1-15-6556/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6556 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi L.N-i süüdistuses üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) KarS § 121 järgi
2. märtsi 2016 otsus Apellatsiooni esitaja L.N-i kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Prokurör Ringkonnaprokurör Sigrid Nurm Süüdistatav L.N isikukood XXX; elukoht XXX; töökoht XXX OÜ juhatuse liige; varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati Viru Maakohtu
3. veebruari 2014 otsusega KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
6. L.N apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
7. juunil 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
8. juunist
9. Maakohtu otsus
10. Viru Maakohtu
11. märtsi 2016 otsusega tunnistati L.N süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.
12. Süüdistuse kohaselt lõi L.N
13. augustil 2014 kella 20.45 ajal Lääne-Virumaal Kadrina vallas Undla külas XXX talus R.R. i kurikasarnase esemega korduvalt õla piirkonda ning ühe korra vastu vasakut reit. Süüdistatav põhjustas R.R. ile füüsilist valu.
14. L.N-i süü on tõendatud kannatanu R.R. i ja tunnistaja A.H. ütlustega. Isikute ütlused on omavahel kooskõlas ja haakuvad kirjalike tõenditega. L.N ja R.R. mõlemad kinnitasid, et nad ei olnud enne süüdistuses kirjeldatud aega teineteist näinud. Seega ei pidanud kohus usutavaks, et kannatanu süüdistab alusetult talle tundmatut noormeest. Kuigi kohale tulnud kiirabi ei tuvastanud R.R. il väliseid traumatunnuseid, ei tähenda see, et kannatanut ei löödud. Välised vigastused on seotud löökide intensiivsusega. Küll aga tundis R.R. valu. Kohus ei pidanud A.H. ütlusi vastuoluliseks. Kohtus avaldatu kohaselt ütles R.R. tunnistajale, et teda löödi kurikaga reie piirkonda. See väide ei ole vale ega tähenda, et kahtluse alla tuleks seada kannatanu ütlused tema korduva löömise kohta.
15. L.N-i ja tunnistaja A.Z. ütluste kohaselt käisid isikud süüdistuses kirjeldatud ajal XXX talus, et tuua sealt ära A.Z. vanglas olnud poja M.M. u asjad. Tunnistaja ütlused sündmuste kohta ei ole aga järjepidevad. Kohtuistungil kinnitas A.Z. algul, et tema kannatanu majas ei käinud ja R.R. tuli ise välja ning hakkas karjuma. Kohtueelses menetluses rääkis tunnistaja, et ta käis R.R. i majas mehega rääkimas. Istungil võttis A.Z. siiski omaks, et käis kannatanu majas. Tunnistaja ütles ka seda, et L.N-ii tulnud autost väljagi. Süüdistatav aga kinnitab, et väljus autost, et aidata A.Z. l kotid auto peale tõsta. A.Z. ja L.N-i ütlused R.R. i alkoholijoobe kohta on ümber lükatud R.R. i ja A.H. ütlustega ning kiirabikaardiga. Seega pidas maakohus L.N-i ja A.Z. ütlusi ebausaldusväärseks. Esitatud apellatsioon
16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni L.N-i kaitsja vandeadvokaat M. Sikut, kes palub tühistada Viru Maakohtu
17. märtsi 2016 otsus K. Kaljusaare süüditunnistamises ja mõista isik KarS § 121 järgi õigeks. Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist.
18. Kaitsja hinnangul ei ole L.N-i süü KarS § 121 järgi tõendamist leidnud. Kohus on rajanud otsuse oletustele ning jätnud kõrvaldamata tekkinud kahtlused ega ole tõlgendanud neid süüdistatava kasuks.
19. L.N ja R.R. ei teadnud teineteist, mistõttu ei olnud süüdistataval mingit põhjust kannatanut lüüa. R.R. i ütlused löömise asjaolude kohta ei ole järjepidevad. Nii ütles kannatanu A.H. le, et teda löödi kurikaga ühel korral reie piirkonda. Kohapeal käinud kiirabi ei tuvastanud R.R. il väliseid traumatunnuseid. Fikseeritud on vaid kannatanu suusõnaline väide valu kohta. Arvestades aga väidetavate löökide iseloomu oleksid R.R. il siiski pidanud tekkima nähtavad vigastused. Maakohus on jätnud analüüsimata ka vastuolu selles, kas A.H. helistas R.R. ile või vastupidi. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad L.N-i süüd vaid kannatanu ütlused. 2 Ülejäänud tõendid on kaudsed ning on kahtlase iseloomuga.
20. Kannatanu R.R. avaldas kohtuistungil, et tema ei soovinud kutsuda kiirabi ega teha politseisse avaldust. See oli A.H. initsiatiiv. Apellatsiooni kohaselt on põhjust arvata, et tunnistaja A.H. produtseeris R.R. i löömise fakti halbade suhete pinnalt tunnistaja A.Z. ga. Kaitsja arvates ei ole A.Z. ütlused ebausaldusväärsed. Vastuolud isiku ütlustes võivad olla tingitud pelgalt nüansside erinevast mäletamisest.
