lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 4231 järgi, Indrek Karell süüdistuses
lg 1 ja § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning I.H süüdistuses
Süüdistatavad Jüri Vares, isikukood: 39304236816; XXXXX. Indrek Karell, isikukood: 39507031513; XXXXX. Kriminaalkorras karistamata. I.H, isikukood: XXX; XXXXX. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jüri Vares § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.08.2016.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Indrek Karell § 183 lg 1 järgi ning karistuseks mõista
§ § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.08.2016.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: - DVD ja CD plaadid - lisad jälitustoimingu protokollide, isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollide ja asitõendi vaatlusprotokollide juurde - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. - ekspertiisiaktiga nr 15E-SS0077 tagastatud pakendid, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - ekspertiisiaktiga nr 15E-AN0695 EKEI keemiaosakonda jäetud narkootiline aine –
alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEI’le – DVD-ROM andmekandja nr 1 (turvakaamerate salvestused), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada asitõendite hoidlas; - 11.06.2015.a kahtlustatava Indrek Karelli kinnipidamisel ära võetud SIM-kaardi ümbris Diil, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada E. T. (isikukood: X) tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Jüri Vareselt ja I.H-lt KrMS § 310 lg 1, § 65, § 1045, § 1050 ja § 1043 alusel E. T. kasuks (108.54) ükssada kaheksa eurot ja 54 senti, mis kanda E. T. arveldusarvele nr X (Swedbank).
Samuti süüdistatakse Jüri Varest selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.10.2015.a. kella 01.47 ajal avalikus kohas Pärnus Hommiku 2 asuva teenindusjaama Statoil Fuel ja Retail Eesti AS poe välisukse vahetus läheduses õues, koos I.H-ga pani tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et vahetult peale seda, kui Pärnus Hommiku 2 asuva teenindusjaama Statoil Fuel ja Retail Eesti AS poes leidis aset I.H poolt AS G4S Eesti turvatöötajana tööülesandeid täitnud E. T. suhtes vägivalla kasutamine. Seejärel E. T. väljus poest selliselt, et tema ees väljus poest Jüri Vares, kes jäi seisma poest väljunud ja välisukse poole näoga seisma jäänud turvamehe kõrvale selja taha. Jüri Vares haaras AS G4S Eesti turvatöötajana tööülesandeid täitnud E. T. kahe käega keha piirkonnast kinni ja viis E. T. tasakaalust välja, misjärel tekkis Jüri Varese ja E. T. vahel hetkeline rüselus. Rüseluse järgselt E. T. kasutas erivahendina pisargaasi, lastes seda I.H ja Jüri Varese suunas. Seepeale Jüri Vares ja E. T. vahel tekkis rüselus, mille käigus kukkusid mõlemad pikali maha. Kui E. T. püüdis pikali maas olles pikali maas olevat Jüri Varest 4 1-16-5496 kinni hoida, läks I.H nende juurde ja lõi E. T. kahel korral parema jalaga keha piirkonda ning mõlema käega mitmel, vähemalt kolmel korral selja tagant keha piirkonda. Seejärel Jüri Vares vabanes E. T. haardest, tõusis püsti, lõi ühel korral maas olevat E. T. vasaku jalaga selja piirkonda ja liikus poe sissepääsu poole. E. T. järgnes Jüri Varesele ja püüdis teda kinni pidada, millise tegevuse käigus kukkusid mõlemad uuesti pikali maha. I.H jooksis uuesti maas olnud E . T. ja Jüri Varese juurde ning võttis kahe käega pikali maas olevast E. T. selja tagant õlgadest kinni ning surus allapoole. Jüri Vares vabanedes E. T. haardest tõusis püsti ja siis, kui I.H hoidis ikka veel maas istuvat E. T. selja tagant õlgade piirkonnast kahe käega kinni, lõi Jüri Vares E. T. parema jalaga ühel korral kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata pea piirkonda. Selliselt Jüri Vares käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Jüri Vares ja I.H tekitasid ühise peksmise käigus kogumis kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustustena kinnise ninaluude murru, paremalt ülemise kolmanda hamba murru, pindmise rindkere põrutuse, peas vasakul pool kaks nahaalust hematoomi, nahamarrastused paremal käel, vasemal põsel ja kuklal. Kuna peksmise tagajärjel murdus kannatanul suus olev hammas ning kuna pärast peksmist pöördus E. T. SA Pärnu Haiglasse vastuvõttu ja ostis ravimeid, põhjustasid Jüri Vares ja I.H kannatanule varalist kahju kogusummas 108.54 eurot. Seega Jüri Vares, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime
Samuti süüdistatakse Jüri Varest selles, et tema, olles 30.12.2013.a., 06.01.2014.a. ja 11.01.2014.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega
täheldatud isik, tahtlikult juhtis 01.03.2016.a kella 21:40 ajal Pärnu linnas Kirsi tn maja nr 38 juures sõiduautot X riikliku registreerimismärgiga X omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega süstemaatiliselt rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid. Seega Jüri Vares pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o.
