(480)nelisada kaheksa kümmend eurot, millised tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele nr. 17001577198 Nordea pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida 1 1-13-4470 viitenumber 2800049696 ning selgitused „A.K, 1-13-4470, menetluskulud j a sundraha“. Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebu s tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD : A.K-le o li esitatud süüdistus selles, et tema andis vara, 350 eurot selle eest, et ametiisik paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. R. J. töötas alates 29.06.2009 a. X X X (tööle asumise ajal X X X) peaspetsialistina. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.10.2010 a. määrusele nr. 98 „X põhimäärus“ on XX valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on X ning selle struktuuriüksus X X X riigiasutusteks. X X X peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ning eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada oma bürood tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 a. määrus nr. 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra lisa nr. 1 kohaselt peab B kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa nr. 2 tabel 2 sätestab, et B kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30 minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26- le tuleb vastata õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija sõidueksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema sõidueksami mittesooritatuks. Lisa 4 p 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Vastavalt Liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab X esmase juhiloa välja 10 tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitust. Eksamineerija, täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid 2 1-13-4470 ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelvalveülesanded KarS § 288 lg 1 mõttes. Seega on X X X peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. A.K ja V. L. leppisid 22.10.2012 a. kokku, et A.K maksab V. L.350 eurot selle eest, et viimane organiseerib X toimuva B kategooria sõidueksami selliselt, et A.K sõidueksam lõpeb igal juhul tulemusega „sooritatud“ ja seda isegi siis, kui A.K peaks eksami käigus tegema vigu. V. L. selgitas A.K le, et ta annab selle raha üle eksamineerijale, kelle nime A.K siis veel ei teadnud. A.K kandiski 22.10.2012 a. V. L. tütre A. L. arveldusarvele 350 eurot. See raha oli mõeldud altkäemaksuks, mille V. L. pidi edasi andma A.K eksamineerijale. Raha oli mõeldud tasuna selle eest, kui A.K läheb 26.10.2012 a. kell 13.00 X X X esindusse sõidueksamile ja seal sõidueksami käigus teeb vigu, mis muidu võiksid põhjustada selle, et eksamineerija peaks lugema sõidueksami mittesooritatuks, siis eksamineerija jätab vastava vea või vead sõidueksami kaardile märkimata ning teeb isegi vigade olemasolu korral positiivse otsuse sõidueksami sooritatuse kohta ehk otsuse „Sõidueksam sooritatud“. Selline tegevus eiraks korra lisa 4 punktide 2 ja 3 nõudeid ning oleks seetõttu ebaseaduslik. Sama l päeval, s.o. 22.10.2012 a. läks V. L. koos oma tütrega pangaautomaadi juurde ja nad võtsid sama summa, s.o. 350 eurot sularahas pangaautomaadist välja. Järgmisel päeval, s.o. 23.10.2012 a. kell 19.22 kohtus V. L. X X X peaspetsialisti R. J. ning V. L. andis talle üle 150 eurot. See raha oli tasu selle eest, et kui A.K 26.10.2012 a. kell 13.00 B kategooria juhtimisõiguse sõidueksami käigus teeb vigu, mis muidu võiksid põhjustada selle, et R. J., kui eksamineerija peaks lugema sõidueksami mittesooritatuks, siis R . J. jätab vastava vea või vead sõidueksami kaardile märkimata ning teeb isegi vigade olemasolu korral positiivse otsuse sõidueksami sooritatuse kohta ehk otsuse „Sõidueksam sooritatud“. Selline tegevus eiraks korra lisa 4 punktide 2 ja 3 nõudeid ning oleks seetõttu ebaseaduslik. A.K poolt V. L. raha üleandmise eesmärk oli anda ametiisikule vara vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb toime seadusega mittelubatud teo. Seadusega mittelubatud tegu, mille toimepanemist A.K raha andmisega taotles ning mida V. L. tasu eest lubas, oli see, et X X X peaspetsialist R.J. , kelle ülesandeks on juhtimisõiguse taotlejate eksamineerimine, jätab kirja panemata B kategooria juhtimisõigust taotleva A.K poolt 26.10.2012 a. kell 13.00 algava eksami käigus tehtavad võimalikud vead ehk vormistab eksamitulemuse sõidueksami kaardile tõele mittevastavalt, kui isik peaks tegema vigu. Seega läbiks isik sõidueksami isegi siis, kui ta peaks selle eksami käigus selliseid vigu, mis muidu välistaksid sõidueksami positiivse sooritamise. Seega tema, altkäemaksu andmisega, s.o. ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS: Asja kohtueelse uurimise lõpetamisel sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.K-le kohaldatavaks karistuseks KarS § 298 lg 1 alusel 1 aastane vangistus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. Süüdistus tes KarS § 298 lg 1 järgi tunnistas A.K end kohtuistungil süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. KOHTU SEISUKOHT: Kohtuliku arutamise tulemusel tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3 1-13-4470 Süüdistatav A.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendeid asjas ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. Menetluskuluna tuleb A.K-lt