1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Liia Piirisalu Kohtuistungi aeg 07.august 2012 Otsuse tegemise aeg ja koht 07.a

§ 121

Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Süüdistatav Süüdistus U.J , XXX , EV kodanik, emakeeleks eesti keel, keskeri haridusega, xxxxxx xxxxxx xx-i tööline, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxxx xxxx

§§ 121ja 118 lg.

1 p. 2 Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Süüdistatav Jaan U.J , 38010060239, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, keskharidusega, №rras ettevõtte xxxxxx xxx seitse korda kriminaalkorras karistatud, viimati 26.novembril 2009.a. Tartu Maakohtu poolt

§§ 121, 275 ja 274 lg. 1 järgi vangistusega viis

§§ 121ja 118 lg. 1 p. 2 Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut 2 Kohaldatud menetlusnormid Kr

MS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.P kuriteos

§ 121järgi ja karistada teda vangistusega üheksa

§ 74lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui G.P kaheksateist

§ 75

lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista G.P-lt hüvituseks. BJ kasuks 1184.27 eurot kuriteoga tekitatud materiaalse kahju Süüdi tunnistada U.J kuriteos

§ 121järgi ja karistada teda vangistusega kuus

§ 118lg. 1 p.2 järgi ja karistada teda vangistusega viis

§ 64lg. 1 kohaselt suurendada raskemat karistust kergema võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus viis

§ 74lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täitmisele, kui U.J kahe

§ 75

lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Süüdi tunnistada Jaan U.J kuriteos

§ 121järgi ja karistada teda vangistusega kuus

§ 118lg. 1 p.2 järgi ja karistada teda vangistusega viis

§ 64lg. 1 kohaselt suurendada raskemat karistust kergema võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus viis

§ 74lg. 1 kohaselt kuulub vangistusest koheselt ärakandmisele üks

§ 75

lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 3 oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Vangistuse kandmiseks on Jaan U.J kohustatud kohtu poolt teatatud ilmuma vangistuse kandmise kohta. Vangistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise ajast. Välja mõista U.J-ilt heastamiseks. KNJ kasuks 50 eurot ja 50 senti kuriteoga tekitatud kahju Välja mõista U.J-ilt ja Jaan U.J-ilt solidaarselt HJ kasuks 671,74 eurot kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu U.J-ile määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali tasuks kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja sõiduks kulunud aja eest kokku 200 eurot ja 16 senti. Välja mõista G.P-lt riigi tuludesse 417.03 eurot uurimisest osa võtnud kaitsja tasu hüvituseks. sundraha ja 115.20 eurot kohtueelsest Välja mõista U.J-ilt ja Jaan U.J-ilt kummaltki riigi tuludesse 725 eurot sundraha. Välja mõista U.J-ilt riigi tuludesse 112 eurot kohtuistungist osa võtnud kaitsja tasu hüvituseks. Tasu sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 88.16 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank ASis. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-12-

1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu 4 G.P süüdistatakse selles, et ta 21.mail 2011 kella 23:00-23:30 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil tungis ilma põhjuseta kallale BJle, keda peksis rusikatega kehasse ja pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, parema labakäe põrutuse ja peapõrutuse. G.P tegu on kvalifitseeritud

§ 121ette nähtud kuriteona.

U.J-i süüdistatakse selles, et ta 21.mail 2011.a. kella 23:00-23:30 paiku koos Jaan U.J-iga tungis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil ilma põhjuseta kallale KNJle, keda peksis jala ja rusikaga pea ja rindkere piirkonda ja väänas kannatanu mitu korda asfaldile pikali, põhjustades kannatanule füüsilist valu, lõualuu põrutuse ja rindkere valulikkuse. U.J-i tegu on kvalifitseeritud

§ 121ette nähtud kuriteona.

21.mail 2011 kella 23:00-23:30 paiku koos Jaan U.J-iga tungis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil ilma põhjuseta kallale HJe, keda peksis rusikate ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda ning vastu jalgu, põhjustades kannatanule parema hüppeliigese ja sääreluu murru s.o. raske kehalise haiguse ja peal selle veel järgmised kehavigastused: alalõualuu murru, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse silma sidekestaaluse verevalumiga, marrastused näole vasakule poole ja rangluu piirkonda. U.J-i tegu on kvalifitseeritud

§ 118lg.

