1-08-5141/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-5141 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.Z määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu N.Z määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. N.Z tunnistati Tartu Maakohtu 12.11.2008 kohtuotsusega lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 – § 113 järgi ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg ja kanda jäi 3 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.08.
6. 10.04.2012 vabanes N.Z Harju Maakohtu 29.03.2012 määruse alusel vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 14.07.
7. Katseajal keelati N.Z tarvitada alkoholi.
8. 03.12.2012 saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata N.Z kandmata karistuse osa täitmisele, kuna N.Z tarbis katseajal, s.o 22.10.2012, alkoholi – kriminaalhooldusosakonnas tuvastati 23.10.2012 registreerimisele ilmunud N.Z alkoholi tarbimise nähud, kuna alkomeetriga mõõtmise tulemuseks osutus 0,187 promilli. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt avaldas N.Z, et oli eelmisel õhtul pärast sauna tarvitanud ühe 1,5 liitrise pudeli õlut.
9. Erakorralist ettekannet arutati 13.12.2012 toimunud kohtuistungil, kus viibisid kriminaalhooldusametnik ja süüdimõistetu N.Z . Kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu poolt kohtule avaldatu kohaselt ei olnud N.Z ühtegi mõjuvat ega aktsepteeritavat põhjust talle katseajaks kohtumäärusega pandud kohustuse mitte tarbida alkoholi täitmata jätmiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu
10. Tartu Maakohtu 13.12.2012 määrusega pöörati N.Z-ile Tartu Maakohtu 12.11.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuud 2 päeva vangistust täitmisele. 5.1 Maakohus tuvastas, et N.Z on jätnud täitmata talle Harju Maakohtu 29.03.2012 määrusega pandud kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi. Erakorralisele ettekandele lisatud joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati N.Z 23.10.2012 kell 08:53 alkoholi tarbimise nähud – alkomeetri näit oli 0,187 promilli. N.Z avaldas, et oli eelmisel õhtul tarvitanud pärast sauna ühe õlle. 13.12.2012 kohtuistungil kinnitas N.Z erakorralises ettekandes kajastatut. 5.2 Kohus leidis, et KarS § 76 lg 5 alusel on põhjendatud pöörata kandmata jäänud karistuse osa – 1 aasta 3 kuud 2 päeva vangistust – N.Z suhtes täitmisele, kuna ta on katseajal jätnud täitmata kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Kohtule avaldatust ja esitatust ei nähtunud, et N.Z oleks olnud 22.10.2012 alkoholi tarbimiseks mõjuv või aktsepteeritav põhjus. Kergekäeline kohustuse täitmatajätmine ei saa maakohtu arvates olla selliseks aluseks, millisel kohtul oleks põhjendatud jätta KarS § 76 lg-s 5 sätestatu kohaldamata ja kandmata jäänud karistus täitmisele pööramata. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. N.Z märgib, et maakohtu järeldus alkoholi tarvitamiseks mõjuva põhjuse puudumisest on meelevaldne, kuna tema tegu ei ole analüüsitud, vaid on lihtsalt tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus. N.Z arvas, et piisab eksimuse tunnistamisest, sest tal oli häbi tunnistada, et tarvitas alkoholi menstruatsioonivalude pärast. Ta märgib, et alkoholi tarvitamine ei ole tema puhul probleemiks. Seetõttu palub ta ringkonnakohtul uuesti tema tegu analüüsida. Vajaduse korral on N.Z valmis laskma endale paigaldada ampulli, et tagada, et ta edasise katseaja kestel alkoholi ei tarbi. Samuti on N.Z nõus katseaja pikendamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
13. Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et N.Z on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nii nähtub maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest, et N.Z ilmus 23.10.2012 varasemalt kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarbimise jääknähtudega. Kriminaalhooldaja teostas mõõtmise alkomeetriga, mille näiduks sai 0,187 promilli. N.Z tunnistas ka ise rikkumist, kirjutades seletusse, et tarvitas eelmisel õhtul pärast sauna õlut. Seega on N.Z rikkunud temale katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 2
14. Ringkonnakohus möönab, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei saa alati kaasa tuua KarS § 76 lg 5 kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus on seisukohal, et N.Z suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Maakohtu istungil möönis N.Z , et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega, esitamata selgitusi, miks ta 22.10.2012 õhtul alkoholi tarvitas. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses on N.Z küll avaldanud, et häbenes alkoholi tarvitamise tegelikku põhjust avaldada, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole tema poolt kaebuses kirjeldatud asjaolud käsitletavad mõjuva põhjusena kontrollnõude rikkumiseks. Ringkonnakohus leiab, et kõhuvalu korral oleks N.Z pidanud leidma muid viise, kuidas valu vaigistada ning alkoholi tarvitamine ei ole neist kindlasti kõige mõjusam viis. Ringkonnakohus rõhutab, et N.Z oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, kuid eiras sellele vaatamata mõjuva põhjuseta alkoholi tarvitamise keeldu.
15. Seoses N.Z poolt avaldatud nõusolekuga katseaja pikendamiseks märgib kohus, et KarS § 76 lg 5 ei näe karistuse täitmisele pööramisele ette muid alternatiive. Seega ei ole kohtul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu poolt katseaja kontrollnõuete rikkumisel muud võimalust, kui pöörata karistus täitmisele.
16. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et N.Z-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau