← Eesti

1-12-2325/22

Obsah (11)§ 306§ 175§ 180§ 289§ 63§ 60§ 61§ 188§ 179§ 337§ 185

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2012, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-2325 (11240105904) Kohtunik Heli Väinaste Koh

§ 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N G Kar

S § 121 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 22.11.2011 – 12.12.2011, s.o 21 päeva karistusaja hulka. N G’l kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 9 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui N G ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse. Määrata N G katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada N Gt käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. N Gle määratud katseaja alguseks lugeda 17.09.2012. Tõkend elukohast lahkumise keeld N G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt (elukoht xxxx) 5,60 (viis eurot ja 60 senti) eurot A C (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

§ 175

lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 5 alusel välja mõista N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Turuplats 3, Rakvere) kasuks 537,60 (viissada kolmkümmend seitse eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 89,60 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava N G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

§ 180

lg 3 alusel jätta N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu kokku summas 863,67 eurot riigi kanda.

§ 180lg 3 ning Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada N Gl või tema emal N Rl tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 435,45 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates oktoobrist 2012.a. igakuiselt 36,29 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. 3 N Gl või tema emal N R l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. septembrist 2012 (seega hiljemalt
  3. septembriks 2012). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  4. oktoobrist
  5. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  6. oktoobrist
  7. SÜÜDISTUS N G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 15.09.2011 k ella 10.40 ajal xxxx õppehoones tungis kallale I C, lõi talle kaks korda põlvega vastu jalga, vajutas kannatanu pea alla ja võttis pea haardesse ning tõukas kannatanu vastu seina, tekitades kannatanule valu. - tema 22.11.2011 kella 09.45 ajal xxxx õppehoones tungis kallale I C , peksis kannatanut korduvalt kurikaga ja jalaga pähe ning kehasse, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse – koljusisese vigastuse, konkussiooni. Seega N G, tekitades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu ja kahjustades tema tervist, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID Süüdistatav N G ennast temale esitatud süüdistuse kummaski episoodis süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav N G kinnitas kohtuistungil, et 15.09.2011 tekkis tal I Ciga tüli pastapliiatsi pärast. Il kadus ära pastapliiats ja ta palus Oilt pastapliiatsit, kuid too vastas, et tal ei ole. Siis I ütles temale, et „sinu käes on minu pastapliiats“, mispeale tema ütles, et tema käes ei ole, tehes Ile ettepaneku kontrollida tema asju. I ütles talle, et „parem uskuda koera kui sind“. Peale eesti keele tundi läksid õpilased klassist välja ja nemad Oiga ka. I seisis akna juures. Ta tahtis I käest küsida, miks viimane teda solvas. N G ütlustest nähtub, et algul ta läks I Ci juurde, minnes lähemale, et viimane teda kuuleks, kuid ei puudutanud teda. N G sõnul arvas I C, et ta hakkab teda lööma ja haaras tal käest kinni, tema võttis I Cil seljast kinni ja teise käega lõi I C teda näopiirkonda 4 korda, kui ta oli kummargil. O viis neid laiali. Tal oli nina puruks löödud ja kulm. Tema ei löönud I Ci ühtegi korda. Nad sõlmisid kokkuleppe, et ei räägi teineteise kohta midagi ning ei pöördu politseisse. N G tunnistas, et 22.11.2011 andis tema I Cile vastu, sest esimesena solvas I C teda, süüdistades teda selles, mida ta ei ole teinud ja lüües talle näkku. N G väitel leidis konflikt 22.11.20 11 aset xxxx peasissekäigu juures. Tema andis I Cile esimese löögi rusikaga pea piirkonda. Sel päeval lõi ta I Ci 3-4 korda, võib-olla ühel korral jalaga ka, seega kokku 5 lööki. N G tunnistas, et kõik hakkas
  8. septembrist. See pastakas oli O F käes, kuid seda sai tema teada peale seda, kui I C teda solvas, sest siis pani O pastaka I Ci lauale. Mõne aja pärast ta kuulis, et poiste vahel oli jutt, et I lõi teda. Nende vahel oli kokkulepe, et keegi ei räägi sellest 4 mitte midagi ja seetõttu ei pöördunud ta ka politseisse. N G väitis, et ta ei maksnud I Cile kätte, ta tahtis vaid küsida, miks viimane teda solvas. Ta pidas seda ebaõiglaseks, sest I C ei palunud isegi vabandust. Ta ei maksnud kätte, ta tegi tagasi.
  9. novembril kooli minnes tekkis tal selline mõte, et nüüd tuleb Ile tagasi teha. N G tunnistas, et ta mõtles kaua selle peale. N G väitel ei olnud mingit kurikat. Ta lõi I Ci rusikaga. N G ütles kohtuistungil järgmised sõnad: „Kui mind süüdistatakse selles, et lõin kurikaga, siis näidake mulle seda kurikat.“ Tema ütlustest nähtub, et see ei olnud tööõpetuse tunnis tehtud kurikas, vaid lihtsalt kaunistatud kuju. Sellega ta ei löönud Id. See oli tal hommikul kaasas, kuid ta müüs selle enne seda intsidenti maha täisealisele inimesele, kelle nime ta ei nimeta ja kellel ei ole selle asjaga pistmist. N G kinnitas, et kui tema Id lõi, siis oli Iga kaasas A S , kes oli õues, see sündmus toimus sees. N G sõnul on võimalik, et A S nägi peksmist. Ta ei ähvardanud A Sit, et viimane ei tohi sellest rääkida.