Indrek Karelli süüdistatakse selles, et tema: - 2015 aasta mai kuus kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal Pärnu linnas Maxima XXX-i vastas oleva verekeskuse juures tahtlikult müüs ja andis ebaseaduslikult edasi M . P. ühe grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 20 eurot 1 grammi eest, teenides seeläbi kriminaaltulu. - 2015 aasta juuni esimesel nädalal kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal Pärnu linnas Port Arturi taga jõe ääres olevas parklas tahtlikult müüs ja andis ebaseaduslikult edasi M. P. ühe grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 20 eurot 1 grammi eest, teenides seeläbi kriminaaltulu. Seega Indrek Karell väikses koguses narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmisega pani toime
Samuti süüdistatakse Indrek Karelli selles, et, olles eelnevalt toime pannud
lg 1 sätestatud kuriteo ja olles seega
lg 2 p 2 täheldatud isik 11.06.2015 hommikul menetluse käigus täpselt tuvastamata kellaajal Pärnu linnas Raba poe ees Indrek Karell leppis koos Jüri Varese ja V. V. kokku, et koos sõidavad samal päeval Indrek Karelli sõiduautoga X registreerimismärgiga X Pärnust Tallinnasse ja tagasi ning seejärel Tallinnasse sõidu ajal leppis koos Jüri Varese ja V. V. kokku, et koos toovad Tallinnast Pärnusse narkootilist ainet kanep, mida oli mõeldud hiljem ühiselt ära tarvitada. Tallinnasse sõites, sõiduautot juhtis Indrek Karell, tema taga vasakul istus Jüri Vares ja Varese kõrval tagaistmel istus V. V.. Tallinnasse jõudes, Jüri Vares, Indrek Karell ja V . V. tegid peatuse Mustamäel Konsumi juures asuva Peetri Pizza ees, kus sõiduautost väljunud V. V. sai Peetri Pizza taga pargis kokku menetluse käigus tuvastamata isikuga, kellelt sai enda valdusse kanepi suitsetamiseks mõeldud klaasist bongi. V. V. oli ära umbes 20 minutit ja sõiduautosse tagasi tulles oli 5 1-16-5496 tal bong kilekoti sees kaasas. Seejärel Jüri Vares, Indrek Karell ja V . V. sõitsid Tallinnast Tabasallu. Tabasallu sõidu ajal V. V. pani tema poolt Pärnust kaasa võetud väikse mingrip kilekotti, mille sees oli kanep, sõiduauto juhi kõrvalistuja istme tagataskusse. Tabasalus menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas sõiduauto peatus, sõiduautost väljus V . V. ning Jüri Vares ja Indrek Karell jäid teda autosse ootama. V. V., olles menetluse käigus täpselt tuvastamata isikult ja viisil, saanud enda valdusesse mingripp kilekoti, milles sees oli narkootiline aine kanep, tuli umbes 20 minuti pärast autosse tagasi. Sõiduautos V. V. andis enda valdusse saadud minigrip kilekoti, mille sees oli narkootiline aine kanep, Jüri Varese kätte, kes pani selle juhiistme alla. Samuti oli V. V. Indrek Karellile ja Jüri Varesele öelnud, et telefonid tuleb välja lülitada, mille peale V. V. ise ja Indrek Karell lülitasid enda telefone välja, Jüri Varesel polnud enda telefoni kaasas. Vastavalt varasemalt kokkulepitule alustati sõitu tagasi Pärnu suunas. Indrek Karell, Jüri Vares ja V. V. tahtlikult valdasid ja vedasid isikute grupis sõiduautos gripiga suletavas kilekotis 96.51 grammi narkootilist ainet kanep THC sisaldusega 7.3% kuni 11.06.2015. a kella 17.39 ajal Pärnu maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt ja Nurme tee ristmikul aset leidnud sõiduauto X registreerimismärgiga X politseipoolse kinnipidamiseni. Kinnipidamise hetkel sõiduauto X registreerimismärgiga X juhi kohal istus Indrek Karell, tagaistmel juhi taga istus Jüri Vares ja tema kõrval juhi kõrvalistuja taga istus V. V., kes lisaks valdas kuni kinnipidamiseni tema poolt Pärnust kaasa võetud väikses mingrip kilekotis 9,14 grammi narkootilist ainet kanep THC sisaldusega 16%. Narkootiline aine kanep kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 96.51 grammist kanepist (marihuaanast) piisab keskmiselt narkojoobe tekitamiseks 128-le inimesele. Seega käitles Indrek Karell narkootilis ainet kanep suures koguses. Seega Indrek Karell
