Obsah (7)

§ 121§ 199§ 65§ 68§ 75§ 76§ 200

1 Kriminaalasi nr 1-12-1653 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 27. november 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-12-1653 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Tõ

§ 121järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, see on 60x3.20 = 192 eurot. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks

§ 121

ettenähtud kuriteo eest mõisteti rahaline karistus 40 päevamäära, see on 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot, mis kuulub täitmisele iseseisvalt. I. Z tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 4,5,7 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4,5,7 järgi mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti antud karistusega Viru Maakohtu Kohtla- Järve kohtumaja 22.03.2006 otsusega mõistetud ja kandmata karistus, 2 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust ning rahaline karistus 128 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusest kantuks kahtlustatavana vahi all oldud aeg 5 kuud ja 12 päeva ning kandmata karistuseks jääb 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti vanglasse saabumise päev. I.Z kannab karistust alates 11.09.

1. I.Z on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. I.Z kannab käesolevat karistust kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Sooritatud kuriteod on varieeruvad, sest karistatud on teda nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Väärteokorras on 1 isikut karistatud 7 korda, sealhulgas ühel korral NPALS § 15 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 2 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetav on hõivatud majandustöödel. Hetkel omandab ta riigikeelt (A1 tase). Perioodil 01.03.2013 – 24.04.2013 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinni peetaval I.Z puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema R K majja aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 3-toalise majaga, millel kommunaalteenu ste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elavad majas R K ja S K, kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks aadressile xxxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud majas kõik vajalikud tingimused. Põhihariduse omandas kinnipeetav Kohtla -Järve Vene Gümnaasiumis, jätkates õpinguid Jõhvi
2. KKK puusepp-maalri erialal, mis jäi teisel kursusel pooleli. Töötukassa kaudu omandas ehitaja ja sanitaartehniku eriala. Kinnipeetav töötas väidetavalt viimased kaks aastat ametlikult välismaal ehitajana. Eestis töötas viimati ametlikult xxxx ca aasta. Enne seda tegi juhutöid ehitusel. Toimetulekut mõjutasid võlad ja alkoholi tarvitamine. Väidetavalt maksis korrapäraselt elatist oma lastele. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxxxx (garantiikiri olemas). Lähedas test on kinnipeetaval ema R K ja võõrasisa S K ning õde ja vend. Kinnipeetav on olnud kaks korda abielus, mis mõlemad on lahutatud ning tal on kaks alaealist last. Ema sõnul on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes isikut vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga inimesed, kellega koos on kuritegusid toime pandud (ka röövimisi). Korduvad kuriteod ja väärteod viitavad riskeerivale elustiilile. Kinnipeetav hakkas alkoholi tarvitama 16 aastaselt ning tarvitas ohtralt kuni esimese vangistuseni 1993.a. Seejärel tarvitas alkoholi väidetavalt harva – 3 peamiselt pidudel. Viimased neli aastat ei ole v äidetavalt alkoholi tarvitanud. Osa kuritegusid (ka esimene röövimine) oli toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul on ta paar korda tarvitanud kanepit. Käesoleva kuriteo üks episood (

§ 121, mis oli toime pandud 30.03.2008) oli toime pandud narkojoobes.

Väidetavalt viimased neli aastat ei ole midagi tarvitanud. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Korduvad kriminaal- ja väärteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Kinnipeetav kannab käesolevat vangistust 2009.a sooritatud kuriteo eest, mida osaliselt ei tunnista. Väidetavalt tuli iseseisvalt Prantsusmaalt Eestisse kohtuistungile, et võtta vastu karistus, et seejärel hiljem nö puhta lehena edasi elada. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda oma eesmärkide saavutamisel. Impulsiivsusele kaldub alkoholijoobes ning sel juhul ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kainena pigem planeerib oma tegevusi ette. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 24% (madal risk) ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45% (keskmine risk). Viru Vangla toetab I.Z tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Juhul, kui kohus otsustab vabastada I.Z tingimisi ennetähtaegselt, elektroonilise valve kohaldamisega, siis uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused.

Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata üheksa kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et R K ja S K töötavad ning on nõus I.Z vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Karistusregistri andmetel on I.Z kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, neist kolm korda esimese astme kuritegude eest. Korduvalt on isik sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vaban emise korral

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

I.Z ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema elamisluba on pikendatud kuni 24.10.2015 ja ID-kaart antakse talle vanglast välja saamisel. Kinnipeetava väitel ei tarvita ta alkoholi aastast

1. Kõige tähtsamad kinnipeetava jaoks on tema lapsed. Tal on häbi, et ta peab lapsele ütlema, kui viimane helistab, et ta töötab Prantsusmaal. Kinnipeetav lubab õigustada usaldust ja elada korralikult. 3 Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 3 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa I.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 21.08.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib järgnevat. I.Z käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – distsiplinaarkaristuste puudumine, motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, vangistuse jooksul majandustöödel töötamine ja sotsiaalprogrammis osalemine, riigikeele õpe, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kuritegude toimepanemisest (30.03.2008 ja 20.03.2009) kuni kohtuotsuse jõustumiseni (15.08.2012) on möödunud pikk 4 aeg ja isik ei ole menetlust tahtlikult venitanud ega takistanud. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Kinnipeetaval oleks võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Prokuratuur leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Vabanemisjärgses elukohas on täidetud kõik tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamis eks. Prokurör arvab, et nimetatud kinnipeetava puhul annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks I.Z jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 29.03.
2. Prokuratuur toetab isiku taasühiskonnastamise huvides I. Z tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel

§ 75

lg 2 p 2,7,8 ja 9 sätestatud kohustused, elektroonilise valve tähtajaks määrata 9 (üheksa) kuud.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.Z ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 8-l korral kriminaalkorras karistatud (sealhulgas 3-l korral esimese raskusastme kuritegude eest), reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika on olnud varieeruv, sest karistatud on teda nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest, soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Käesoleval ajal kannab I.Z karistust katseajal toimepandud uute tahtlike kuritegude eest. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuotsusega 22. 03.2006 tunnistati I. Z süüdi

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ning teda karistati tingimisi vangistusega, kuid ta pani talle eelpool nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal toime uu ed tahtlikud kuriteod, mistõttu viimase kohtuotsusega karistuse mõistmisel kuulusid kohaldamisele

§ 65lg 2 sätted.

Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ega ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal vanglas karistust 2009.a sooritatud kuriteo eest, mida ta osaliselt ei tunnista. I.Z vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei vastaks kohtu hinnangul ühiskonna ega kannatanu te õiglustundele , samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja sõltuvusaineid tarvitades, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.Z suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab I.Z selle eest, et tal vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad. 5 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik