lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi Süüdistus H.S süüdistatakse selles, et tema kasvatas alates 2012.a sügisest kuni 09.04.2013.a enda elukohas Tallinnas XXXühte kanepitaime massiga 4,23 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2% (5,3%). Nimetatud kanepitaime andis H.S 09.04.2013.a kell 15.30 korteris teostatud läbiotsimise käigus vabatahtlikult politseitöötajatele välja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri l8.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kanepi ebaseadusliku kasvatamisega pani H.S toime
Samuti süüdistatakse H.S-i selles, et tema omandas isikuna, kes on varem toime pannud kanepi ebaseadusliku kasvatamise ehk karistusseadustiku
12.peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo, pani H.S toime
Kohtuistungil süüdistatav andis ütlusi, et kanepitaime seemned tõi reisilt kaasa ja juhuslikult läks üks taim kasvama. Ta möönis, et tegemist võib-olla kanepitaimega. Kanepilt kukkus ära üks leht, mille pani raamatu vahele. XXX võttis temaga ühendust ja küsis „haput hapet“, mida tema küsis omakorda ühelt teiselt inimeselt, kes selle temale andis (paraja koguse kahele inimesele) ja tema andis omakorda XXX 4 ruudukest. Seente kohta väitis H.S, et tuttav isik, kelle nime ei soovi avaldada, pakkus neid temale ja ta võttis vastu ilmselt edasimüümiseks, hiljem tahtis need aga tagasi anda. H.S väidab, et sai kõigest sellest oma õppetunni ja enam kunagi ei tegele selliste asjadega, ta sügavalt kahetseb seda. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtu järeldused: - Mari-H.S-ina kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (09.04.2013) tõendab Mari-H.S-ina kahtlustatavana kinnipidamist süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning narkootiliste ainete leidmist tema valdusest. Nimelt nähtub kinnipidamisprotokollist, et Mari-H.S-ina juurest leiti kinnipidamisel 8 kohvifiltrist kotikest seentega, minigrip kilekott rohelise taimse puruga, isekeeratud suits rohelise taimse puruga, üks minigrip kilekott rohelise taimse puru jääkidega. - 09.04.2013.a Mari-H.S-ina kasutuses olevas korteris Tallinnas XXXteostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll, mis tõendab narkootilise aine (sh kasvava taime) ja narkootiliste ainete käitlemisvahendite leidmist MariH.S-ina valdusest. Nimelt H.S andis vabatahtlikult välja enda kasutuses olevast elukohast enda toast, aknalaua pealt kasvava kanepitaime ning lauasahtlist tühjad minigrip kilekotid. Lisaks leiti Mari-H.S-ina kasutuses oleva magamistoa laua pealt raamatu vahelt üks kuivanud rohelise taime leht. - Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab Mari-H.S-ina seotust narkootiliste ainete käitlemisega, tema valdusest leitud ja ära võetud narkootiliste ainete kogust, samuti narkootiliste ainete käitlemisele viitavate esemete leidmist. - Mari-H.S-ina kohtuistungil antud ütlused. Ütluste kohaselt kanepitaime seemned leidis ja tõi ta reisilt kaasa ja juhuslikult läks üks taim kasvama. Ta möönis, et tegemist võib-olla kanepitaimega ja sai aja jooksul teada, et tegemist on kanepitaimega, siis, kui taimele tulid lehed, kasvatas aga siiski taime edasi. Kanepilt kukkus ära üks leht, mille pani raamatu vahele. Ainega ruudukeste kohta annab H.S ütlusi, et XXX võttis temaga ühendust ja küsis haput hapet, mida tema küsis omakorda ühel teiselt inimeselt, kes selle temale andis (paraja koguse kahele inimesele – 4 ruudukest) ja tema andis omakorda X e edasi 4 ruudukest. Samas möönis H.S, et kuidagi ei ole võimalik kontrollida, et tegemist ei olnud LSD-ga. H.S kinnitas kohtuistungil, et pärast esimest ülekuulamist sai ta teada, et tegemist ei olnud LSD-ga. Ta ei ole samas kunagi kasutanud sõna LSD. Seente kohta väitis H.S, et tuttav isik, kelle nime ei soovi avaldada, pakkus neid temale ja ta võttis vastu, hiljem tahtis need aga tagasi anda. H.S möönis ka, et küllap anti seened talle edasimüümise eesmärgil ning ta tõesti võis 2 kogust seeni müüa. Ta ei osanud samas öelda, kas üks kohvifiltrist pakend on üks doos. - Tõend Mari-H.S-ina maksustatava tulu kohta aastal 2011 tõendab MariH.S-ina tegutsemist omakasu eesmärgil. Nimelt viidatud tõendist nähtub, et
MS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-174-05). Kohus leiab, et kogutud tõendid kinnitavad Mari-H.S-ina poolt
Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad Mari-H.S-ina süüd
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tema poolt 2012.a sügisest kuni 09.04.2013.a enda elukohas Tallinnas XXXühe kanepitaime massiga 4,23 grammi kasvatamises, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 5,3% ehk üle 0,2%. H.S andis 09.04.2013.a enda elukohas teostatud läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja magamistoa aknalaualt ühe kasvava rohelise taime, mis oli tema enda sõnul kanepitaim.15.04.2013.a teostatud asitõendite vaatluse käigus tuvastati, et Mari-H.S-ina elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud taim on visuaalsel vaatlusel kanepile sarnane, kõrgusega umbes 40 sentimeetrit. Nähtuvalt eksperdi arvamusest narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 13E-AN0442 on Mari-H.S-ina kodust leitud taimel kanepitaimele iseloomulikud morfoloogilised tunnused ja see sisaldab kanepile iseloomulikke morfoloogilisi elemente ja 5,3% tetrahüdrokannabinooli (THC). Ekspert järeldab üheselt, et tegemist on kanepitaimega, mille THC sisaldus on üle 0,2% ning kanepitaim kaalub kuivatatult 4,23 grammi ja selle THC sisaldus on 5,3%. H.S väitis kohtuistungil, et kanepitaime seemned tõi ta kaasa reisilt ja üks nendest läks kasvama, kasvatas pigem bioloogilisest huvist. Sellised süüdistatava väited ei ole aga eluliselt usutavad. Kui H.S tõigi kanepitaime seemned kaasa reisilt, möönis ta kohtuistungil, et juba seemnete “leidmisel’’ aimas ta, et tegemist on just kanepitaime seemnetega, millist arvamust kinnitasid ka temaga reisil kaasas olnud sõbrad. Sellele vaatamata otsustas H.S seemned Eestisse toimetada ja need kasvama panna. Taime kasvades, kui lehed taimele külge tulid, sai H.S hiljemalt teadlikuks sellest, et ta kasvatab kanepitaime, kuid H.S kasvatas taime ikka edasi. Sellele, et H.S kasvatas taime sellest produktide saamise eesmärgil viitab asjaolu, et Velleranna elukoha läbiotsimisel leiti tema magamistoast laua pealt raamatu vahelt üks kuivanud rohelise taime leht, mis on vastavalt narkootilise aine ekspertiisiaktile nr 13E-AN0442 kanepitaime leht massiga 0,043 grammi. H.S kinnitas ka ise, et leitud kanepileht on pärit tema poolt kasvatatud kanepitaime küljest. Kusjuures tõenäosust, et Velleranna eesmärk oli kanepitaimelt töötlemisproduktide saamine, suurendab ka Velleranna seotus ja huvi erinevate narkootiliste ainete vastu, s.h marihuaana, mida leiti tema juurest ka kinnipidamisel ja mida ta on enda kinnitusel ka ise tarvitanud. Seega on kohtuistungil uuritud tõenditega tuvastatud, et H.Sistutas 2012.a sügisel enda elukohas Tallinnas Raja 5a korteris 9 lillepotti kasvama kanepitaime seemne ning kasvatas seda taime kuni 09.04.2013.a, mil ta osundatud taime korteris teostatud läbiotsimise käigus vabatahtlikult politseitöötajatele välja andis. Seejuures tuvastati asitõendi vaatluse ja narkootilise aine ekspertiisiga, et osundatud taime näol oli tegemist kuivatatult 4,23 grammi kaaluva kanepitaimega, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 5,3%. Seejuures on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine üldjuhul keelatud. Kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,2%, kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud lisas 1 loetletud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Seega kasvatas H.S sellise THC sisaldusega kanepitaime, mille kasvatamine on ebaseaduslik. Käesoleval juhul ei ole ka tuvastatud, et H.S oleks narkootilist ainet kanepit kasvatanud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või mõnel muul seaduses lubatud eesmärgil. Seega vastutab H.Skanepi ebaseadusliku kasvatamise eest, s.o
Süüdistatava Velleranna tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja H.S on süüdi kuriteo toimepanemises
H.S on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult.
lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse kohta Kohus leiab, et kogutud tõendid kinnitavad küll Vellaranna poolt narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikku käitlemist, kuid seda mitte suures, vaid väikeses koguses, s.o
Velleranna käitumine tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 2 järgi, kuivõrd tema näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud
tuleb osutada asjaolule, et
§-s 184 nähakse ette vastutus narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Termin „narkootilise aine suur kogus“ kujutab endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga mõista selliselt, et ka narkootilise või psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Narkootilise ja psühhotroopse aine, taime või seene suurt kogust tuleb kindlaks teha selle kaudu, millisele hulgale inimestele kõnealusest ainest, taimest või seenest narkojoobe tekitamiseks piisab. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-89-13 kohaselt vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kriminaalasja arutamisel ei tohi kohus väljuda süüdistuse piiridest, isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel.
§-s 184 sisalduva koosseisutunnuse „narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus“ sisustamisel lähtuda NPALS § 31 lg-st 3 ehk teisisõnu teha kindlaks, kas käideldud narkootilisest või psühhotroopsest ainest piisas narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vastavalt KrMS § 62 p-le 2 on narkootilise või psühhotroopse aine suure koguse näol tegemist tõendamiseseme asjaoluga, millest johtuvalt tuleb kriminaalmenetluses igal konkreetsel juhul selle koosseisutunnuse olemasolu või puudumine eraldi tuvastada. Seejuures peab asjassepuutuvatele tõenditele osutama ning need kohtule esitama prokuratuur. Antud kohtuasjas osutatakse süüdistusaktis süüdistust kinnitava tõendina muuhulgas narkootilise aine ekspertiisiaktile ja eksperdi vastusele järelpärimisele, mis tõendavad leitud narkootilise aine kogust ja koostist, ning erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sh marihuaana keskmise ühekordse koguse suurust ja keskmist kogust kümnele inimesele. Riigikohus leidis lahendis nr 3-1-1-89-13, et tuvastamaks, millist narkootilise aine kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoovet vähemalt kümnele inimesele, on tarvilik eriteadmiste rakendamine, mis ei eelda aga tingimata aine mõju uurimist ekspertiisi vormis, kui tuvastatud on narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Selle küsimuse lahendamiseks on samuti võimalik kaasata asjatundja kooskõlas KrMS § 1091 lg 3 punktiga 2, kes annab selgitusi vastava aine mõju kohta. Eeltoodu tähendab, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Käesoleval juhul aga psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente ja LSD puhul sellised tõendid puuduvad ning prokuratuur neid esitanud ei ole. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente ja LSD puhul vajalikku kogust narkojoobe tekitamiseks ja seda, mitmele inimesele piisab Vellerannalt ära võetud psilotsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest ja LSD-st narkojoobe tekitamiseks. Selliseks teabeks ei saa pidada pelgalt prokuröri arvamust, et kuivõrd seened olid pakendatud 8-sse pakendisse, siis järelikult piisas nendest joobe tekitamiseks 8-le inimesele ehk seal oli 8 doosi, ning 4 LSD-ga läbiimmutatud paberitükikest tekitab joobe 4-le inimesele. Kuivõrd praeguses asjas pole kohtule uurimiseks esitatud tõendeid, mis võimaldaksid tõsikindlalt rääkida süüdistatava poolt suure koguse narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisest, puudub alus jaatada H.S-i käitumise vastavust
Küll aga tuleb kontrollida, kas süüdistatava käitumine võib vastata
lg 2 p 2 tunnustele.