§ 289

lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel N G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. N G on kohtueelses menetluses 22.11.2011 öelnud (tl 32-33), et „ Mina ei ole k edagi peksnud. Kes Id peksis, seda ma ei tea.“ N G väitis kohtuistungil, et algul ta kartis I Ci isa, pärast ta ütles tõtt, jäädes selle juurde, et rusikaga hoope oli 4 ja jalaga 1.

§ 289

lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel N G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. N G on kohtueelses menetluses 28.12.2011 öelnud (tl 34-36), et „I sisenes uksest ja mina lõin teda rusikaga kuklasse. Ta oli minu poole seljaga. Ma lõin Id kaks korda.“ N G väitis kohtuistungil, et mäletab nüüd paremini, tookord oli ta emotsioonide all. Kannatanu I C kinnitas kohtuistungil, et süüdistatava N Gga õpivad nad koos alates

  1. klassist. Kaklused temal N Gga said alguse
  2. klassist, kusjuures ka teiste klassikaaslastega ei suhelnud N G normaalselt. I C kinnitas esimese N Gle süüks arvatava kuriteoepisoodi kohta, et sel päeval oli teine tund keemia ja tema vastas tahvli juures, kui sel ajal võttis keegi tema pastaka. Siis ta seda ei teadnud enne, kui tuli
  3. tundi, milleks oli eesti keele tund. See ei toimunud samas klassiruumis, vaid 2 korrust kõrgemal ajaloo kabinetis. I Ci sõnul mäletas ta täpselt, et pani oma pastaka pinalisse, kuid kui ta selle lahti tegi, siis ei leidnud ta seda. Neil on kaks inimest, kes võivad seda teha, N G ja O F. Algul küsis ta O Filt, et kas tema käes on pastakas, kuid viimane ütles, et ei ja hakkas naerma. Siis pöördus ta N G poole ja küsis viimase käest. N G ütles, et „kust sa võtsid, et minu käes on“ ja hakkas ka naerma. See küsimine oli tunni ajal. I C oli oma sõnul N G eelneva ütlemise peale emotsionaalselt häiritud ja vastas N Gle, et „usun enne koera kui sind“. N G ütles selle peale, et „vaatame, kui sul nägu on katki löödud“. I Ci sõnul oli tema pastaka võtnud O F, kes andis talle tunni ajal pastaka tagasi, öeldes, et „teil tuleb kaklus“. Seda ütlemist kuulis ka N G. Tund lõppes ja ta tuli klassist viimasena välja, nähes O Fki ja N Gd akna juures. O F küsis N G käest, et „kas sind aidata“, mispeale viimane vastas, et tuleb ise toime. N G tuli tema juurde. Ta pani oma koti põrandale, küsides N G käest, kas on sul seda vaja. I C tahtis oma sõnul kõik ära lahendada sõnadega, et ei toimuks kaklust. I Ci väitel ei näinud ta põhjust vabandada N G ees, kui viimane naerab tema üle. I C kinnitas, et N G lõi teda 2 k orda põlvega vastu jalga. Tal oli ebameeldiv ja ta tundis valu. Siis ennast kaitstes tegi ta vastulöögi, lüües N Gle ka põlvega üks kord vastu jalga. Siis N G vajutas kahe käega tema pea väga madalale alla. Selleks, et N Gst vabaneda, tegi ta 2 lööki kuhugi näkku, kaitstes ennast. Ta ei saanud aru, kuhu need löögid tabasid. Siis võttis N G tal käsivarrega kaelast kinni. N Gl hakkas verd tulema, aga ta ei saanud aru, kust kohast. O F nägi seda. N G ütles O File, et „tapa ta ära“. Sel ajal hoidis N G tal kaelast kinni. O F tuli tema juurde. O F ja N G koos lükkasid ta vastu seina. I C mäletab, et esimene õpetaja, kes tuli, oli E S, öeldes, et jätke järgi, kuid sellega see asi ei lõppenud, vaid alles siis, kui tuli teine õpetaja, kes oli vene keele õpetaja L J , nad läksid laiali ja kaklus 5 lõppes. Kui ta õpetaja kutsel klassi läks, siis N G ütles talle möödudes ebatsensuurse sõna. I Ci väitel tal selg valutas väga ja suur sinikas oli selja peal. Tookord ta arstile ei läinud. Kui nad läksid sotsiaaltöötaja juurde, siis pani ta tähele, et N Gl oli kuskilt silmapiirkonnast katki. Ta sai aru, et oli N Gle selle vigastuse põhjustanud. I Ci ütlustest nähtub, et selle sündmuse asjus otsustasid nad politseisse mitte pöörduda ja asi niisama ära lahendada. Kannatanu I Ci ütlustest nähtub, et
  4. septembrist kuni
