1-09-6133/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht

1. detsembril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-6133 Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi Erakorraline ettekanne G.F kohta Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, kriminaalhooldusametnik Evika Timašova Taotlus Kriminaalhooldusalusele XXX; elukoht: xxx) määramine G.F-ile täiendavate (isikukood: kohustuste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 lõikest 1 ning § 432 lg-test 1 ja 4, kohtunik määras: Määrata G.F-ile KarS § 75 lg 2 punktide 2 ja 4 alusel täiendavad kohustused:
3. mitte tarvitada narkootikume;
4. asuda tööle või võtta end arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas hiljemalt 31.01.
5. Saata kohtumääruse koopia G.F-ile ja kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 09.04.
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2302 tunnistati G.F süüdi KarS §-de 184 lg 2 p 2 ja 263 p 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga. Tartu Maakohtu 30.07.
7. a otsusega kriminaalasjas 1-09-6133 tunnistati G.F süüdi KarS § 346 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 1 krooni, mis KarS § 64 lg 2 alusel määrati iseseisvale täideviimisele; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Seega on G.F katseajal nii Pärnu Maakohtu 09.04.
8. a otsuse kui Tartu Maakohtu 30.07.
9. a otsuse alusel. 09.12.
10. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, mille kohaselt on G.F katseajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Kuritegelike riskide maandamiseks on hoolduskavas eesmärkidena seatud narkootikumide vaba elu ja ametlik töösuhe. Katseajal on kriminaalhooldusalune tarvitanud narkootikume ja kasvatanud kanepit. Isik ametlikus töösuhtes ei ole ning keeldub pöördumast Töötukassasse. Kriminaalhooldaja taotleb kohtult määrata G.F-ile täiendavad kohustused mitte tarvitada narkootikume ja asuda tööle või võtta end arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas hiljemalt 31.01.
11. Kohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja taotlus G.F-ile määramiseks on põhjendatud. täiendavate kohustuste KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ettekandest nähtuvalt on G.F rikkunud katseajal korduvalt registreerimiskohustust. 18.11.2010 ja 19.11.2010 aitas G.F enda sõnul tuttaval kolida ning 25.11.2010 ja 02.12.2010 oli tööl. Läbi on viidud 18 registreerimist ning kuni eelpool kirjeldatud rikkumiseni täitis G.F kontrollnõudeid kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rahuldavalt. Samuti on ta olnud suhtlemisel ametnikuga suhteliselt avatud. Kriminaalhooldaja sõnul tuginedes riskihindamisele, võib G.F väärkäitumise riski ning ohtlikkust seostada narkootikumide tarvitamise ja töökoha puudumisega. Riskide maandamiseks on hoolduskavas eesmärkidena seatud narkootikumide vaba elu ja töösuhe. G.F on katseajal tarvitanud narkootikume ja tema elukohast leiti läbiotsimisel 7 kanepitaime. Kohus leiab, et kuna G.F on rikkunud registreerimiskohustust, tuleb talle määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused. Arvestades G.F käitumist katseajal, aitab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada narkootikume ennetada uusi rikkumisi. Kriminaalhooldusalune omas ettekande kohaselt ametlikku töösuhet perioodil 01.10.2009 kuni juuni
12. Käesoleval ajal G.F kindel sissetulek puudub ja ta keeldub Töötukassa Tartumaa osakonda pöördumast. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on G.F töö suhtes kõrgendatud ootused. Kohus leiab, et Töötukassasse pöördumine on otstarbekas, kuna töötuna arvelevõtmisel koostatakse töötukassa konsultandiga koostöös individuaalne tööotsimiskava ning võimalik on taotleda töötutoetust. Seega suurenevad Töötukassasse pöördumisega G.F võimalused uue töökoha leidmiseks ning rahalise toetuse saamiseks, mistõttu määrab kohus kriminaalhooldusalusele KarS § 75 lg 2 p 4 alusel täiendava kohustuse asuda tööle või võtma end arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas hiljemalt 31.01.
13. Ingeri Tamm Kohtunik 2