-s nähakse ette vastutus narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil. Vellerannale esitatud süüdistuse kohaselt inkrimineeritakse talle narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikku omandamist, valdamist ja edasiandmist. Teda süüdistatakse LSD edasiandmises. Kuid samuti omandas ja valdas ta psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seeni edasiandmise eesmärgil. Seega esineb süüdistatava vastutus
lg 2 p 2 järgi sätestatud kuriteo eest, kuivõrd H.S andis ebaseaduslikult edasi väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet (LSD-d) ning samuti omandas ja valdas narkootilist või psühhotroopset ainet (psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seeni) väikeses koguses ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil. Süüdistuse kohaselt omandas H.S neli psühhotroopse aine LSD-ga läbi immutatud paberitükki ja andis need edasi P. X , kes tarvitas need koos G. X ga ära. Süüdistatav väidab, et omandatud ja edasi antud aine ei olnud LSD, vaid 25i-NBOME, ning edasi antud koguse näol ei olnud tegemist neljale isikule mõeldud doosiga. Seda, kas edasi antud koguse näol oli tegemist neljale isikule mõeldud doosiga, selle kohta tõendid puuduvad. Küll aga nähtub X ja Jalaka ütlustest, et nemad soovisid osta kahele inimesele mõeldud doosi ja internetist saadud teabe kohaselt tekitab ühele inimesele joobe 1-5 ruudukest. Seega saab asuda seisukohale, et Velleranna poolt edasiantud LSD oli mõeldud kahele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Käesoleval juhul mõistab kohus Velleranna süüdi väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikuks käitlemises, seega ei välista Velleranna süüd asjaolu, kas tema poolt edasi antud 4 ruudukesest oleks saanud joobe tekitada kahele või hoopis neljale inimesele. Kohus leiab, et Velleranna süü LSD väikeses koguses ebaseaduslikuks edasiandmises on tõendatud, samuti on tõendatud asjaolu, et psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seeni omandas ja valdas H.S nende edasiandmise eesmärgil. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. LSD-ga immutatud paberilehtede suhtes eeluurimise käigus narkootilise aine ekspertiisi ei olnud võimalik teostada, kuivõrd need tarvitati XXX ja XXX poolt 18.01.2013.a ühiselt ära. Ometi kinnitavad kohtuistungil uuritud tunnistajate XXX ja XXX poolt antud ütlused, et H.S müüs 2013.a jaanuari keskpaigas XXX neli psühhotroopse aine LSD-ga läbiimmutatud paberilehte. Mõlemad isikud kinnitasid kohtuistungil, et neil tekkis soov proovida LSD-d. Nad lugesid selle aine, tarvitamise viisi ja omaduste kohta internetist. Juhulikult kohtus X Vellerannaga, kellelt küsis jutu sees, ega H.S ei saaks temale ja X le midagi hankida, H.S vastas positiivselt. Järgmisel päeval helistas X Vellerannale ja leppis täpsemalt kokku, et ta soovib osta LSD-d ning H.S ütles talle, et saab LSD-d müüa. Seejärel said nad kokku ning H.S andis X üle neli umbes ruutsentimeetri suurust paberitükikest (millele oli peale trükitud koomiksitaoline pilt). Paberitükikesed olid pakendatud fooliumi sisse. Visuaalselt meenutas see LSD-d. X hoidis omandatud nelja psühhotroopse aine LSD-ga immutatud paberilehte enda käes kuni reedeni, mil ta sai X ga kokku. Alguses tarvitasid nad X juures olles kumbki ühe paberitükikese. X pärast esimese