  5. novembrini oli kõik rahulik. Sel ajal ta nägi, et N G tegi tööõpetuse tunnis kurikat, töötades puidupingil. I Ci sõnul läksid nad 22.11.2011 hommikul vaheajal A Siga Rimi kauplusesse ja kui tagasi tulid, siis nägid nad väljas trepi peal N Gd ja D Si. Tema läks esimesena uksest sisse. Kui ta sisenedes ühe sammu tegi, uks ei läinud veel kinni, siis kohe koridoris teda löödi selja tagant vastu pead. Kui ta kukkus, tuli veel 3 lööki. I Ci väitel nägi ta, et teda lõi N G. D S oli N G kõrval ja ü tles, et „aitab küll, lähme ära“. A S seisis ukse juures ja oli šokis. I C kinnitas, et sai kuskil 10 lööki. Kõige tugevamad olid 3-4 lööki vastu pead. Pärast ta hoidis kätega peast kinni, siis olid ülejäänud 3 lööki. Teised löögid olid vastu õlga, 6 või rohkem lööki. Ta ei lugenud lööke. Kui nad kooli poole läksid ja nägid N Gd seal seismas, siis ta nägi, et N G kotist osa kurikast paistis. Vene keele tunnis õpetaja küsis N Glt, et „milleks sulle see kurikas“. N G ütles, et teeb kurikat sõbra jaoks tööõpetuse tunnis ja täna ka teeb seda, aga sel päeval ei olnud tööõpetust. I C teadis öelda, et kui löömine lõppes, siis ütles N G talle, et „kas mäletad“ ja sinna juurde veel ebatsensuurse väljendi. Kui kõik lõppes, siis ähvardas N G A Sit, et kui viimane kellelegi räägib, siis saab samamoodi. I Ci sõnul on A S tema sõber. I C tunnistas, et tal oli valus, ta ei saanud õlga liigutada. A jooksis õppealajuhataja juurde abi otsima. I C kinnitas, et talle kutsuti kiirabi. Tal olid hematoomid, põrutus ja õlavigastus ning ka kätel olid põrutused, sest vastu käsi tulid ka löögid. I C i väitel oli tegemist mingi kättemaksuga, sest nad lubasid lahku minna ja teineteist mitte puutuda. I C tunnistas, et kui kõik lõppes ja ta keeras oma pea paremale, siis nägi ta osa sellest kurikast. Kannatanu A C, kes on I Ci isa, kinnitas kohtuistungil, et see oli algklassides, kui tema abikaasa käis mitu korda koolis ja rääkis N Gga, paludes last mitte puutuda. N G oli aasta vanem teistest ja noris last kogu aeg. Siis nad juba teadsid, et N G ei ole tavaline laps. N G oli teistest tugevam sel ajal ja võib-olla mitteadekvaatse psüühikaga. A C kinnitas, et see oli
  6. septembril kuskil lõuna paiku, kui poeg helistas talle ja palus tulla kooli, et lahendada seda probleemi. Seal olid juba õpetajad kokku tulnud ja talle selgitati, et toimus kaklus tema poja ja N G vahel, kuid selles kakluses osales veel üks inimene. Seda ütles poeg ja õpetajad kinnitasid ka. Kutsuti välja N G ja tema ema. Õpetajad tahtsid, et nad oleksid teinud avalduse politseile, sest juba enne oli selliseid juhuseid, kuid nad siiski otsustasid, et politseisse avaldust ei tee. Kui oleks teadnud, mis edasi juhtub, siis oleks teinud avalduse, sest kõikide nende aastate jooksul kogu aeg olid mingid norimised tema pojaga ja kui poeg üks kord hakkas vastu, siis kättemaks oli selline. Kui tema poeg õhtul riidest lahti võttis, siis nägi ta, et viimase selg oli punakat värvi, osa käest ja õlg olid haiged. A Ci sõnul oli poeg öelnud, et septembrist novembrini ei olnud solvamisi, kõik olid vaoshoitud. Oli kokku lepitud, et tema poeg ja N G ei kontakteeru omavahel. A Ci väitel helistas talle
  7. novembril sotsiaaltöötaja ja ütles, et poeg peksti läbi ja ta on haiglas. Ta läks haiglasse, kus poeg suhtles küll temaga, rääkides, mis juhtus ja öeldes, et tal pea valutab. Tunnistaja A S kinnitas kohtuistungil, et N G ja I C on talle klassikaaslased alates esimesest klassist, neist I C on talle rohkem sõber. A Si väitel on D S N G sõber. A S kinnitas, et 22.11.2011 oli ta I Ciga ja nad tulid Rimi kauplusest koolimaja juurde, kus seisid N G ja D S. A S oma sõnul nägi, et N Gl oli terve päev kotis puust kurikas, mida viimane oli ise tööõpetuse tunnis mingi 2 nädalat teinud. Kui nad poest tulid ja nägid N Gd seismas, siis 6 viimasel paistis osa kurikast kotist välja. Nad läksid ukse juurde ja I C tegi ukse lahti, kui N G tuli selja tagant ja lõi I Ci kurikaga vastu pead. Ta nägi seda löömist ise pealt. D S seisis, püüdes mõne aja pärast sõnadega peatada N. A Si väitel nägi ta, et N G lõi I Ci kurikaga 4 korda, pärast lõi teda veel jalgadega. Kui I C esimese hoobi kurikaga sai, siis ta kukkus. A Si väitel oli N G löömise ajal I Cilt küsinud, et „kas tuli meelde, mille eest“. Varasema tüli ja kakluse kohta teadis A S öelda, et nad olid tunnis, kui O F võttis I Ci pastaka. I C nägi, et tal ei ole pastakat ja arvas, et N võttis, kuid pärast O F ütles, et tema käes on pastakas. Kaklus oli siis, kui oli kell ja kõik läksid klassist välja. A S nägi, et algul tulid klassist välja N G ja O F, siis tuli välja I C. N G ütles midagi I Cile ja viimane sai aru, et tuleb kaklus, pannes koti maha. Ta nägi, et N G püüdis I Ci käega lüüa, kuid I C kummardus, löök ei tabanud ja pärast toimus kaklus. Tema oli võib-olla 30 meetri kaugusel, kuid kõik oli hästi näha. Pärast seda I C lõi mitu korda N Gd peapiirkonda. Peale seda sekkus O F, kas tahtes neid lahutada või I Ci lüüa. Pärast seda tulid õpetajad välja. A S kinnitas, et 22.11.2011 seisis tema eemal. Peksmine kestis võib-olla 1-1,5 minutit. A Si ütlustest nähtub, et kui peksmine lõppes, tuli N G tema juurde, kurikas käes, kuid midagi ei öelnud, tehes žesti, et kui sa midagi räägid. A Si väitel oli see ähvardus. Tema läks õppealajuhataja juurde, rääkides viimasele kõik, mis juhtus. A S teadis, et kui I C tugitooli istus, siis viimasel tugevalt valutas pea. Tunnistaja O F kinnitas kohtuistungil, et 15.09.2011 sai tüli alguse sellest, et I arvas, et tema pastapliiats on N k äes ning hakkas Nt ja teda alandavalt nimetama. See pastakas ei olnud N käes, vaid see oli tema käes ja ta andis selle Ile enne tunni lõppu tagasi. Pastakas oli siis veel tema käes, kui I Nle halvasti ütles. O F väitis, et teise tunni lõpus, enne eesti keele tundi, oli see pastakas maas. Kõik olid juba välja läinud ja ta võttis selle üles, et see Ile tagasi anda. Tema küsis I käest, et kus on sinu pastakas, kuid I vaatas, et ei ole ja pöördus N poole, hakates teda alandavalt nimetama. Peale tundi vaheajal oli koridoris kaklus. Tema vaatas pealt, kuidas nad kaklesid. Üks sai lööke ja teine lõi. O Fi väitel lõi esimese löögi I, kuid N ei löönud ühtegi korda, kuna ta ei saanud lüüa, sest I ühe käega hoidis Nt kaelast kinni ja teise käega lõi teda. Kaklus lõppes sellega, et Nl oli ninast verejooks ja tema lahutas neid. O Fi väitel nägi kakluse lõppu pealt Larissa Karmilitsina. Tema suurem sõber on N. Tunnistaja D S, kes on N G sõber, kinnitas kohtuistungil, et 22.11.2011 I tuli Rimist kooli juurde. Nemad läksid välja ja seisid seal. Kui I tuli koolimajja, siis N lõi teda pähe, kuid ta ei tea, mitu korda. Tunnistaja K K, kes on xxxx, kinnitas kohtuistungil, et tunneb süüdistatavat ja kannatanut septembrist
  8. Ta on enne neid sündmusi septembri alguses vestelnud N Gga tema käitumisest, koolikohustuse täitmisest, puudumistest ja hilinemistest. K K sõnul tuli 15.09.2011 hommikul tema juurde sotsiaalpedagoog õpetaja E Sga ja ütles, et
  9. korruse koridoris toimus kaklus, et kakluses osalenud poisid on lahutatud, et igas ruumis istub üks poiss ja neid oli 3 poissi – N G, O F ja I C. K K väitel oli N Gl nina verine, kuid I Cil nähtavaid vigastusi ei olnud. I rääkis, et selle päeva hommikul kadus tal ära pastapliiats ja ta arvas, et selle võttis ära N. Ta sai mõlema poisi jutust aru, et keemia tunnis toimus neil omavaheline sõnade loopimine ja ta sai aru sellest, et N solvus I peale ühe teatud ütluse pärast. Peale eesti keele tundi läksid poisid koridori ja tüli jätkus füüsilises vormis. Ta sai poistega vesteldes aru, et selle tüli algatas N, kes kutsus endale toeks Id kinni hoidma O Fi. N tunnistas talle, et neil oli tõuklemine ja esimene lööja oli tema. K K ütlustest nähtub, et nad kutsusid kooli N G ja I Ci vanemad, Nl tuli ema ja Il isa. Nad istusid laua taha koos psühholoogi ja sotsiaalpedagoogiga, sõlmides kokkuleppe, et poisid omavahel ei suhtle. Ta tegi küll I isale ettepaneku, et pöördugu politsei poole, kuid laua taga otsustati, et seda seekord vaja ei ole. Sellist ettepanekut ta ei teinud N emale, sest samal päeval oli õpetajate ja 7 kaasõpilaste sõnul N ähvardanud Id, et eluga viimane sellest loost ei pääs e ja nad muretsesid I turvalisuse pärast. K K kinnitas, et 22.11.2011 kolmanda tunni alguses, kui kell oli just helisenud, jooksis tema kabinetti endast väljas šokiseisundis A, kes tuli abi paluma, et all fuajees kahe ukse vahel lamab teadvuseta I, et tal on kiiresti vaja abi. A ütles, et N oli tunginud Ile kallale ja tema sai aru, et N peksis I pead vastu seina. Kui tema alla jooksis, lamas I kahe ukse vahel, sise- ja välisukse vahel, teadvuseta olekus maas, raputamise ja rääkimise peale ei reageerinud, silmad olid kinni. Tema telefoni väljavõte näitab, et kiirabisse tegi ta kõne 9.
