03.05.2012.

a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt karistatud

§ 121lg 1 järgi, 23.10.2015.

a ajavahemikul kella 22.00-st kuni kella 22.30-ni A.B s.o oma elukoha koridoris pani toime korduvalt kehalise väärkohtlemise s.o teise inimese tervise kahjustamise, mis seisnes selles, et lõi tahtlikult alaealiselexxxxxxxxxxxxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a) rusikaga ühel korral vasaku silma alla, ühel korral rusikaga vastu suud ning ühel korral rusikaga kuklasse, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ajuvapustuse ning ühe hamba kildmurru ning seejärel lõi A.B õigusvastast tegevust takistama asunud alaealisele xxxxxxxxxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx) tahtlikult ühel korral rusikaga vasaku silma alla, millega tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu.

§ 121

lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.B 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on A.B kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada A.B osalema sotsiaalprogrammis (näit.

vihajuhtimine) kriminaalhooldaja äranägemisel. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub A.B kaitsja osalemisest kohtuistungist. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu

§ 4lg 3 ja § 121 lg 2 järgi.

A.B ei soovinud kaitsja osavõttu ja kohtu hinnangul oli ta võimeline enda huve ise esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka A.B küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista A.B süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3 III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 690,60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.B esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör toetas taotlust. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et A.B töötab OÜ-s JYKY teetöölisena. A.B sissetulek on erinev, alates 200 eurost kuni miinimumtasuni. A.B elab üksi. Varasemalt väljamõistetud menetluskulud on A.B kinnitusel tal tasutud. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja A.B sissetulekuid, on seisukohal, et ilmselgelt on A.B-le kõikide menetluskulude korraga tasumine ülejõukäiv. Seega tuleb menetluskulud tasumisele määrata osade kaupa 1 aasta jooksul. A.B-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult. Raina Pärn Kohtunik 4