lg 2 p 2 täheldatud isikuna suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamisega, valdamisega ja veoga isikute grupis pani toime
I.H süüdistatakse selles, et tema 15.08.2015.a. täpselt tuvastamata kellaajal, kuid öisel ajal ajavahemikul 23.00 kuni 16.08.2015.a. kella 00.12-ni Pärnu mk Tahkuranna vallas Võiste külas Käärdi 3a krundil lõi oma jalaga vastu K. K.`i parema põlve piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi I.H oma parema käe rusikaga kahel korral vastu K . K. näo vasakut piirkonda, üks löökidest tabas kannatanut lõua vasakule poole ja teine löök tabas vasaku silma piirkonda. Seejärel lõi I.H kannatanut vähemalt kümnel korral oma mõlema jalaga vastu põlvi ja keha. Sellise tegevusega tekitas I.H kannatanule füüsilist valu ja pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse pindmise vigastuse, pindmise säärevigastuse ja põlve põrutuse. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamisega valu tekitanud kehalise väärkohtlemise teel, pani toime
Samuti süüdistatakse I.H selles, et, olles alkoholijoobes 22.10.2015.a. kella 01.24 ajal Pärnus Hommiku 2 asuva teenindusjaama Statoil Fuel ja Retail Eesti AS poes kassaleti vahetus läheduses, milline on avalik koht ja tegutsedes grupis koos Jüri Varesega, pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et I.H viskas enda käes oleva salvräti ja burgeri paberi poes oleva J. V. suunas, misjärel poes graafikujärgselt tööülesandeid täitev G4S turvatöötaja E. T. palus temal need maast ülesse võtta, kuid mida I.H ei teinud. Seejärel sooritas I.H käega ühe löögi, milline tabas E. T.`i kukla piirkonda. Pärast seda, kui Artur 6 1-16-5496 I.H hakkas poe välisukse poole kõndima ja E. T. püüdis teda kinni pidama hakata, lõi I.H teda parema käega ühel korral kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohta keha piirkonnas. Seejärel läks Jüri Vares turvatöötaja E. T.`i juurde, haaras tal kahe käega keha piirkonnast kinni, misjärel mõlemad kukkusid maha. Kui E. T. püüdis pikali maas olles pikali maas olevat Jüri Varest kinni pidama hakata, läks I.H nende juurde ja lõi kannatanut parema jalaga kahel korral keha piirkonda ning parema käega täpselt tuvastamata arvul korral pea ja keha piirkonda. Kui Jüri Vares oli püsti tõusnud, liikus ta poe sissepääsu poole ning E. T. järgnes talle ning püüdis teda kinni pidada, millise tegevuse käigus kukkusid mõlemad uuesti pikali maha, misjärel jooksis uuesti nende juurde I.H, kes võttis kahe käega pikali maas olevast E. T.`st selja tagant õlgadest kinni ning surus allapoole ja Jüri Varesel õnnestus püsti tõusta. Seejärel, kui I.H hoidis ikka veel maas istuvat E. T.`i selja tagant õlgade piirkonnast kahe käega kinni, lõi Jüri Vares teda parema jalaga ühel korral kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata pea või keha piirkonda. I.H käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes Korrakaitseseaduse § - s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Jüri Vares ja I.H tekitasid ühise peksmise käigus kogumis kannatanule füüsilist valu ja kinnise ninaluude murru, paremalt ülemise kolmanda hamba murru, pindmise rindkere põrutuse, peas vasakul pool kaks nahaalust hematoomi, nahamarrastused paremal käel, vasemal põsel ja kuklal. Kuna peksmise tagajärjel murdus kannatanul suus olev hammas ning kuna pärast peksmist pöördus E. T. SA Pärnu Haiglasse vastuvõttu ja ostis ravimeid, põhjustasid Jüri Vares ja I.H kannatanule varalist kahju kogusummas 108.54 eurot. Seega tema, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluste läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. Jüri Varese, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Jüri Varesele § 184 lg 2 p 1 järgi kohaldatavaks karistuseks kolm aastat ja üheksa kuud vangistust.