paberitükikese proovimist märkimisväärset mõju ei tundnud, kuid X hakkasid umbes tund pärast esimese LSD-ga immutatud paberitükikese suhupanekut ilmnema märgid muutunud reaalsusest: värvid muutusid erksamaks ning asjade kontuurid hakkasid võbelema. Kuivõrd X esimesest paberitükikesest mingit muutust ei toimunud ning X polnud muutused ka märkimisväärsed, panid nad umbes kaks tundi pärast esimese paberitükikese tarvitamist suhu ka teise LSD-ga läbiimmutatud paberitükikese. Sellest ei tekkinud jätkuvalt joovet X , küll aga kaotas X täielikult reaalsustaju, mis päädis sellega, et ta soovis ennast tappa ning kuna X sai aru, et X on midagi valesti ja püüdis teda takistada, lõi X X noaga, olles veendunud, et see kõik ei ole reaalne. Kriminaalasi aga lõpetati, kuna X l esines eksperdiarvamuse kohaselt temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise perioodil 18.01.2013 narkootilise aine (tõenäoliselt LSD) manustamise järgselt vallandunud lühiajaline raske psüühikahäire psühhootilise seisundina – hallutsinogeenide tarvitamisest tingitud psühhootiline häire, mistõttu X oli talle süüksarvatud teo ajal süüdimatus seisundis. Tõsi, X suhtes lõpetati ka väärteomenetlus NPALS § 151 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna narkootilist ainet tema organismist ei tuvastatud. Teadaolevalt lahtub LSD organismist väga kiiresti, mistõttu uriiniproov selle sisaldamist ei kinnitanud. Samas ei muuda see asjaolu iseenesest veel olematuks tõsiasja, et nii X kui ka X on mõlemad kinnitanud, et nad ostsid Velleranna käest LSD-d ja tarvitasid seda, mille tagajärjel tekkis X narkootiline joove, mille tõttu ta kaotas reaalsustaju ja mis päädis koletute sündmustega. Väärteomaterjalidest nähtuvalt kinnitas X menetlusaluse isikuna ka ise, et ta tarvitas LSD-d ja samuti kinnitas sündmuskohal viibinud tunnistaja, et X olid ilmselged narkojoobe tunnused. Kuigi narkootilist ainet X organismist ei leitud, tunnistas teises kriminaalasjas ekspert X süüdimatuks, kuna tal esines teo toimepanemise ajal narkootilise aine (tõenäoliselt LSD) manustamise järgselt vallandunud lühiajaline raske psüühikahäire psühhootilise seisundina. Seega kinnitas ekspert tõsiasja, et X kontrolli alt väljunud käitumine oli tingitud narkootilise aine (tõenäoliselt just LSD) tarvitamisest. Asjaolu, miks aga X organismist narkootilist ainet, konkreetselt LSD-d ei tuvastatud, on põhjendatav asjaoluga, et teadaolevalt püsib LSD organismis 12-48 tundi, kuid X lt proovi võtmise ajaks oli möödunud LSD tarvitamisest rohkem kui 24 tundi. Seega võis LSD olla organismist selleks ajaks lahtunud. Nimelt kinnitasid X ja X , et nad tarvitasid LSD-d 18.01.2013 u kell 14.00 ning viimase tükikese tarvitasid paar tundi hiljem, joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuakt 230T nähtuvalt võeti proov aga alles 19.01.2013 kell 16.15, seega rohkem kui 24 tunni möödumisel aine tarvitamisest, mistõttu ajafaktoriga on põhjendatav asjaolu, miks X organismist 19.01.2013 enam LSD-d ei leitud. Seda, et X ostis Velleranna käest just LSD-d ja mitte mingit muud ainet, kinnitab asjaolu, et X avaldas soovi osta just LSD-d. Kui aine ostmisel ei kasutatudki otseselt sõna LSD, vaid hape, siis on üldteada asjaolu, et LSD on slängis just hape. Seega kasutades LSD ostmisel sõna hape, avaldas X soovi osta LSD-d ja