21. Apellant ei nõustu kohtuga, et R.R. ei olnud sündmuste ajal alkoholijoobes. Tunnistaja A.H. rääkis kannatanuga vaid telefonis ega pruukinud seetõttu joobetunnuseid tajuda. Kiirabikaardil ei ole R.R. i joobe kohta midagi märgitud, vaid joovet puudutav osa on jäetud täitmata. Seega ei ole kiirabitöötajad tuvastanud R.R. il joobe puudumist. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsiooni, kohtuistungite protokollide ja kohtutoimikute materjalidega, nõustub maakohtuga, et L.N on pannud toime R.R. i kehalise väärkohtlemise. Kohus ei ole rikkunud menetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Kuivõrd apelleeritav otsus on nõuetekohaselt põhjendatud ning kaitsja ei esita uusi sisulisi argumente, märgib kohtukolleegium vastusena apellatsioonkaebusele vaid järgmist.
23. Kohtukolleegium peab kannatanu ja A.H. ütlusi
24. augusti 2014 sündmuste kohta usaldusväärseks. R.R. i ütlustes ei ole vastuolusid ning ta on kuriteo asjaolusid usutavalt kirjeldanud. Apellatsioonis toodud väidetavad vasturääkivused on otsitud. R.R. ütles, et ta ei mäleta, kas ta helistas A.H. le või vastupidi. Vastavat asjaolu ei mäletanud täpselt ka tunnistaja, kuid meenutas siiski, et tema helistas R.R. ile. Seega ei esine selles osas vastuolusid. A.H. avaldatu kohaselt oli kannatanut löödud kurikaga reie piirkonda, kuid ta ei osanud öelda löökide arvu. Maakohus ei ole õigustatult tuvastanud selle osas ebakõla R.R. i ütlustega. Ka kannatanu ütluste kohaselt löödi teda reie piirkonda, kusjuures see löök oli kõige valusam. Ringkonnakohus ei näe samuti põhjust, miks peaks R.R. tema jaoks täiesti tundmatut L.N alusetult süüstama. Küll aga tuleneb uuritud tõenditest, et R.R. käitus A.Z. ga järsult. Just see asjaolu võiski provotseerida A.Z. ga kaasas olnud L.N kasutama kannatanu suhtes vägivalda. Nimetatud asjaolule on viidanud ka R.R. .
25. Nõustuda tuleb maakohtuga, et nähtavate vigastuste puudumine R.R. il ei tähenda, et löömist ei toimunud. Kiirabi saabus ligi 1,5 tundi pärast kurikaga löömist ning selleks ajaks võis esialgne punetus olla juba taandunud ning muid vigastusi ei pruukinudki tekkida. Kaitsja väide, et kehavigastused oleksid pidanud siiski olema, on vaid oletuslik. Kehavigastuste esinemine ei ole KarS § 121 koosseisu puhul obligatoorne, piisab ka valu tekitavast väärkohtlemisest. Valu tundmist on R.R. kinnitanud.
26. Kohtukolleegium ei kahtle ka tunnistaja A.H. ütlustes. Need ühtivad kannatanu omadega ning on läbi menetluse järjepidevad. Asjaolu, et tunnistaja kutsus kiirabi ning õhutas R.R. i politsei poole pöörduma, ei tähenda, et A.H. oli menetlusest kuidagi isiklikult huvitatud või mõjutas kannatanut andma valeütlusi. Kaitsja vastavad järeldused on täiesti meelevaldsed. Kuna R.R. elas A.H. le kuuluval kinnistul ning tüli A.Z. ja L.N-iga oli suuresti tingitud just sellest asjaolust, võis tunnistaja tunda lihtsalt kohustust R.R. i aidata.
27. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et pigem ei olnud R.R. alkoholi tarvitanud või oli tema joove väga väike. Kiirabikaardi kohaselt olid isiku tervislikud näitajad täiesti normaalsed, mis viitab, et R.R. ei olnud alkoholijoobes. Tema sõnaline kontakt ning motoorika olid väga head. Isik oli täielikult teadvusel ning tema hingamine ja pupillid olid normaalsed. Sealjuures ei 3 tuvastanud meedikud R.R. il joobetunnuseid. Need andmed ühtivad R.R. i ja A.H. ütlustega ning kinnitavad veelgi nende ütluste usaldusväärsust. Samal ajal on kiirabi tuvastatud andmed täielikus vastuolu A.Z. ja L.N-i väidetega R.R. i tugevast alkoholijoobest. Kuigi kuriteosündmusest oli kiirabi saabumiseks juba aega möödunud, oleks tugeva alkoholijoobe puhul teatavad joobetunnused siiski säilinud.
28. Ringkonnakohus ei pea A.Z. ja L.N-i ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta usaldusväärseks. Lisaks vastuoludele R.R. i alkoholijoobe osas esineb isikute ütlustes ka teisi vasturääkivusi, mida maakohus on käsitlenud (vt MK otsuse lk 6-7). Selliseid erinevusi ei saa pidada vaid nüansside erinevaks mäletamiseks nagu väidab kaitsja. Nii on A.Z. korduvalt rõhutanud, et L.N ei tulnud kordagi autost välja, kuigi ka süüdistatav ise on selle väite ümber lükanud. Ka on A.Z. alguses püüdnud eitada, et käis R.R. i majas ning pisendada igati L.N-i rolli sündmustes. Algul isegi väites, et naine käis kinnistul üksinda. A.Z. ja L.N on püüdnud jätta R.R. ist muljet kui purjus vanamehest, kes alusetult tunnistajat sõimas. Sealjuures on nende väited kannatanu alkoholijoobest ja tuikuvast käitumisest ümber lükatud.
29. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
30. märtsi 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Seoses maakohtu otsuse muutmata jätmisega jäävad ka L.N-i kaitsjakulud isiku enda kanda. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4