lg 1 p 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on viis kuud vangistust.
järgi kohaldatavaks karistuseks on kolm kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendatakse raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõistetakse kolm aastat ja üksteist kuud vangistust.
Seega kandmisele kuuluks kolm aastat kümme kuud ja 28 päev vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Jüri Vares ei pane nelja aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Jüri Vares tunnistas end kohtus talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Indrek Karell, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Indrek Karellile § 183 lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks neli kuud vangistust.
lg 2 p 1, 2 järgi kohaldatavaks karistuseks on kolm aastat ja seitse kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõistetakse kolm aastat ja seitse kuud vangistust.
Seega kandmisele kuuluks kolm aastat kuus kuud ja 28 päev vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Indrek Karell ei pane nelja aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Indrek Karell tunnistas kohtuistungil end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. I.H, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.H-le § 121 lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks kolm kuud vangistust.
lg 1 p 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on kuus kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loetakse kergem 7 1-16-5496 karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõistetakse kuus kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui I.H ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. I.H tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. K a prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavatega kokkuleppemenetlustega kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Jüri Vares tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 4231 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Indrek Karell tuleb süüdi tunnistada
lg 1 ja § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. I.H tuleb süüdi tunnistada
lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt sõlmitud kokkulepetele toimida asitõendite järgmiselt: - DVD ja CD plaadid - lisad jälitustoimingu protokollide, isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollide ja asitõendi vaatlusprotokollide juurde - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. - ekspertiisiaktiga nr 15E-SS0077 tagastatud pakendid, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - ekspertiisiaktiga nr 15E-AN0695 EKEI keemiaosakonda jäetud narkootiline aine –
alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEI’le – DVD-ROM andmekandja nr 1 (turvakaamerate salvestused), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada asitõendite hoidlas; - 11.06.2015.a kahtlustatava Indrek Karelli kinnipidamisel ära võetud SIM-kaardi ümbris Diil, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Jüri Varese ja I.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Indrek Karelli suhtes kehtivat tõkendit ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkulepetele rahuldada E. T. (isikukood: X) tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Jüri Vareselt ja I.H-lt KrMS § 310 lg 1, § 65, § 1045, § 1050 ja § 1043 alusel E. T. kasuks 108.54 eurot, mis kanda E. T. arveldusarvele nr X (Swedbank). Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista Indrek Karellilt
lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimisele kuuluva süüteoga saadud vara väärtusele vastav summa, s.o 40 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Jüri Vareselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisi asutusel tekkinud kulu 448 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas 288 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot, kokku 1811 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Indrek Karellilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisi asutusel tekkinud kulu 448 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas 72 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot, kokku 1595 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult I.H-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas 120 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot, kokku 765 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega 8 1-16-5496 kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt süüdimõistetute taotlustele välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada Jüri Varest tasuma menetluskulu 1811 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 150.92 eurot kuus ning viimasel kuul 150.88 eurot. Kohustada Indrek Karelli tasuma menetluskulu 1595 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 132.92 eurot kuus ning viimasel kuul 132.88 eurot. Kohustada I.H tasuma menetluskulu 765 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 63.75 eurot kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.