1 p. 2 ette nähtud kuriteona s.o. raske tervisekahjustuse tahtliku põhjustamisena. Jaan U.J-i süüdistatakse selles, et ta 21.mail 2011 kella 23:00-23:30 paiku koos U.J-iga tungis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil ilma põhjuseta kallale KNJle, keda peksis jala ja rusikaga pea ja rindkere piirkonda ja väänas mitu korda asfaldile pikali, põhjustades tekitades kannatanule füüsilist valu, lõualuu põrutuse ja rindkere valulikkuse. Jaan U.J-i tegu on kvalifitseeritud

§ 121ette nähtud kuriteona.

21.mail 2011 kella 23:00-23:30 paiku koos U.J-iga tungis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil ilma põhjuseta kallale HJle, keda peksis rusikate ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda ning vastu jalgu, põhjustades kannatanule parema hüppeliigese ja sääreluu murru s.o. raske kehalise haiguse ja peal selle veel järgmised kehavigastused: alalõualuu murru, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse silma sidekestaaluse verevalumiga, marrastused näole vasakule poole ja rangluu piirkonda. Jaan U.J-i tegu on kvalifitseeritud

§ 118lg.

1 p. 2 ette nähtud kuriteona s.o. raske tervisekahjustuse tahtliku põhjustamisena. G.P tunnistas end kohtuistungil süüdi ja jäi lühimenetluse nõusoleku juurde. Enda ülekuulamist G.P ei taotlenud. Seepärast avaldati KrMS § 291 lg. 1 p. 2 korras tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. (t.l. 64-69) Neist nähtub, et G.P sõitis koos kaaslastega süüdistuses märgitud õhtul Vaimõisa söögikohta alkoholi ostma. Sõideti TT tööbussiga, mida juhtis KH. Söögikohta tuli ka üks vanem kiila peaga mees koos kahe pojaga, 5 kelledest ühe BJga rääkis süüdistatav juttu. Nime sai süüdistatav teada uurijalt. Mingit konflikti tal Bga ei olnud. U.J sõi samal ajal hamburgerit ja MO istus niisama pingil. Süüdistatav võtab omaks, et hiljem söögikoha ees väljas hakkas ta BJi kallal n.ö. nokkima ja ei läinud tema juurest ära. Ta ei tea, et neil oleks enne mingi konflikt olnud. Nad hakkasid tõuklema ja see läks edasi löömiseks. Süüdistatav võtab omaks, et ta lõi kannatanut rusikatega ja ronis kannatanu auto peale. U.J tunnistas end kohtuistungil süüdi ja jäi lühimenetluse nõusoleku juurde. Enda ülekuulamist U.J ei taotlenud. Seepärast avaldati KrMS § 291 lg. 1 p.2 korras tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. (t.l. 77-82) Neist nähtub, et U.J sõi söögikohas hamburgerit ja sinna tulid ühed talle võõrad mehed. Üks meestest öelnud midagi söömise kohta ja seejärel läksid nad kõik söögikohast välja, kus tekkis nende kolme mehega sõnavahetus. Selle sisu süüdistatav ei mäleta. Vaidlus arenes edasi rüseluseks. Süüdistatav võtab omaks, et ta lõi ühte triibulist pusa kandnud noormeest jalaga kõhtu ja rusikaga näkku. Enne väänas ta seda noormeest korduvalt maha ja ei lasknud autosse minna. Süüdistatav saanud ka kelleltki löögi rusikaga näkku. Ülekuulamise käigus sai süüdistatav teada noormehe nime KNJ ja tema isa nime HJ. Süüdistatav ei tea, kes lõi HJ tema auto kõrvale pikali, kuid võtab omaks, et ta lõi sama meest rusikaga näkku. Mida tegi samal ajal Jaan U.J, seda süüdistatav ei tea. Jaan U.J tunnistas end kohtuistungil süüdi ja jäi lühimenetluse nõusoleku juurde. Enda ülekuulamist J.U.J ei taotlenud. Seepärast avaldati KrMS § 291 lg. 1 p. 2 korras tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. J.U.J võtab omaks, et ta oli sel päeval joonud palju alkoholi. Ühel ajal sõitis ta koos kaaslastega Vaimõisa kiirsöögikohta. Sinna sõites jäänud J.U.J bussis magama ja maganud ka pärast kohalejõudmist. Pärast ärkamist läks ta bussist välja ja üks kiila peaga mees kisas midagi tema poole. J.U.J saanud aru, et tema kaaslasi pekstakse. Ta läks appi ja hakkas ka peksma. J.U.J ei tea, keda ja kui palju ta lõi. Neid isikuid ta ei tundnud. Kohus leiab, et süüks arvatud kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on kõigi süüdistatavate tegevuses tõendatud järgmiselt:

1. Tunnistaja KH poolt antud ütlustest (t.l. 71-73) nähtub, et tunnistaja sõitis süüdistuses märgitud õhtul koos oma elukaaslase TT ja rea noormeestega Vaimõisa kiirsöögikohta. Sõideti valge Ford kaubikbussiga, mida juhtis tunnistaja, kuna oli ainsana kaine. Mõni minut hiljem saabusid söögikoha juurde ka need noormehed, kelledega hiljem kaklus tekkis. Kaasas olnud noormeeste hulgas olid ka U.J , G.P ja Jaan U.J. Kõik noormehed olid alkoholi tarvitanud ja vennad U.J olid päris purjus. Kõige kainem oli RS, kes hiljem toimunud kaklusse ei sekkunud. Tunnistaja ootas bussis kuni teised söögikohas oma oste tegemas käisid. Ühel hetkel nägi tunnistaja, kui osa temaga kaasas olnud poisse söögikohast välja tuli. Nende hulgas olid G.P ja U.J ning neil tekkis sõnavahetus ühe tumedat jakki või jopet kandnud noormehega. Millest nad rääkisid, seda tunnistaja ei kuulnud. Ta kutsus poisse ära tulema. Sama tumeda jopega noormees lubas bussitäie rahvast kasti lüüa. №ormehe isa kiila peaga vanem mees oli ka ülbe käitumisega ja kõndis ringi n.ö. rind ees. Ülekuulamise käigus sai tunnistaja teada, et mehe nimi on HJ ja pojad on BJ ja KNJ. Tunnistaja nägi, kui B ja G.P vahel läks rüseluseks, G.P aina tõukas B. Tunnistaja kutsumise peale G.P ära ei tulnud. Ainsana tuli bussi juurde MO, kes aga hiljem ikka teiste juurde tagasi läks. Ka tunnistaja elukaaslane Tanel ei teinud kutsumisest välja. 6 Meestevaheline rüselus läks üleüldiseks ja tunnistaja ei jõudnud kõike jälgida. Kedagi lõi ka T, sest tal oli käsi katki ja teda ennast oli löödud selja tagant. Tunnistaja nägi, kui G.P ronis kannatanute auto esiosa peale ja seal tallas. Ühel hetkel tunnistaja nägi, kui Jaan U.J lõi HJe rusikaga näkku ja kannatanu kukkus selili. Seejärel hakkasid U.J ja Jaan U.J sama meest jalgade ja rusikatega peksma. Jaan U.J lõi kannatanut jalaga ülevalt alla näkku. Siis lohistasid pojad isa autosse ja panid tagumisele istmele. BJ tahtis autoga ära sõita, aga teine vend oli veel väljas ja ta tuli autost mitu korda välja. G.P ja U.J ei lasknud teist venda KN autosse. Tunnistaja nähes lõi U.J KNle jalaga kõhtu ja rusikaga näkku ja lõpetas siis peksmise. Seejärel sai kannatanu istuda autosse ja auto sõitis ära. Ka tunnistaja sõitis seejärel koos noormeestega söögikoha juurest ära. U.J kandis nokatsmütsi, Jaan U.J päikeseprille ja G.P valget pikkade varrukatega sviitrit.
2. Sama moodi on süüdistatavate välimust kirjeldanud ka tunnistajad KV. (t.l. 88), MO (t.l. 85)
3. BJ ütluste kohaselt kutsus söögikohast teda välja tumedat värvi nokamütsi ja tumedaid riideid kandnud noormees ja väljas hakkas teda tõukama valget pluusi kandnud noormees. K.H ütluste kohaselt pidid need noormehed olema vastavalt U.J ja G.P.
4. Kannatanu BJ ütlustest nähtub, et ta oli koos isa ja venna KNga söögikohas järjekorras ja nad hakkasid järjekorras seisnud noormeestega rääkima. Jutuajamine oli sõbralik. Kannatanu vestles ühe valget värvi pluusi kandnud noormehega. Vestluse ajal kutsus üks tumedat nokamütsi ja tumedaid riideid kandnud noormees kannatanu välja. Nad rääkisid millestki ja siis tuli välja sama valge pluusiga noormees, kellega kannatanu enne sees oli juttu ajanud. Sama noormees hakkas kannatanut tõukama. Kannatanu tahtis olukord rahulikult lahendada, kuid noormees jätkas tõukamist. Siis tulid välja ka kannatanu isa ja vend ja lähedal seisnud