  10. Mingeid väliseid vigastusi ta Il ei näinud, kuid pead katsudes tundus mitu muhku pea tagumisel poolel. Enne kui A rääkima hakkas sellest, mis juhtus, palus ta temal sellest mitte kellelegi rääkida, kutsudes teda lihtsalt vaatama. A palus N nime mitte kasutada, sest kartis, et N maksab talle kätte. Kui A tuli, siis esimene sõna oli, et „tule appi, aga ära mitte kellelegi ütle, et N Id lõi“. Kurikast sai tema teada peale seda s ündmust, sest 1-2 õpetajat olid näinud sel hommikul koolimajas üht poissi nokamütsiga, kellel puidust kurika ots oli ranitsast väljas. Üks oli eesti keele õpetaja, kes Nt ei tunne, kuid teine õpetaja, kes kurikat nägi, tundis Nt, küsides viimaselt, mis jaoks see on ja paludes ära panna, kuid N oli öelnud talle, et tal on tööõpetus ja et ta teeb seda tunnis edasi. K K sõnul on ka peale seda sündmust olnud N Gga koolis probleeme. Tunnistaja E S kinnitas kohtuistungil, et ta on N G ja I Ci eesti keele õpetaja
  11. klassist alates, kuid tunneb neid ka varasemast ajast, kuna töötab kolmandat aastat samas koolis. E S väitel teab ta seda, mis
  12. septembril klassis toimus. Tema sõnul eesti keele tund oli
  13. tund ja tunnis oli plaanis teha sõnade töö, kuid selleks, et sõnu kirjutada, on vaja pastapliiatsit. I avastas enne töö kirjutamist, et tal on kadunud pastapliiats. I pöördus kõigepealt O Fi poole ja küsis, et kas viimane võttis ära pastapliiatsi. Kui O ütles, et tema pole pastapliiatsit võtnud, pöördus I N poole, esitades viimasele sama küsimuse. Selleks, et konflikti vältida, püüdis ta otsida pastapliiatsit, et nad saaksid tööga edasi minna, aga ikkagi tekkis neil omavahel sõnelus. I sõnu ta ei pannud tähele, kuid ta nägi, et N võttis oma koti ja näitas, et seal pole midagi. Samal ajal poetas O I pastapliiatsi laua peale tagasi ja nad said tööga edasi minna. Kui tund oli lõppenud ja kell helises vahetundi, siis õpilased lahkusid klassist, tema jäi klassi. Möödus minut-poolteist, kui ta kuulis koridorist lärmi. Ta läks välja ja nägi, et I ja N hoidsid teineteisest kinni. O seisis samas lähedal. Kuna põrandal oli näha verejälgi ja N ninast jooksis verd, siis sai ta aru, et oli toimunud lööming, oli toimunud kaklus. Samal ajal tuli kõrvalt kabinetist välja vene keele õpetaja K ning tema tõmbas I eemale ja õpetaja K tõmbas N eemale. E S sõnul oli I endast väljas ja lausa värises. I ütles talle, et N lõi teda esimesena ja ta oli sunnitud end kaitsma. E S väitel hoidis I oma kätt kinni, tal oli õlapiirkonnas valus. Vestluses Nga, ei eitanud viimane, et lõi Id esimesena. Kui I pöördus N poole ja soovis teada saada, kas tema on pastapliiatsi võtnud ja N näitas, et võid mu koti läbi otsida, kui sa mind ei usu, siis I ütles, et „ma usun enne koera kui sind“. N tundis end sellest solvatuna. E S teab, et I ja N vahel on olnud vastastikuseid sõnalisi teravaid ütlemisi. Tsiviilkostja N R, kes on N G ema, kinnitas kohtuistungil, et poega on kasvatatud sedasi, et ära löö esimesena, aga kui sind solvatakse, siis tee tagasi. Tema arvates pidi poeg tagasi tegema ja kui kannatanul oli valus, siis oli valus. Tsiviilhagiga summas 5,60 eurot N R nõustus. Tema endas viga ei näe. Neil on kõik väga rahulik. Nemad ei solva ega puutu kedagi ja ärgu ka neid puudutagu. Tema kasvatab lapsi üksi, see pole kerge. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - koopia AS Rakvere Haigla patsiendikaardist 22.11.2011 kannatanu I Ci kohta (tl 1-2), mille kohaselt diagnoositi tal koljusisene vigastus, konkussioon. 8 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 63

lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

§ 61

lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava N G süü temale esitatud süüdistuses on kummagi kuriteoepisoodi osas tõendamist leidnud. Esimeses kuriteoepisoodis ei tunnistanud süüdistatav N G ennast üldse süüdi, väites, et tema ei löönud kannatanu I Ci ühtegi korda. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et 15.09.2011 oli

  1. tund eesti keele tund. Kui tund lõppes, tulid algul klassist välja N G ja O F, siis tuli välja I C. N G oma sõnul soovis I Ci käest küsida, miks viimane teda solvas, minnes I Cile väga lähedale. Seda, et N G tema juurde tuli, kinnitas ka I C. Tunnistaja A Si sõnul ütles N G midagi I Cile. Eeltoodust on võimalik järeldada seda, et N G soovis saada I Cilt selgitust või vabandust eelnevalt I Ci poolt öeldule, et „usun enne koera kui sind“, millest N G tundis end solvatuna, kuid I C oma sõnul ei näinud põhjust vabandada N G ees, kui viimane naeris tema üle. Kaudselt kinnitavad ka tunnistaja K K ütlused seda, et vesteldes poistega sai ta nende jutust aru, et N solvus I peale ühe teatud ütluse pärast. Arvestades seda, et kannatanu I C tajus temaga toimunut kõige vahetumalt ja tal ei olnud antud situatsioonis mingit põhjust N G suhtes vägivalda kasutada, loeb kohus usaldusväärseteks ja tõesteks I C i ütlused, et N G lõi teda 2 korda põlvega vastu jalga, mistõttu tal oli ebameeldiv ja ta tundis valu ning siis ennast kaitstes tegi ta vastulöögi, lüües N Gle ka põlvega üks kord vastu jalga. Arvestades asjaolu, et N G vajutas kahe käega tema pea väga madalale alla ja selleks, et N Gst vabaneda, tegi ta 2 lööki kuhugi näkku, kaitstes ennast. Seejärel võttis N G tal käsivarrega kaelast kinni, mispeale O F ja N G koos lükkasid ta vastu seina. I C i väitel tal selg valutas väga ja suur sinikas oli selja peal. Tookord ta arstile ei läinud. I Ci nimetatud ütlused on teataval määral kooskõlas ka tunnistaja A Si ütlustega, kes nägi, et N G püüdis I C i käega lüüa. Kuna A S on öelnud, et ta oli võib-olla 30 meetri kaugusel, siis võis ta kohtu arvates kõike järgnevat päris täpselt mitte näha. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates usaldusväärsed ega tõesed süüdistatava N G ütlused, kes väidetavalt laskis I Cil ennast läbi peksta ja tunnistaja O Fi ütlused, kelle väitel lõi esimese löögi I, kuid N ei löönud ühtegi korda, kuna ta ei saanud lüüa, sest I ühe käega hoidis Nt kaelast kinni ja teise käega lõi teda. O Fi ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks ka sellel põhjusel, et tema oli selle konflikti algataja ja osapoolte vahelise vaenu õhutaja, kuna tema võttis I Cilt ära pastapliiatsi ega andnud seda küsimise peale koheselt tagasi. Kohus ei pea neid ütlusi usutavaks ka sellel põhjusel, et O Fi näol on tegemist N G sõbraga, kes ei oleks suure tõenäosusega lasknud N Gd läbi peksta, vaid oleks juba varem sekkunud. Kaudselt kinnitavad ka tunnistaja K K ütlused seda, et selle tüli algatas N G, sest viimane kinnitas talle, et neil oli tõuklemine ja esimene lööja oli tema. Samuti kinnitavad tunnistaja E S ütlused kaudselt seda, et selle tüli algatas N G, sest I oli öelnud talle, et N lõi esimesena ja ta oli sunnitud ennast kaitsma, samuti vestluses Nga ei eitanud viimane, et lõi Id esimesena. E S ütlustega on tõendatud, et I hoidis kätt kinni ja tal oli õlapiirkonnas valus. 9 Teises kuriteoepisoodis on süüdistatav N G eitanud kannatanu I Ci kurikaga löömist. N G kinnitas kohtuistungil, et tema lõi I Ci 3-4 korda rusikaga, võib-olla ühel korral jalaga ka, seega tegi ta kokku 5 lööki. Kohtueelses menetluses esmasel ülekuulamisel kahtlustatavana 22.11.2011 eitas ta täielikult I Ci peksmist ning teisel ülekuulamisel kahtlustatavana 28.12.2011 tunnistas ta, et lõi I Ci rusikaga kuklasse kaks korda. N G ütles kohtuistungil muuhulgas järgmised sõnad: „Kui mind süüdistatakse selles, et lõin kurikaga, siis näidake mulle seda kurikat.“ N G väitel ei olnud tegemist tema poolt tööõpetuse tunnis tehtud kurikaga, vaid see oli lihtsalt kaunistatud kuju, mis tal oli tol hommikul kaasas, kuid ta müüs selle enne seda intsidenti maha kellelegi täisealisele inimesele, kelle nime ta ei soovinud nimetada ja kellel ei ole selle asjaga pistmist. Oma ütluste muutmist erinevatel aegadel ei osanud N G kohtule veenvalt põhjendada, mistõttu jätab kohus tema ütlused, millised ka ühegi teise tõendiga ei haaku, tõendite kogumist välja. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu I Ci ja tunnistaja A Si ütluste õigsuses, kuivõrd esimene neist tajus vahetult tema vastu suunatud rünnet ja teine nägi sündmust pealt. I Ci sõnul tulid nad 22.11.2011 hommikul tunnivaheajal A Siga Rimi kauplusest ja nägid väljas trepi peal N Gd ja D Si. Kui tema esimesena uksest sisenes ja uks ei läinud veel kinni, siis kohe koridoris lõi N G teda selja tagant vastu pead, mispeale ta kukkus. I C kinnitas, et sai kuskil 10 lööki. Kõige tugevamad olid 3-4 lööki vastu pead. Pärast ta hoidis kätega peast kinni, siis olid ülejäänud 3 lööki. Teised löögid olid vastu õlga, 6 või rohkem lööki. Ta ei lugenud lööke. I C tunnistas, et kui kõik lõppes ja ta keeras oma pea paremale, siis nägi ta osa sellest kurikast ning kui nad kooli poole läksid ja nägid N Gd seal seismas, siis ta nägi, et N G kotist osa kurikast paistis. Samuti on I C öelnud seda, et esimese ja teise kuriteoepisoodi vahepeal nägi ta, et N G tegi tööõpetuse tunnis kurikat. I C tunnistas, et tal oli valus, ta ei saanud õlga liigutada. Tal olid hematoomid, põrutus ja õlavigastus ning ka kätel olid põrutused, sest vastu käsi tulid ka löögid. I C oma sõnul kahtlustas, et tegemist oli kättemaksuga, sest nad lubasid lahku minna ja teineteist mitte puutuda. Analoogselt I Cile kinnitas A S seda, et kui nad poest tulid ja nägid