← Eesti

1-15-2937/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2937 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Juri Hohlov (isikukood 37001130290), määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Tartu Maakohtu
  4. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Tartu Maakohus 29.06.2015 otsusega tunnistas Juri Hohlovi süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 6, 7, 8, 9 ja § 255 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg-t 1, karistas teda 6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi mõistis kohus talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustus tema liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Juri Hohlovi karistusaeg algas 07.02.2014 ja lõpeb 07.02.
  6. Tartu Maakohus 01.03.2017 määrusega jättis Juri Hohlovi tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus leidis, et Juri Hohlovi puhul täheldatavad mõned positiivsed asjaolud (käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused) tema suhtes esinevat negatiivset ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavat teavet (ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus) üles ei kaalu. Samuti pidas kohus oluliseks, et Juri Hohlovile mõisteti kuriteo eest 6 aastat vangistust, millest ta on käesolevaks ajaks ära kandnud natuke rohkem kui 3 aastat. Võttes arvesse Juri Hohlovi kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu proportsionaalne toimepandud kuritegudega ega kooskõlas õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Juri Hohlovil karistuse kandmist jätkata.
  7. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse Juri Hohlov ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. Juri Hohlovi arvates on väär maakohtu seisukoht, nagu ei oleks tema praegune vabastamine proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Ta rõhutab, et kõik tingimused tema vabanemiseks elektroonilise valve alla on täies mahus täidetud: elukohta puudutavad nõuded (sh selle sobivus elektroonilise valve rakendamiseks), materiaalne toetus, garanteeritud töökoht. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Võimalus vabaneda poole karistusaja pealt elektroonilise valve alla tuleneb seadusest. Kui seadus talle sellise võimaluse annab, siis kuidas saaks tema vabanemine olla ebaproportsionaalne. Juri Hohlov märgib ka, et temale oli ootamatu vangla hinnang, nagu ta oleks kõrgohtlik avalikkusele. Kuriteo toimepanemisel ta kellegi suhtes vägivalda ju ei kasutanud, kehavigastusi ei tekitanud, tema eelnevad karistused on kustunud, ta ei ole süstemaatiline kurjategija, distsiplinaarkaristused puuduvad ning tal on olemas töökoht. Samuti leiab Juri Hohlov, et arusaamatu on ka prokuröri tema vabastamist mitte toetav seisukoht, kuna kokkuleppemenetluses karistuse läbirääkimisel riiklik süüdistaja tema vabanemisele poole karistusaja pealt elektroonilise valve all vastu ei olnud. Veel selgitab Juri Hohlov, et eesti keele õppimise pidi ta katkestama tervisliku seisundi tõttu ja mitte motivatsiooni puudumisel. Selle kinnituseks lisab ta vangla meditsiiniosakonna õiendi. Lisaks toonitab Juri Hohlov, et tahe ja soov oma käitumist muuta on tal olemas juba praegu ning ta järgiks kõiki elektroonilise valve alla vabanemise tingimusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ning rõhutab seega vaid peamist ja vastab edasikaebuse argumentidele.
  9. Apellatsioonikohus nõustub Juri Hohloviga selles, et elektroonilise valve alla vabanemiseks nõutava karistusaja on ta ära kandnud ja tema vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve rakendamise tingimustele. Tegemist on aga üksnes tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise formaalsete alustega. Lisaks peab kinnipeetav vastama ka nn materiaalsetele eeldustele, milliste loetelu annab KarS § 76 lg
  10. See säte näeb ette, et kohus peab kaalutlusotsustuse tegemisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine süüdlasele kaasa tuua võib. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et Juri Hohlovi vanglakaristuse jätkumise tingivad eelkõige tema kuriteo asjaolud ja tema isik (süü suurus, isikuomadused) ning just neist lähtuvalt tuleb kandmata karistusosa pidada tema vabastamiseks ebaproportsionaalselt suureks. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ka nõustub. Selgitavalt märgib ringkonnakohus siinkohal, et kuriteo asjaoludel ja süüdlase isikul, s.o KarS § 76 lg-s 4 esimestena nimetatud punktidel, on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel suur kaal. Praeguselt tähendab see vajadust olulisena arvesse võtta, et Juri Hohlov kannab karistust raskete esimese astme kuritegude eest. Nimelt on ta kuritegeliku ühenduse liikmena osalenud kokku seitsmes grupiviisilises röövimises (sh üks episood jäi katse staadiumisse) ja seitsme varguse toimepanemisel. Kuritegude asjaolusid on aga lähemalt käsitlenud juba maakohus (vt vaidlustatud kohtumääruse p 3.1) ning ringkonnakohus neid siinkohal üle ei korda. Kolleegium märgib esimese kohtuastmega nõustuvalt kokkuvõtvalt veel vaid seda, et arvestades Juri Hohlovi kuritegude tehiolusid ja tema süü suurust, tema vabastamine seaduses selleks ettenähtud esimesel võimalusel ja koguni ligikaudu 3 aastat enne temale mõistetud 2 2 karistusaja lõppu, põhjendatud kuidagi ei ole. Seda enam, et tegemist ei ole Juri Hohlovi esmase süüdimõistmisega, vaid tema kuritegusid on kohtud menetlenud juba kolmel korral ning ka vangistust kannab ta teistkordselt. Samasugust, s.o Juri Hohlovi vabastamist mitte toetavat seisukohta, on väljendanud ka vangistusasutus, märkides kinnipeetava olema kõrgohtliku avalikkusele. Süüdimõistetu enda vastupidine arvamus riskihindamise tulemust ei muuda. Samas peab kolleegium vajalikuks märkida aga sedagi, et kõnealune iseloomustus, ja veelgi kitsamalt selle ühe osana riskiprotsent ning arvamus kinnipeetava ohtlikkuse osas, on vaid üks tegur, mida maakohus Juri Hohlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustades arvestas. Ehk siis kohtu lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel ja kinnipeetava ohtlikkusele antud hinnangul määravat kaalu olnud ei ole. Sama võib öelda prokuröri esitatud kirjaliku arvamuse osas. Mis puutub aga Juri Hohlovi väitesse selles, et eesti keele õppimise pidi ta vanglas katkestama mitte motivatsiooni puudumisel, vaid tervislikel põhjustel, siis see asjaolu tema vabastamise küsimuse otsustamisel mingitki olulist tähendust ei oma. Samas peab ära nimetama, et süüdimõistetu poolt määruskaebusele lisatud õiend toetab pigem seisukohta, mille kohaselt tervisest tulenevaid takistusi õpingute jätkamiseks tal ei olnud. Nimelt on selles märgitud, et lähtudes kinnipeetava kaebustest on talle määratud valuravi, kuid neuroloog ei ole teda riigikeele õppest meditsiinilistel põhjustel vabastanud. Talle anti soovitus, et õppetöö päeval võiks ta iga 45 minuti järel selga puhata ning liikuda.
  11. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.