kaubikust tuli välja veel 4-5 noormeest. Kannatanu ei tea, keda löödi esimesena, sest kõik toimus kiiresti. Ootamatult hakkasid samad noormehed, kelledega kannatanu enne juttu oli ajanud ja kaubikust tulnud noormehed teda, tema isa ja venda peksma. Kannatanul õnnestus end algul kaitsta. Kannatanut ründasid sama valget värvi pluusiga noormees, sama noormees, kes ta välja kutsus ja veel üks kiila peaga noormees, kes kandis pealael tumedaid prille. Kannatanu liikus kakluse käigus sõidutee poole, isa ja vend jäid nende auto ja söögikoha vahele. Ühel hetkel kannatanu märkas, et isa oli maas pikali ja 3-4 noormeest peksid teda jalgadega pähe ja kehasse. Ka venna ümber oli palju noormehi, kes teda käte ja jalgadega ründasid. Kaklus kestis 3-4 minutit. Kannatanul õnnestus vahepeal oma autosse istuda, kuid ta tiriti sealt välja. Vahepeal löödi vastu autot jalgadega ja valget pluusi kandnud noormees hüppas auto mootorikattele. Lõpuks õnnestus neil ära sõita. Kannatanul kadus kakluse käigus ära hõbedast kett väärtusega 95.87 eurot. Autol rikuti ära parem esiuks ja tagumine vasakpoolne uks, esikapotil tekitati mõlgid ja esiklaasi mõrad. Auto remondiks vajalik summa on kannatanu hinnangu kohaselt 1088.40 eurot. Kokku taotleb kannatanu süüdistatavatelt 1184.27 euro väljamõistmist.
5. U.J võtab omaks heleda triibulist pusa kandnud noormehe löömise ja on ülekuulamise käigus saanud uurijalt teada tema nime KNJ. Samuti võtab omaks, et lõi HJ rusikaga näkku. 7
6. Süüdistatav G.P võtab omaks, et ajas söögikohas juttu ühe tumeda peaga noormehega. Ülekuulamise käigus sai ta teada ka tema nime BJ. G.P võtab omaks BJ löömise ja tema auto peale ronimise.
7. Kannatanu HJ ütlustest nähtub, et ta läks koos kahe pojaga Vaimõisa söögikohta. Kohale sõitsid nad B punase BMW-ga. Kannatanu oli enne joonud õlut. Enne oli söögikohas veel 4-5 noormeest, kes olid joobes ja agressiivselt meelestatud. Nad sekkusid kannatanute vahelisse vesteluisse. Ühel hetkele kutsus üks võõrastest B välja. Üks noormeestest kandis valget pikkade varrukatega särki. Üks noormees kandis tumedat nokamütsi. Kristjan-Nestor ütles, et B kutsuti välja ja nad läksid koos välja, kus võõrad noormehed olid nende suhtes agressiivselt meelestatud. Nad proovisid noormeestele selgitada, et nad ei soovi mingit tüli ja andsid mõista, et tahavad lahkuda. Üks tütarlaps proovis noormehi kannatanute juurest ära kutsuda. H.J mäletab, et B rünnati esimesena. Ta lükati H.Jst ja teisest pojast eemale. H.J nägi, kui B ja KN löödi rusikatega näkku. Ta püüdis võõraid rahustada, kuid siis tulid noormehed ka temale kallale. H.J mäletab, et teda ja KN löödi mitu korda pikali. Lõpuks oli H.J pikali ja teda peksti rusikatega näkku ja löödi ka jalaga. Tal muutus silme ees mustaks ja kuulis ainult lööke ja tundis valu. Püsti tõustes tundis kannatanu paremas jalas valu. Ta proovis ühele jalale toetudes autoni minna, kuid kisti tagasi. Kannatanu ütles noormeestele, et aitab, saite nüüd kakelda ja tõstis käed üles. Selle peale sai ta veel ühe löögi rusikaga näkku. Seejärel õnnestus kannatanul auto tagaistmele pääseda. Pojad proovisid ka autosse istuda, kuid ka nemad kisti algul tagasi. Lõpuks õnnestus neil autoga ära sõita. Kõige agressiivsemad olid valge särgiga noormees ja nokamütsiga noormees. Nad eri öelnud noormeestele midagi, mis oleks võinud neid ärritada. №ormehed lihtsalt olid nende vastu agressiivsed ja tahtsid kakelda. Kanntanu oli pärast sündmust kaks kuud töövõimetu. Talle makstud toetuse ja töötasu vahe on 600 eurot. Raviga seotud kulutusi on kannatanu teinud 121.74 eurot. Kokku taotleb kannatanu süüdistatavatelt seega 721.74 euro väljamõistmist.
