lg 5 alusel allutada K.K katseaja lõpuni
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada K.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
MS § 238 lg 2 ja
lg 1 alusel karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust,
lg 2 alusel liitkaristuseks 9 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. 3 Ringkonnakohtu 07.11.2016.a otsusega rahuldati apellatsioon osaliselt. Tühistati Pärnu Maakohtu 14. juuni 2016. a otsus K.K-le
Jäeti liitkaristus mõistmata. Karistuse kandmise algus oli 29.03.2017.a ja lõpp on 26.11.2017.a. K.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest 3 on kehtivad, vanglas viibib teist korda. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et K.K lähisuhtevõrgustiku moodustavad elukaaslane, tema vanemad, ema ja õed. Omavahelised suhted on head ja toetavad. K.K soovib elektroonilise valve alla ennetähtaegselt vabaneda oma elukaaslase ja nende ühise lapse juurde aadressile Xxxx. Elukoht vastab elektroonilise valvega kaasnevatele nõuetele ja kõik seal elavad täiskasvanud on andnud kirjaliku nõusoleku K.K vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla nimetatud elukohta. Pere on ühtehoidev ja majanduslikult toime tulev. Elukaaslane soovib, et vabanedes saaks K.K tööle asuda. Nii säiliks noore pere majanduslik sõltumatus ja suureneksid rahalised võimalused. Naise väitel saaks Magnus kohe tööle autoremondilukksepana. Elektroonilise valve all oleku ajal tööl käimise võimalused on praegu küsitavad ja selguksid alles asjade käigus, kui on teada rohkem üksikasju töökoha, liikumisvahendi, kohustuste täitmise võimaluste jms kohta. K.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta K.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ( 58%) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Prokuratuur ei soovi K.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.K on toimunud elumuutus, on tekkinud perekond, korralik elukaaslane ja lapse ema. Olemas on kindel elukoht. Kinnipeetav on vanglas oleku ajal kogu aeg töötanud, tal on ka vabaduses olemas kindel töökoht. Kinnipeetav tahab jätkata ravi, on suutnud suitsetamisest loobuda. Elektrooniline valve on tugevdatud valve. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et K.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 4 Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 5 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus arvestab ka vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust, saab aru oma süüst ja on valmis muutuma. Pärast vabanemist on K.K olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.K, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb K.K hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 134,16 eurot riigi õigusabi osutamise eest, millest 38,16 eurot on sõidukulud (kliendikülastus Vanglas ja sõidukulu kohtuistungile). Kohus peab põhjendatuks K.K-lt välja mõista 96 eurot kaitsjatasu ning riigi õigusabi osutamisel kantud kulu 38,16 eurot, s.o sõidukulu, tuleb jätta riigi kanda. Seega arvestab kohus summast 134,16 eurot maha summa 38,16 eurot ning tasumisele kuulub 96 eurot. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.