1-08-14630/5

KrMS § 408 1 lg.2 alusel mitte avalikustada iskuandmeid KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 2.veebruar

1. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-14630 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Tõlk Virge Harak Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi Süüdimõistetu O.U tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu O.U ( ik: XXX; valllaine, karistatud 10.06.2005 Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega , süüdi tunnistatud KarS § 200 lg.2 p. 4,8, § 199 lg.2 p. 4, § 201 lg.2 p. 1, 4 järgi 5- aastase vangistusega katseajaga 2 aastat. Kandmata karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 15 päeva; Süüdi mõistetud Harju Maakohtu otsusega 26.09.2006 KarS § 1999 lg.2 p. 2,4 järgi ning mõisteti liitkaristuseks eelmist kohtuotsust arvestades KarS § 65 lg.2 alusel 4 aasta ja 11 kuulise vangistusega, karistuse algus 12.05.2006, karistuse lõpp 11.04.2011 ) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohus määras: Vabastada O.U tingmisi ennetähtaegselt temale Harju Maakohtu otsusega 26.09.2006 mõistetud liitkaristusest 4 aasta ja 11 kuulisest vangistusest elektroonilise valve alla kolmeks kuuks alates vanglast vabanemisest. Allutada O.U kriminaalhooldusele ning määrata temale katseaeg karistusaja lõpuni ,s.o. 11.aprillini
2. 1 O.U on kohustatud katseajal täitma KarS § 75 lg. 1 üldnõudeid: -elama määratud alalises elukohas xxx. -tulema kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, -alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. Kohustada O.U täitma katseajal KarS § 75 lg. 2 sätestatud erinõudeid: 1)mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2)asuma tööle vanglast vabanemisest kahe nädala jooksul ; 3)mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. 4) pöörduda narkoloogi vastuvõtule kahe nädala jooksul vabanemisest ning vajadusel läbima vastav ravikuur. 5) pöörduma infektsionisti vastuvõtule vanglast vabanemisel ning tegema seda perioodiliselt vastavalt meditsiinilisele ettekirjutusele; järgima temast lähtuva võimaliku infektsiooniohu tõttu tervisekaitsenõudeid. O.U vabastada pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud O.U on karistatud 10.06.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega, süüdi tunnistatud KarS § 200 lg.2 p. 4,8, § 199 lg.2 p. 4, § 201 lg.2 p. 1, 4 järgi ,karistatud 5- aastase vangistusega katseajaga 2 aastat. Kandmata karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 15 päeva; O.U on süüdi mõistetud Harju Maakohtu otsusega 26.09.2006 KarS § 1999 lg.2 p. 2,4 järgi ning mõisteti liitkaristuseks eelmist kohtuotsust arvestades KarS § 65 lg.2 alusel 4 aastat ja 11 kuud vangistust; karistuse algus 12.05.2006, karistuse lõpp 11.04.2011 Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise valve alla 27.
3. 2008; tingimisi ennetähtaega vangistusest vabanemise võimalus 22.08.
4. Distsiplinaarrikkumisi olnud vanglas neljal korral. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu O.U seletas kohtus, et kui ta kuritegusid sooritas, oli ta noor ning nüüd on ta endale teadvustanud õiget elulaadi ja oma varasemat vale elukäiku. Ta on praegu 22 aastane ning soovib oma tüdruksõbraga abielluda ning soovib et neil sünniks perre poeg Ta on endale teadvustanud, et on HIV positiivne ja ta põeb ka hepatiiti. Ta sooviks aidata oma ema. Varem olid narkootikumid tema elus väga tähtsal kohal, nüüd enam mitte. Varem ta reaalaset vangistust kandnud ei ole. Katseajal sooritas uue kuriteo, oli rumal. Ühe aasta on Murru Vanglas saanud töötada. Ei eita distsiplinaarrikkumisi, tunnistab neid. Tööle saaks vabanemisel asuda. On endale nõus võtma kriminaalhoolduse üldkohustused ja erikohustused. 2 Harju kriminaalhooldusosakond ei toeta O.U vabastamist elektroonilise valve alla, sest riskifaktorid uue kuriteo sooritamiseks on olemas. Prokurör Katrin Lindpere leidis, et O.U kannab esimese astme kuriteo eest karistust, ei suutnud järgida kontrollnõudeid, katseajal sooritas uue kuriteo, vanglas on neljal korral distsiplinaarkorras karistatud –see näitab, et kinnises keskkonnas ei suuda rikkumistest loobuda. Temale mõistetud karistus ei ole veel täiel määral oma eesmärki kandnud ning teda ei peaks vabastama. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla poolt antud iseloomustusest nähtub, et O.U on vangistusaja jooksul toime pannud neli distsiplinaarüleastumist. Kriminaalhooldaja iseloomustuse kohaselt puudub O.U motivatsioon õiguskuulekalt elada. Kriminaalhooldaja leiab, et kuigi kinnipeetava ema L. J. ja isa J. J. on nõus O.U-le elektroonilise valve paigaldamisega nende elukohas xxx, on suur risk ,et O.U jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist. Kriminaalhooldaja ei ole ettekandes motiveerinud, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Tartu Vangla iseloomustusest ( tl. 72)saab teha järelduse, et O.U esineb riske toimetulekuga vabaduses, kuid O.U on motiveeritud elama õiguskuulekat elu. Tal on toetav tugivõrgustik- ema, isa, tüdruksõber; on kindel elukoht kuhu elama asuda –xxx ning seal elavad isa ja ema on nõus elektroonilise valveseadme sinna paigaldamisega. Riskide maandamiseks on vaja elada stabiilset elu, töötada, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Iseloomustusest nähtub, et O.U on motiveeritud oma rahalisi nõuded rahuldama. Temale on vajalik perioodiliselt meditsiiniline läbivaatus infektsionisti juures. Kohtuistungil O.U kinnitas soovi asuda tööle, jätkata õiguskuulekat elu. Kohtunik on seisukohal, et vangla iseloomustus ja O.U oma põhjendused kohtuistungil annavad aluse eeldada, et O.U on teinud oma elust tõsised järeldused ning soovib õiguskuulekalt jätkata. Asjas olev garantiikiri kinnitab(tl 73),et FIE J. J. tagab O.U-le töö veoteenuste osutamisel. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et tema isa J. J. ja ema L. J. on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega oma elukohta xxx ,kus pärast vabanemist hakkab elama ka O.U. Kohus vabastab O.U tingimisi enne tähtaega vangistusest ning kohaldab temale vabanemisest kolme kuu vältel elektroonilist järelvalvet; määrab O.U kriminaalhooldusele kuni tema karistusaja lõpuni s.o.11.04.
5. Kohus määrab katsejaks O.U-le KarS § 75 lg.1 sätestatud üldkohustused; kohus määrab O.U-le erikohustusena katseajaks mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; asuma tööle vanglast vabanemisest kahe nädala jooksul; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; pöörduda narkoloogi vastuvõtule kahe nädala jooksul vabanemisest ning vajadusel läbima vastav ravikuur; pöörduma infektsionisti vastuvõtule vanglast vabanemisel ning tegema seda perioodiliselt vastavalt meditsiinilisele ettekirjutusele; järgima temast lähtuva võimaliku infektsiooniohu tõttu tervisekaitsenõudeid. Kui O.U rikub kriminaalhooldusnõudeid, peab ta ära kandma kogu temale mõistetud vangistuse. Kohtunik 3