Obsah (6)

§ 76§ 75§ 266§ 118§ 65§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-13-11561 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kohtuasi XXXXV

§ 76

lg 5 alusel allutada V.N katseajal 12 (kaheteistkümneks) kuuks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada V.N suhtes käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 2 p 2 ja 4 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

1. V.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. Määrata V.N-ile kriminaalhooldaja XXXXVangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
3. V.N vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXXVangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.N tähtaega vangistusest vabastamiseks. tingimisi enne V.N tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 21.02.2014.a. otsusega

§ 266lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, so. 1 aastani. Samuti tunnistati V.N süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, so 4 aastani.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendati karistust Pärnu Maakohtu 09.10.2012.a otsusega mõistetud 8 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti vangistus 4 aastat ja 8 kuud.

§ 64

lg 1 kohaselt suurendati mõistetud karistust osaliselt enne katseaega toime pandud kuriteo eest, so

§ 266

lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse arvel ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 5 aastat. Karistuse algust arvestati alates 08.08.2013.a. Kohtuotsus jõustus 01.03.2014.a. Pärnu Maakohtu 28.01.2015.a. määrusega vähendati Pärnu Maakohtu 21.02.2014.a. otsusega mõistetud liitkaristust 4 aasta ja 8 kuuni. Kohtumäärus jõustus 13.02.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 08.08.2013.a ja lõpp on 08.04.2018.a. 3 V.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, vanglas viibib viiendat korda. Isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „ Agressiivsuse asendamise treening“. XXXXVanglas viibimise ajal oli kinnipeetav pidevalt hõivatud majandustöödega. Paigutatud XXXXVangla XXXX üksuse avavanglasse 17.06.

1. Kinnipeetav on määratud tööle majandustööde abitööliseks XXXXVangla XXXX üksuses alates 04.07.2016 kuni 04.10.
2. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab V.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V.N kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama elukaaslase juurde XXXX. Samas majas asuvas korteris elab kinnipeetava ema XXXX, kes on samuti nõus võtma kinnipeetava enda juurde elama. V.N-ile kuulub korter XXXX. Vabanemisel on võimalik asuda tööle metsatöölisena. V.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglas viies kord. Elama asub elukaaslase juurde XXXX. Töökoht vabanemisel on olemas, metsatöödel. XXXX, kes on elukaaslase vanem poeg, on firma omanik. Alkoholiga probleemid tekkisid ammu. Varasemalt on kohaldatud korduvalt kriminaalhooldust. Katseajad on osad täidetud, osa mitte. On uue kuriteo toime pannud katseajal. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab, nõustudes vangla seisukohaga, V.N ennetähtaegset vabastamist. Suurem karistuse osa on V.N poolt ärakantud, vabaduses on tal töökoht, elukoht ja toetav võrgustik (elukaaslane, eakas ema, kes 5 aastat hoidis pojale korterit, kus ta saab elada vabanemisel). Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada V.N

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et V.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. V.N on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid ning on XXXX Vanglas pidevalt töötanud. Karistuse kandmise ajal on ta suutnud käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad V.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud V.N mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. 4 Kohtu hinnangul võimaldab V.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on V.N olemas kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik