← Eesti

1-15-6039/28

Obsah (5)§ 200§ 74§ 68§ 75§ 78

1-15-6039 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2016, Narva kohtumaja Toimiku number 1-15-6039 (14230111276) Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluse

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi, tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, millest 28 päeva vangistust on ära kantud ja ülejäänud ärakandmata karistuse osa 1 aasta 11 kuud vangistust on jäetud täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat RESOLUTSIOON

§ 74

lg 4 alusel pikendada M.T-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.09.2015 kohtuotsusega nr 1-15-6039 määratud katseaega 1 (ühe) kuu võrra, s.o kuni 08.10.2017. Määruse koopia saata M.T-le ja Viru Vangla kolmandale üksusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päev a jooksul alates päevast , mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 09.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6039 tunnistati M.T süüdi

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati M.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõist eti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2015-27.03.2015, s.o 2 päeva ja lõplikult kuulus kandmisele 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel otsustati, et koheselt kuulub ärakandmisele 28 päeva vangistust ning ülejäänud vangistus 1 aasta 11 kuud täitmisele mitte 1 1-15-6039 pöörata katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel kohustus M.T täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 78

p 1 alusel arvestati M.T-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.09.

  1. Kohtuotsus jõustus 17.09.
  2. 03.11.2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne M.T suhtes ettepanekuga pikendada M.T katseaja ühe kuu võrra, so kuni 08.10.
  3. Errakorralisest ettekandest nähtub, et M.T on rikkunud kohtu poolt talle

§ 75

lg 1 p 2 järgi määratud kontrollnõuet – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Esmakohtumise ajal 02.10.2015 M.T-le selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koosta mise ja läbiviimise korda. M.T kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. Errakorralisese ettekanne kohaselt 24.03.2016 määratud registreerimisele hooldusalune ei ilmunud, kuid ilmus 01.04.

  1. Oma registreerimisele mitteilmumist kriminaalhooldusalune põhjendas sellega, et tema pidi olema oma vennaga kodus ning pärast oli juhutööl. Seoses registreerimisnõude rikkumisega 01.04.2016 hooldusalusele tehti kirjalik hoiatus. Seejärel 20.05.2016 määratud registreerimisele hooldusalune uuesti ei ilmunud, kuid ilmus 23.05.
  2. 23.05.2016 antud kirjalikus seletuses selgitas M.T , et tulnud registreerimisele, kuna ta oli tööl Rakveres ning kaotas kriminaalhooldusametniku kontaktandmed. 04.07.2016 määratud registreerimisele hooldusalune uuesti ei ilmunud, kuid ilmus 12.07.
  3. 12.07.2016 antud kirjalikus seletuses selgitas M.T , et tulnud registreerimisele, kuna ajas registreerimisajad segamini. Seejärel 07.09.2016 määratud registreerimisele hooldusalune uuesti ei ilmunud, kuid ilmus 08.09.
  4. 08.09.2016 antud kirjalikus seletuses selgitas M.T , et tulnud registreerimisele, kuna oli Jõhvis isa juures. Samuti puudus võimalus teavitada ametnikku mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnik samuti nendib, et M.T osales Eluviisitreening sotsiaalprogrammi kahel kohtumisel ning 12.07.2016 seoses tööle asumisega palus programmi läbiviimist edasi lükata. 08.09.2016 M.T kirjutas avalduse töökoha vahetamise kohta, kus teavitas, et teda vallandati ning kriminaalhooldusalune asub õppima N T G. Juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja

§ 74

lg 4 kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada M.T katseaega ühe kuu võrra, s.o kuni 08.10.2017. Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku taotlus M.T suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune M.T on jätnud korduvalt registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta ilmumata. Ta ei ilmunud registreerimistele 20.05.2016, 04.07.2016 ja 07.09.2016 ning ta käis registreerimisel talle mitte määratud ajal. Registreerimistele mitteilmumise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks. Seega on M.T rikkunud

§ 75lg 1 p 2 nõuet.

2 Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et M.T puhul on otstarbekas pikendada katseaega. 1-15-6039 Lähtudes ülalmainitust, kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine on käesoleval ajal M.T suhtes ennatlik ja mitteotstarbekas ning tuleb pikendada temale Harju Maakohtu 09.09.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-6039 määratud katseaega 1 kuu võrra, andmaks talle võimaluse katseaja edukaks läbimiseks, kuna muid rikkumisi ei ole M.T katseaja jooksul toime pannud ning ta on asunud õppima. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes

§ 74lg 4, Kr

MS § 427 lg-st 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.