Kriminaalasi nr 1-17-366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-366 (16278000296) Kohtunik R

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Ruti Kilg Süüdistatav P.L Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnd ; e-post: xodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.L

§ 344lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 600 eurot.

Süüdi tunnistada P.L

§ 345

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista P.L-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata, et P.L on õigus rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. P.L on kohustatud alates aprillist

1. a maksma igakuiselt hiljemalt
2. kuupäevaks vähemalt 100 (ükssada) eurot kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „1-17-366, rahaline karistus, P.L“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.L-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi kulu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1-17-366, menetluskulud, P.L“. Tähtajaks rahalise karistuse või menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale. Süüdistataval ja kaitsjal on tulenevalt KrMS § 254 lg-test 6, 7 õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu P.L-ile on esitatud süüdistus

§ 344lg 1 järgi selles, et tema, 2016.

a jaanuarikuu lõpus Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvõltsis xxxxxxxxxxxxa nimelt 23.01.2016. a kuupäevaga avalduse Julianus Inkasso OÜ-le sellega, et koostas avalduse ja võltsis xxxxxxxxxxxxa allkirja nimetatud avaldusel, eesmärgiga vabaneda enda laenukohustusest xxxxxxxxxxxxa ees ning Julianus Inkasso OÜ võlanõudest summas 1704,16 eurot, millest laenukohustus xxxxxxxxxxxxx ees oli 1400 eurot. P.L-ile on esitatud süüdistus

§ 345

lg 1 järgi selles, et tema esitas eelnevalt enda poolt võltsitud xxxxxxxxxxxxx avalduse Julianus Inkasso OÜ -le ema xxxxxxxxxxxr e-maili aadressilt: x1.01.2016. a kell 12.40 Julianus Inkasso OÜ esindaja xxxxxxxxxxxx e-maili aadressile , eesmärgiga vabaneda enda laenukohustusest xxxxxxxxxxxxx ees ning Julianus Inkasso OÜ võlanõudest summas 1704,16 eurot, millest laenukohustuse suurus xxxxxxxxxxxxxxees oli 1400 eurot. 2

§ 344

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav P.L-ile kohtus karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära, s.o 600 eurot.

§ 345

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav P.L-ile kohtus karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 1000 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

§ 66

alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi kümne kuu jooksul, s.o igakuiselt vähemalt 100 eurot

1. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Menetluskulu: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot. 13.01.
2. a on kaitsja kätte saanud süüdistusakti. 31.01.
3. a on P.L-ile süüdistusakt allkirja vastu kätte toimetatud tema elukohta. II Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et kriminaalasi on võimalik lahendada käskmenetluses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista P.L-i süüdi

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahalise karistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.L-i süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et P.L on võltsinud dokumenti ja seda kasutanud laenukohustusest vabanemise eesmärgil. Laenukohustus oli P.L oma tuttava ees. Kogutud tõendite kohaselt koostas P.L avalduse, millega xxxxxxxxxxxxa loobus Julianus Inkasso OÜ-le esitatud võlanõudest. xxxxxxxxxxxxx oli isikuks, kelle ees lasus P.L laenukohustus 1400 eurot. P.L allkirjastas avalduse xxxxxxxxxxxxa nimelt ja edastas selle e-posti vahendusel inkassofirma esindajale. Süüdistatav P.L kahetseb toimepandut, mistõttu tuleb seda arvestada kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et P.L ei ole varem kriminaalkorras karistatud (tl 16-18, 29-30). Lisaks on oluline, et käesolev kriminaalmenetlus lõpetati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.06.

1. a määrusega. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel pandi P.L-ile kohustus maksta riigituludesse hiljemalt 16.11.
2. a 430 eurot (tl 19-20). Kriminaalmenetlus uuendati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19.12.
3. a määrusega, kuna P.L ei täitnud talle määratud kohustust (tl 23). See näitab ilmselgelt, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei avaldanud P.L-i käitumisele mingisugust mõju ega täitnud eesmärki. Kohtu arvates on kohane karistada P.L-i rahalise karistusega. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on prokuratuuri poolt taotletud rahalise karistuse määrad kohased ja vastavad karistuse mõistmise põhimõtetele, s.o

§ 344

lg 1 järgi rahaline karistus 60 päevamäära ja

§ 345lg 1 järgi rahaline karistus 100 päevamäära.

Lisaks on kohtu arvates põhjendatud mõista liitkaristus

§ 64lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga. 3 Kriminaalmenetlusele eelnenud aastal

§ 44lg 2 alusel miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot.

Võttes arvesse, et P.L puudub käesolevalt töökoht, on

§ 66

lg 1 alusel põhjendatud määrata rahaline karistus tasumisele osade kaupa 10 kuu jooksul. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalmenetluses on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 28). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 705 eurot. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulu kokku 753 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista P.L-ilt. Raina Pärn Kohtunik 4