H.S, kes on menetluse vältel tõestanud ennast kui isik, kes on hästi kursis erinevate narkootikumide, nende mõju ja doosidega, sai teemaga kursisoleva inimesena aru, et X soovis saada LSD-d, mida H.S ka X müüs. Seda, et Velleranna poolt X müüdud aine oli just LSD ja mitte mingi muu aine, kinnitab ka selle käitlemise viis ja mõju, mis haakub LSD tavapärase käitlemisviisiga. Nimelt müüakse LSD-d tavaliselt postmarke meenutavate paberitükkidena, mida on aine lahusega immutatud. Selleks on tavaliselt paberruutudest moodustavad paberilehed, mis on erivärvilised ja millel kujutatakse sageli multifilmitegelasi, ruudud on ribadena eraldatavad. Tavapäraselt peaks üks ruut moodustama ühe doosi. Ka X ja X kirjeldasid just samalaadseid erinevavärvilisel taustal multifilmitegelasi kujutavaid ruudukujulisi paberitükikesi, mida nad ostsid Velleranna käest LSD-na ja mida tarvitasid ning millest tekkis X l narkootiline joove. Seda, et tegemist oli just LSD-ga, kinnitab lisaks eeltoodule ka mõju, mida paberitükikesed X avaldasid. Nimelt paberitükikese tarvitamisest tekkinud mõju, mida kirjutas X kohtuistungil, vastab üks-ühele sellele, millist mõju LSD tarvitajale tekitabki. Nimelt kirjeldas X , et pärast esimese paberitükikese tarvitamist muutusid värvid eredaks, samas asjade piirjooned nagu ujusid. Teadaolevalt muutuvad LSD tarvitamise järgselt värvid säravaks, toonid muutuvad intensiivseks, esemed paistavad läbi udu, see vastab täpselt sellele, mida kirjeldas X pärast esimese ruudukese tarvitamist. Pärast teise ruudu tarvitamist kirjeldas ta, kuidas ajataju kadus, keha läks pingesse, oli kindel, et jooksis verest tühjaks ja suri ning tegemist on surmajärgse kogemusega, oli paanikas. Soovis ennast veel korra tappa, X takistas, siis lõi teda noaga, olles veendunud, et see pole tegelikkus. Selline X poolt kirjeldatud seisund vastab samuti LSD tarvitamise mõjule, mille kohaselt ebareaalsuse ja kehast väljumise tunne on üks tavapärasemaid LSD mõjusid. Teadaolevalt LSD mõju väljendub selles, et kehatunnetus moondub, häiritud on ajataju, tekib unenäoline situatsioon. Reaalsustaju kaotamise tõttu võib selline seisund sageli kaasa tuua õnnetusjuhtumid. LSD mõju on enam-jaolt küll kõikidele sarnane, kuid vihahoog võib lõppeda kallaletungiga kaaslasele, millega see ka käesoleval juhul lõppes. Seega X poolt kirjeldatud LSD tarvitamisest tingitud mõju vastab ilma kahtlusteta mõjule, mida LSD tarvitamine tavapäraselt endaga kaasa toobki. Seega kinnitavad mõlemad eelpool väljatoodud asjaolud, nii LSD käitlemise viis kui ka selle tarvitamisest tingitud mõju, et H.S käitles LSD-d, s.o ta andis ebaseaduslikult edasi narkootilist või psühhotroopset ainet. X ja X ostsid Vellerannalt enda teada LSD-d ja ka mõju tekkides arvas X , et tegemist on LSD-ga. X ja X kirjeldasid LSD tarvitamisel suus kibedat, mõrudat ja metalset maitset. Kuigi tavapäraselt peaks LSD olema värvitu ja maitsetu, on mitmed LSD-d tarvitanud isikud, k.a selle välja töötanud ja seda testinud isik (X) tundnud tugevat metalli maitset. Seetõttu võib asuda seisukohale, et metalne maitse ei lükka ümber väidet, et tegemist oli LSD-ga. Vastupidi, varasemaltki on LSD tarvitajad täheldanud LSD-l metalset maitset. Seega on Jalaka ja X poolt antud ütlustega kinnitust leidnud, et nad ostsid käesoleva aasta jaanuarikuus Vellerannalt