8. Eksperdi arvamuse kohaselt esinesid H.Jl alalõualuu murrud, parema hüppeliigese haaratusega sääre külgmise pekse ja sääreluu alaotsa murd, mille ravi kestab üle nelja kuu ja seepärast on tegemist raske kehalise haigusega. Veel fikseeriti kanatanul põrutushaavad vasakul pool silma piirkonnas, nahamarrastused näol ja vasakul rangluu piirkonnas. Need vigastused ja alalõualuu paranevad 4 kuu piires ega põhjusta 40 % ulatuses töövõimekaotust.
9. Kannatanu KNJ ütlustest nähtub, et tema ei olnud alkoholi tarvitanud, kuna juhtis autot. Jutuajamine söögikohas järjekorras seisnud noormeestega oli sõbralik. Üks tumedaid riideid ja tumedat nokamütsi kandnud noormees kutsus B välja. Kannatanu läks ka välja, isa jäi veel sisse teenindajaga rääkima. Väljas hakkas valget pluusi kandnud noormees B tõukama ja nokamütsiga noormees hakkas ka venna kallal norima. Kannatanu püüdis neid rahustada, kuid siis tuli sama noormees tema juurde ja hakkas norima ning tõukas ka isa. Sel ajal tuli valgest kaubikust veel paar noormeest välja, kes algul ei sekkunud. Ühel hetkel nägi, kuidas valget pluusi kandnud noormees tõstis käe, et B lüüa ja samal ajal nokamütsiga noormees kannatanu ja lõi teda rusikaga näkku. Siis lõi nokamütsiga noormees ka isa ja sekkusid kaklusesse ka kaubikust tulnud noormehed. Kannatanu jäi koos isaga oma autole lähemale, B kaugemale. Kannatanut ründas 3-4 noormeest ja teda löödi rusikatega kahelt poolt näkku. Kui kannatanu tasakaalu kaotas ja kukkus, siis löödi teda ka jalgadega pähe ja kehasse. Kannatanu ei oska lööjaid kirjeldada, kuid üks oli kindlasti sama nokamütsiga noormees. Kannatanu nägi ka, et isale löödi rusikatega näkku ja isa kukkus auto kõrvale maha. Siis löödi isa korduvalt jalgadega pähe ja kehasse. Isale löödi ka kannaga vastu põske. Kannatanul õnnestus end ründajatest vabastada ja ta isa juurest 8 noormehi eemale tõukama. Selle peale tulid isa rünnanud noormehed kannatanule kallale. Keegi noormeestest hüüdis, et pekske autot ja üks noormees taguski jalgadega tagumist ust ja pakiruumi luuki. Espool nimetatud valge pluusiga noormees peksis mootorikatet. Peksmise käigus purunesid kannatanul kaelas olnud kett, käekell ja kampsun. Kannatanu hindab tekitatud kahju 101 eurole, mille hüvitamist süüdistatavatelt taotleb.
10. Kannatanute BJ ja KNJ ütlusi peksmise käigus saadud vigastuste kohta kinnitavad kiirabikaardid. (t.l. 5-6, 13-14)
11. OÜ Pajuks Vaimnõisa kiirsöögikoha valvekaamerate salvestuse vaatlusprotokollist (t.l. 51) nähtub, et söögikohast väljusid kiilaspäine mees ja triibulist pikkade varrukatega pluusi kandnud mees, kes jäid ukse juures seisnud isikutega juttu rääkima. Ukse juures oli enne kokku neli isikut, kelledest kaks lahkusid. Üks lahkuja kandis nokamütsi. Üks ukse juurde jäänud kandis valget pikkade varrukatega pluusi. Samal ajal tuli eemalt kaubikbussi juurest söögikoha suunas üks naisterahvas ja kolm meesterahvast. Naisterahvas püüdis seltskonna juurest osasid noormehi eemale tõmmata. Kell 23.01 tekkis tõuklemine kiilaspäise mehe, kõhnema kehaehitusega mehe, nokamütsi kandnud mehe ja veel ühe mehe vahel. Kell 23.01.24 on kaubikbussist tulnud nende isikute juurde veel üks tumedates riietes meesterahvas. Kell 23.02.26 kukkus kiilaspäine mees maha ja teda hakkasid peksma jalgadega kaks meest. Neist üks kandis nokamütsi. Üks kõhnema kehaehitusega noormees tahab minna vahele, kuid samad mehed ründavad teda ja peksavad jalgadega. Kokku osales kakluses kuus meesterahvast. Kiilaspäine mees ja kõhnema kehaehitusega mees liikusid sõiduauto suunas. Tunnistaja K.H ütlustest nähtuvalt saab nokamütsi kandnud noormeheks lugeda U.J-i , kiilaspäiseks meheks kannatanu H.J ja valget pikkade varrukatega plussi kandnud noormeheks G.P. Koos H.Jga söögikohast välja tulnud triibulist pikkade varrukatega pluusi kandnud noormeheks saab lugeda KNJ. Enamaid isikuid ei ole salvestuste põhjal võimalik kindlaks määrata.
12. Turvasalvestuse vaatlusprotokollist nähtub veel, et kell 23.03.51 jooksis valge pluusiga noormees sõiduauto kapotile ja hüppas sealt maha. Samal ajal hoidsid kolm meest kinni kõhnema kehaehitusega meesterahvast ja tõmbasid teda autost eemale. Kolme hulgas on ka nokamütsiga noormees, kes väänab sama noormehe auto juurde pikali, lööb teda jalaga rindkeresse ja rusikaga näkku ja ei lase tal autosse istuda.
13. Tunnistaja SL- söögikoha teenindaja ütlustest nähtub, et ta teadis varem G.P ja HJ koos poegadega. Tunnistaja oli kogu aeg hoones sees, kus kahe seltskonna vahel mingit sõnavahetust ega konflikti ei olnud. Ühel hetkel nägi tunnistaja läbi akna, et H.J oli auto kõrval pikali ja 4-5 poissi peksid teda käte ja jalgadega. Samal ajal oli näha, et G.P hüppas punase BMW kapoti peale. G.P kandis sel korral valget pikkade varrukatega pluusi.
14. Uuritud tõenditele ei lisa midagi tunnistajate TT (t.l. 72-73), JT (t.l. 74-76), MO (t.l. 85-86), KV (t.l. 87-88) ja RS (t.l. 90-91) ütlused. Osa tunnistajatest on küll näinud, et kiila peaga mees oli pikali ja tema ümber olid poisid nende seltskonnast, kuid nad ei tea, kes kannatanut konkreetselt peksid. Tunnistajad püüdsid kaklust lahutada ja kaalasi ära kutsuda, kuid T.T ja M.O said ise lüüa. Kohus leiab, et kõik süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatavate tegevuses ei ole. Karistust raskendavaid asjaolusid ühegi süüdistatava tegevuses ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks saab kõigi süüdistatavate osas lugeda oma tegude puhtsüdamliku ülestunnistamise 9 ja kahetsemise. Jaan U.J-i käitumises saab karistust kergendavaks asjaoluks lugeda veel kahju osalise hüvitamise HJe ja KNJle. G.P-le on süüks pandud teise astme kuritegu, mille eest on karistuseks peale vangistuse ette nähtud ka rahaline karistus. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ütlustes, et kallaletung oli ootamatu ja toimus otsitud põhjusel. Süüdistatavad olid koos hulga kaaslastega, nad käitusid kannatanute suhtes väljakutsuvalt ja kasutasid ära oma ilmset ülekaalu. Tõendatud on, et kannatanu B.J suhtes hakkas esimesena väljakutsuvalt käituma just G.P. Halvustavat ja üleolevat suhtumist kannatanutesse näitab fakt, et süüdistatavad ei lasknud kannatanutel autosse istuda ja ära sõita ning G.P lõhkus kaaslaste õhutamisel ja toetusel ka kannatanute autot. Seega ei saa G.P süüd kannatanu B.J peksmisel lugeda väheseks ja kohus peab vajalikuks mõista tema karistuseks vangistuse, kuigi

§ 121näeb ette ka rahalise karistuse.

Süü ülestunnistust ja kahetsust arvestades võib G.P-le mõistetava vangistuse määr võib jääda alla poole sanktsioonis ettenähtust. Kuna G.P on varem kriminaalkorras karistamata, siis peab kohus võimalikuks G.P vangistuse kandmisest

§ 74lg.

1 sätete kohaselt vabastada.

§ 118lg.

1 näeb karistuseks ette ainult vangistuse alates neljast aastast. Tiitus ja Jaan U.J-i osa kannatanute HJ ja KNJ peksmisel tuleb lugeda võrdseks ja seepärast peavad võrdsed olema ka karistused. Eespool toodud põhjustel ei pea kohus võimalikuks Tiitus ja Jaan U.J-ile ka

§ 121järgi rahalise karistuse mõistmist.

Süü ülestunnistust, kahetsust ja J.U.J-i poolt kannatanule kahju osalist hüvitamist arvestades võivad kummagi kuriteo eest mõistetavad karistused jääda alammäära lähedale. U.J on varem kriminaalkorras karistamata ja seepärast peab kohus võimalikuks ta

§ 74lg.

1 kohaselt vangistuse kandmisest vabastada. Jaan U.J on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati J.U.J-i vägivallaga seotud kuritegude eest ja karistuse kandmiselt vabanes ta 27.jaanuaril 2011.a. Kannatanu H.J kaotas peksmise tagajärjel pikaks ajaks töövõime ja tervis ei ole täielikult taastunud. Kohus leiab, et õiguskorra huvides tuleb J.U.J üks aasta mõistetavast vangistusest ära kanda. Vangistuse täies ulatuses ärakandmist ei pea kohus vaatamata süüks pandud teo raskusele süüdistatava resotsialiseerumise huvides vajalikuks. Põhjendatuks tuleb lugeda kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahju saaja olukorda, mis oleks võimalikult lähedane kahju tekkimise eelsele olukorrale. HJl tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud töötasu, tema poolt raviga seoses tehtud kulud, BJe auto rikkumisega tekkinud kahju ja sündmuse käigus kaelaketi kadumise tõttu tekkinud kahju ning KNJ purunenud kaelaketi väärtus tuleb lugeda õigusvastaselt tekitatud kahjuks Võlaõigusseaduse § 1043 mõttes. Kohtul ei ole alust kahelda, et B.J kaelakett kadus ja K.-N.J kaelakett purunes süüdistatavate tegude tagajärjel. H.Jle raviga seoses tekkinud kulusid tõendavad peale ütluste ka kohtule esitatud arved. B.Jle auto rikkumisega tekkinud kahju suurust kinnitab vajalike tööde kalkulatsioon. (t.l. 15) Kannatanutele HJe ja KNJle on kahju tekitanud Tiitus ja Jaan U.J ühiselt. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga vastavalt VÕS §

1. Ühiselt tekitatud kahju eest on VÕS § 137 lg. 1 kohaselt ette nähtud süüdlaste solidaarne vastutus. Süüdistatav G.P kaitsja on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks süüdistatava kaitse eest summas 158.40 eurot ja sõidukulu hüvituse kinnitamiseks summas 41.76 eurot. Summad sisaldavad käibemaksu. Taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtuistung toimus alates 10 kella 10:00 kuni 11.30 ja ettevalmistumiseks on kaitsja kulutanud taotluse kohaselt kaks tundi. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari,
2. juuni 2010.a.,13.detsembri 2011.a. ja 14.juuni 2012.a. otsustega kehtestatud p. 17 kohaselt on tasu kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni eest, kuid mitte rohkem kui 64 eurot. Punkti 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Sama otsuse p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi alguse ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Punkt 47.2 kohaselt makstakse kaitsjale 20 eurot tasu sõiduaja eest, kui advokaadibüroo asub õigusabi osutamise kohast 51 kuni 100 km kaugusel. Sama otsuse punkt 54 kohaselt hüvitatakse auto kasutamise eest sõidukulu 0.20 eurot kilomeetri kohta. Advokaadibüroo, milles kaitsja töötab, asub Raplast 87 kilomeetri kaugusel. Seega on tasu istungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja istungile sõiduks kulunud aja eest koos käibemaksuga kokku 158.40 eurot ja sõidukulu hüvitus kokku 41.76 eurot. Indrek Saar Kohtunik