← Eesti

1-15-1601/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1601 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. aprilli
  3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Kozlovi (isikukood XXX) kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrus muutmata ja Andrei Kozlovi kaitsja advokaat Andres Veski määruskaebus rahuldamata.
  7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  8. Mõista Andrei Kozlovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse.
  9. Andrei Kozlovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
  10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700025452 ja selgitus „Andrei Kozlov 1-15-1601 menetluskulud“.
  11. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Viru Maakohtu
  13. aprilli
  14. a otsusega tunnistati Andrei Kozlov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 ning § 213 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta ja 21 päeva vangistusega. KarS § 69 alusel asendati mõistetud karistus 381 tunni üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu
  15. novembri
  16. a kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu
  17. aprilli
  18. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuud 29 päeva vangistust – täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti A. Kozlovi kinnipidamise aeg, s.o
  19. november
  20. Karistusaeg lõpeb
  21. mail
  22. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes süüdimõistetul
  23. märtsil
  25. Viru Maakohtu
  26. aprilli
  27. a määrusega jäeti A. Kozlov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 15-l korral, vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht ning kuna ta on korduvalt kandnud vanglakaristust, on tema töökogemus väike. Isik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, mille üheks oluliseks eesmärgiks on olnud materiaalsete vahendite saamine sõltuvusainete soetamiseks. Kinnipeetaval on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Eeltoodust tulenevalt on olemas arvestatav risk, et A. Kozlov võib vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ja sõltuvusainete tarvitamise jätkamisel panna toime uusi kuritegusid. 2.2 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta on määratud majandustööle koristajaks. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht tema elukaaslasele kuuluvas korteris. 2.3 Vangla hindab uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 80% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59%. Tegemist on kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kantav karistus on pööratud täitmisele, sest A. Kozlov ei sooritanud üldkasuliku töö tunde. Varasemalt on A. Kozlov pannud katseajal toime uue kuriteo. Sellest nähtub, et A. Kozlovile varasemalt antud võimalused oma karistust kergematel tingimustel kanda ei ole täitnud oma eesmärki ning kohtul puudub kindlus, et isik suudab järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ning lisakohustusi ja katseaja edukalt läbida. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.
  28. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kozlovi kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja A. Kozlovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Kozlov on seisukohal, et tema vabastamata jätmine ei ole põhjendatud. Kaitsja toetab A. Kozlovi seisukohta ja leiab, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. A. Kozlovi karistuse kandmise lõpp on
  29. mai 2016, mil ta vabaneb vangistusest ilma igasuguste kohustusteta. Otstarbekam oleks vabastada isik vangistusest tingimisi enne tähtaega ja määrata talle kriminaalhooldus koos sellega kaasnevate nõuetega. Kaitsja on seisukohal, et A. Kozlovile kriminaalhoolduse kohaldamine aitaks tal paremini vabaduses kohaneda. 2 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  30. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et A. Kozlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
  31. Kaitsja ainsaks vastuväiteks maakohtu määrusele on see, et kuna A. Kozlovi karistusaeg lõpeb juba
  32. mail 2016, oleks otstarbekam vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega ja määrata talle kriminaalhooldus koos sellega kaasnevate nõuetega. Kriminaalhoolduse kohaldamine aitaks A. Kozlovil kaitsja arvates paremini vabaduses kohaneda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see argument piisav, kummutamaks maakohtu määruses esitatud põhjendusi A. Kozlovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta. Tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, on vaid üks KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaoludest. Otsustades süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle, tuleb kohtul aga arvestada kõiki KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid nende kogumis. Praegusel juhul on maakohus põhjendatult leidnud, et A. Kozlovi varasem elukäik (sh korduv kriminaalkorras karistatus, üldkasuliku töö täitmata jätmine ja katseajal uue kuriteo toimepanemine), tema isik ja võimalused vabanemisel ei võimalda kinnipeetavat vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  33. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  34. A. Kozlovi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele pool tundi, mille eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  35. detsembri
  36. a otsuse (muudetud
  37. septembri
  38. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Kozlovi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.