N Gd seismas, siis viimasel paistis osa kurikast kotist välja. Kui I C tegi ukse lahti, siis nägi ta, et N G tuli selja tagant ja lõi I Ci kurikaga vastu pead. A Si väitel nägi ta, et N G lõi I Ci kurikaga 4 korda, pärast lõi teda veel jalgadega. Kui I C esimese hoobi kurikaga sai, siis ta kukkus. A Si väitel oli N G löömise ajal I C ilt küsinud, et „kas tuli meelde, mille eest“. Tunnistaja D S ei eitanud seda, et N G I Ci pähe lõi. Tegemist on N G alla 14-aastase sõbraga, kes ilmselgelt ei tahtnud anda üksikasjalikke ütlusi, mis võiksid sõbra kaitseversiooni kummutada ja keda ei saanud ka ristküsitleda. I Ci ja A Si poolt antud ütlused on kooskõlas koopiaga AS Rakvere Haigla patsiendikaardist 22.11.2011 kannatanu I Ci kohta, mille kohaselt diagnoositi tal koljusisene vigastus, konkussioon. Kaudselt kinnitavad I Ci ja A Si poolt öeldut ka tunnistaja K K ütlused. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. KarS § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kohtu arvates on N G teod toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt kavatsetult. KarS § 27 sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava N G käitumises esinevad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 10 KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest (2 kuriteoepisoodi). Süüdistatava N G viimases teos avalduvad teo ebaõigust suurendavad asjaolud, sest tema poolt kättemaksuks kasutatud vägivald oli intensiivne ja jõhker. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava N G karistust kergendab alaealisus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat N Gd ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude toimepanemise eest 4-l korral karistatud (3-l korral Tubakaseaduse § 47 järgi ja 1-l korral Tubakaseaduse § 48 järgi), kusjuures kõik määratud rahatrahvid on tasumata. N Gd iseloomustatakse xxxx (tl 12-15) kui õpilast, kes täidab koolikohustust lünklikult, mistõttu on talle direktori käskkirjaga rakendatud mõjutusmeetmena noomitust põhjuseta puudumiste ning hilinemiste pärast. N G on jäänud klassikursust kordama 1-l korral algklassides xxxx, seega on ta klassikaaslastest aasta vanem. Tema poolt õppetöösse suhtumine on olnud valikuline, seotud õppeaine ja õpetajaga. N G on klassi negatiivne liider ning leidnud koolis sõpru käitumisprobleemidega õpilaste hulgast, nii endast vanemate kui ka nooremate seast. Suur hulk koolikaaslasi hoiab temast eemale, et vältida võimalikk e konflikte. Ka õpetajad hoiduvad Nga konfliktsituatsioonidest tema ettearvamatu reaktsiooni pärast. N on kergesti ärrituv, ei talu tema poole suunatud kriitikat ja pedagoogide sekkumist kooli kodukorra reeglite eiramise korral. Kui on vaja Nga mingitest juhtumitest vestelda, rõhub ta otsesele tõendamisele, kasutades väljendit „tõendage, kui tõendid on, siis tunnistan“. Konfliktsituatsioonides nii õpilaste kui ka pedagoogidega võib N kaotada enesevalitsemise. N G suhtleb inimestega nagu omasugustega, tegemata vahet täiskasvanul ja lapsel. Ta on harjunud suhtlema domineerivalt võimupositsioonilt. N G ema õigustab lapse tegusid ka siis, kui tegemist on olnud füüsilise agressiivsusega N poolt. Vanema arvates on N käitumisprobleemide põhjustajaks kool, sest kool ei oska lapsele õigesti läheneda. See, et N G ema N R oma poja tegusid õigustab, ilmnes ka kohtuistungil, sest tema poega on kasvatatud sedasi, et ära löö esimesena, aga kui sind solvatakse, siis tee tagasi. N G ise väitis kohtuistungil, et ta ei mäleta ühtegi intsidenti pedagoogidega ega näe endal mingeid probleeme seoses agressiivsusega. Kriminaalhooldusametniku poolt koostatud kohtueelsest ettekandest (tl 16-21) nähtub, et Lääne-Viru maakonna alaealiste komisjonis on N G süütegusid arutatud neljal korral, vastavalt 27.06.2007, 21.08.2008, 05.05.2010 ja 24.11.
  2. Mõjutusvahendina on 2-l korral määratud üldkasulikku tööd, 1-l korral hoiatus ning 1-l korral ka käendust. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku mõista N Gle karistuseks šokivangistus, sest arvestades toimepandud teo raskusastet ning varasemalt kasutatud mõjutusvahendite vähest mõju isiku käitumisele, paneks reaalselt kantav vangistus N Gd aru saama oma teo tõsidusest. Sellele järgnev kriminaalhoolduse poolt tehtav töö aitaks kaasa tema seaduskuulekuse väljakujundamisele. Riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna N Gle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. Kohus leiab, et rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine N Gle on välistatud põhjusel, et N Gl ei ole iseseisvat sissetulekut. Seega tuleb N Gd kohtu arvates karistada 11 vangistusega, mis peab olema suurem minimaalsest vangistusest, milleks on kolmkümmend päeva, kuid võib olema tunduvalt väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Süüdistatav N G on selles kriminaalasjas olnud eelvangistuses 22.11.2011 – 12.12.2011, s.o 21 päeva. Arvestades kõike eeltoodut võib süüdistatava N G kohtu arvates ülejäänud karistuse kandmisest KarS § 74 alusel tingimisi vabas tada, määrates talle minimaalse katseaja ning kohustades teda KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja pannes talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda sotsiaalabiprogrammis. Alaealise kannatanu I Ci isa A C on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 5,60 eurot, milline summa koosneb AS-le Rakvere Haigla makstud visiiditasust summas 1,60 eurot ja ravimite (valuvaigistid) maksumusest summas 4 eurot. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14-18 aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu A Ci tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5,60 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt välja mõistmisele.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 188

kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt menetluskuluna sundraha 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks

§ 175

lg 1 p 5 alusel välja mõista süüdimõistetult, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt menetluskuluna kaitsjale 12 kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Arvestades perekonna rasket majanduslikku olukorda (tl 16-21), samuti seda, et süüdistatava ema N R on xxxx, tuleb kohtu arvates

§ 180

lg 3 alusel jätta N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu kokku summas 863,67 eurot riigi kanda.

§ 180lg 3 ning Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus N Gl või tema emal N Rl tasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 2, 1.

tühistada Viru Maakohtu

  1. septembri 2012 kohtuotsus osaliselt, s.o N G süüditunnistamises KarS § 121 järgi kannatanu I C i suhtes 15.09.2011 toime pandud kuriteos ning mõista N G selles õigeks.
  2. N G süüditunnistamine KarS § 121 järgi kannatanu I Ci suhtes 22.11.2011 toime pandud kuriteos jätta muutmata.
  3. N Gle KarS § 121 järgi mõistetud karistus jätta muutmata.
  4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa kaudu 115 eurot ja 20 senti (sada viisteist eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 19 eurot ja 20 senti (üheksateist eurot ja kakskümmend senti), vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt apellatsioonimenetluses N Gle riigi õigusabi osutamise eest. 6.

§ 185lg 1 alusel jätta punktis 5 nimetatud menetluskulu riigi kanda.

Kohtuotsus jõustus

  1. veebruaril
  2. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.