neli paberitükikest, mis olid immutatud psühhotroopse aine LSD-ga. Eluliselt usutavad ei ole seejuures Velleranna väited, et tegelikult ei müünudki ta LSD-d ning hiljem sai teada, et müüs hoopis sünteetilist narkootikumi 25iNBOME. Müümise hetkel arvasid kõik osapooled, et tegemist oli LSD-ga immutatud paberitükikestega. H.S ise kinnitas ülekuulamisel, et happeks nimetatakse narkootilist ainet LSD ning Parol avaldas soovi hapet saada. Seega, kui H.S teadis, et hape on sama, mis LSD, siis ta sai üheselt aru sellest, et X soovib just LSD-d saada ja kui ta talle hapet müüs, siis seega ta müüski talle tegelikult LSD-d, sest selliselt oli kokku lepitud. Süüdistatava hilisemat kinnitamata väidet narkootiliste ainete nimekirja mittekantud sünteetilise narkootikumi (25i-NBOME) müümise kohta hindab kohus kui soovi ennast õigustada ja vastutusest vabaneda. Lisaks ülalnimetatud neljale psühhotroopse aine LSD-ga immutatud paberitükikesele omandas H.S eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal kokku 7,82 grammi narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seenetükke. H.S valdas nimetatud narkootilisi aineid ebaseaduslikult enda valduses kuni 09.04.2013.a kell 13.30 enda seljakotis, mil need Tallinnas Raua 6 asuvas Tallinna 21. Koolis tema kahtlustatavana kinnipidamisel politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Mari-H.S-ina kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et tema seljakotist võeti ära kaheksa kohvifiltrist kotikest seentega. Kohtuistungil möönis H.S, et ta omandas viidatud seened edasiandmise eesmärgil. Nii kinnitas H.S kohtuistungil, et talle pakuti neid seeni ja ta võttis need vastu, seened olid mõeldud edasiandmiseksmüügiks, samuti möönis H.S kohtuistungil, ta võis 2 kogust seeni ka ära müüa. Seega pani H.S toime narkootilise või psühhotroopse aine (LSD) väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise ning narkootilise või psühhotroopse aine (psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente) väikeses koguses omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil. Süüdistatava Velleranna tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja H.S on süüdi kuriteo toimepanemises
lg 2 p 2 järgi, s.o väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus edasiandmises ning narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises edasiandmise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud
12. peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo. H.S on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida süüdistatav kohtuistungil avaldas. Karistust raskendavaks asjaoluks on
Nii on kinnitust leidnud, et H.S müüs LSD-d X ja sai selle eest kriminaaltulu ning samuti omandas ja valdas ta narkootilise aine sisaldusega seeni edasiandmise eesmärgil. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega.
lg 1 järgi mõistab kohus Vellerannale karistuseks vangistuse 6 kuud,
lg 2 p 2 järgi mõistab kohus karistuseks vangistuse 2 aastat.
kohaselt loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistab Vellarannale liitkaristuseks vangistuse 2 aastat.
lg 1 järgi peab kohus võimalikuks karistada H.S-i vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, s.o 6 kuud vangistust ning
lg 2 p 2 järgi keskmäärast mõnevõrra madalamas määras – vangistusega 2 aastat.
lg 1 järgi karistuse mõistmisel põhjendab kohus 6-kuulist vangistust asjaoluga, et H.S on küll varem kriminaalkorras karistamata isik, kes kasvatas ühte kanepitaime, samas saab tema käitumismustri pinnalt eeldada, et ta kasvatas kanepitaime sellest produktide saamise eesmärgil. Nimelt leiti tema kinnipidamisel Velleranna juurest pakendatult marihuaanat, läbiotsimise käigus võeti ära hulgaliselt minigrip kilekotte ning H.S on ise kinnitanud, et ta on tarvitanud kanepit. Seega, narkootilise ainega kokkupuudet omava isikuna, kes ka ise tarvitab narkootilisi aineid, on alus arvata, et isiku poolt kanepi kasvatamise eesmärk oli selle produktide saamine. Arvestades süü suurust ja võttes arvesse teo tehiolusid ning kuriteoga põhjustatud raskeid tagajärgi isikutele, kellele H.S ebaseaduslikult väikeses koguses psühhotroopset ainet – LSD-d – edasi andis, tuleb H.S-i karistada
Kohus põhjendab seda alljärgnevalt. H.S, kes oli selleks ajaks juba pannud kasvama kanepitaime, jätkas narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist ning andis X edasi psühhotroopset ainet LSD-d, mille tarvitamise tulemusena koos X ga, avaldas LSD X le sellist mõju, et X kaotas reaalsustaju, soovis tappa iseennast ja lõpuks pussitas Jalakat. Seega võib öelda, et H.S mitte ainult ei käidelnud ebaseaduslikult LSD-d, vaid põhjustas oma sellise käitumisega kahele noorele inimesele väga rasked tagajärjed. Vaatamata sellele aga ei lõppenud Velleranna õigusvastane käitumine, vastupidi, ta jätkas sellega: omandas ja valdas marihuaanat ning omandas ja valdas edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seeni, mis võeti ära Vellerannalt tema kinnipidamisel koolimajast. Seega olid tema sihtgrupiks väga noored inimesed, kellele H.S oleks taaskord võinud oma käitumisega põhjustada väga raskeid tagajärgi. Sellise eriliselt vastutustundetu käitumise ja soovi eest levitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid koolilaste hulgas, peab riik vajalikuks reageerida selliselt, et ei pea võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammääras. Seda enam, et Velleranna käitumine oli ajendatud omakasu eesmärgist ning tõsist muret oma käitumise ja teo tagajärgede suhtes kohtuistungil välja ei paistnud. Seega, kuigi H.S on varem kriminaalkorras karistama isik, karistab kohus teda sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra madalama määraga, kuid mitte alammääras. Samas, kuivõrd tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes käesoleval ajal õpib ja omab ka töökohta, peab kohus võimalikuks jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kuivõrd H.S on ehk oma käitumisest vajalikud järeldused teinud ja tingimisi vangistus mõjutab teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Mari-H.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 504 eurot, kaitsjatasu 748.80 eurot ja sundraha summas 480 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Velleranna näol on tegemist täisealise, töövõimelise isikuga, mistõttu tuleb tal menetluskulud tasuda täies ulatuses endal. Küll aga võimaldab kohus Vellerannal menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul, s.o maksimaalse tähtaja jooksul. KrMS § 126 alusel kuuluvad asitõendid - minigrip kilekotid, isekeeratud sigaret ja kohvifiltrid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) ning narkootilised ained (hoiul EKEI keemiaosakonnas) – kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele ja hävitamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 126, 175, 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.S
Süüdi tunnistada H.S
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – Mari-H.S-ina kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-10.04.2013, s.o 2 (kaks) päeva, lõplikuks karistuseks on vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 ja 3 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui H.S 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 2 p 2 kohaselt kohustub H.S-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Mari-H.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 504 eurot, kaitsjatasu 748.80 eurot ja sundraha summas 480 eurot (II astme kuriteo puhul). Menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.