Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.03.2011.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Andres Simson Prokurör Mairi Heinsalu Süüdistatav T.S isikukood XXX, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxx, karistatud kolmel korral, viimati 07.09.2010.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi liitkaristusega 9 kuud ja 29 päeva vangistust, mis asendati
Kaitsja Adv Andres Simson RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 16. märtsi 2011.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 16.03.2011.a otsusega tunnistati T.S süüdi
p 1 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega,
järgi 4-kuulise vangistusega ja
järgi 6-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (9 kuud ja 13 päeva) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.10.2010.a.
järgi tunnistati T.S süüdi selles, et ta 22.10.2010.a kella 20 paiku Tallinnas Ehitajate tee 33 maja ees suunas õhupüstoli T R näo suunas ja ähvardas tal silma välja lasta. T R tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samal päeval ja samal ajal suunas ta õhupüstoli ka R K suunas, kes samuti tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ja tal oli alust karta ähvarduse täideviimist.
järgi tunnistati T.S süüdi selles, et ta eelnimetatud ajal ja majas, esimeses trepikojas riivas noaga T R nägu põse piirkonnas, millega tekitas T. R valu ja tervisekahjustuse – paremale põsele 10 cm pikkuse kriimustuse.
kl 20 paiku Tallinnas Ehitajate tee 33 maja juures lõi noaga korduvalt R K keha ja jäsemete piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi – torkehaavad kõhul, paremal küünarvarrel ja vasakul reie piirkonnas, rindkere paremal pool kaks pindmist torkehaava , vasakul pool seitsmenda roide kõrgusel 1,5 cm pikkuse torkehaava ning lülisamba piirkonnas rindkere läbistava vigastuse, mille tõttu tekkis õhkrind ja vajalikuks osutus erakorraline operatiivne ravi. Tervisekahjustus oli raske, tekitades ohu elule. APELLATSIOONI SISU Süüdistatava kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega tema kaitsealune
lg 1 järgi süüdi tunnistati ja taotleb uue otsusega T.S süüditunnistamist
Kaitsja on seisukohal, et T.S puudus tahtlus R. Kle kehavigastuste tekitamiseks. Selle seisukoha aluseks toob apellant T.S ütlused. Kaitsja märgib, et kohus on küll lühidalt leidnud, et üksnes noaga torkamise fakt annab aluse arvata, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuid sellega on kohus valesti kohaldanud materiaalõigust ega ole oma seisukohta ka motiveerinud. Tõendeid hinnates saab tegemist olla üksnes raske kehavigastuse tekitamisega ettevaatamatusest. T.S ja R. K olid sõbrad, olid koos korduvalt aega veetnud ja ka alkoholi tarvitanud. Ka tol õhtul tarvitati koos alkoholi. Noa kaasavõtmisel kodust lahkudes puudus igasugune soov ja teadmine, et sellel õhtul omavahel tülli minnakse ja selle käigus nuga võidakse kasutada. Aset 2 leidis füüsiline konflikt, mille initsieeris R. K, lüües T.S rusikaga näkku. Kannatanu ei eitanud, et noaga rüseluse käigus T.S lõi, kinnitust on leidnud, et T.S püüdis ründajat tabada ikkagi käte-jalgade piirkonda. Õnnetu löök kehasse, mis tekitas ohu elule, juhtus ikkagi hetkel kui süüdistatavat oli korduvalt löödud ning ta oli pikali kannatanu all. Eeltoodust tulenevalt, arvestades ka seda, et sündmused arenesid väga kiiresti, saab asuda seisukohale, et T.S ei tekitanud R. K rasket tervisekahjustust tahtlikult ning tema tegevus tuleb ümber kvalifitseerida ja kergendada talle mõistetud karistust. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega T.S süüditunnistamist
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et kaitsja on oma apellatsioonis esitatud väited ja taotlused rajanud üksnes süüdistatava poolt antud ütlustele, kuigi asjas on väga mitmeid maakohtu poolt kontrollitud ja otsuses analüüsitud tõendeid, sealhulgas tunnistajate ja kannatanu ütlused, eksperdiarvamused ja mitmed teised tõendid, mis oma kogumis annavad võimaluse hinnata sündmuste käiku, T.S-ile omistatud kuriteo objektiivset ja subjektiivset koosseisu. Kuivõrd kaitsja on vaidlustanud kuriteo kvalifikatsiooni just teo subjektiivsest küljest lähtudes, osundab kohtukolleegium siinjuures Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-119-04 toonitatule, mille kohaselt subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. Kaitsja väidab muuhulgas eksitavalt, nagu oleks süüdistava ja kannatanu vahelise konflikti algatajaks olnud kannatanu. Tuvastatud tehiolude kohaselt eelnes ju kannatanu R. K pussitamisele T. R ja R. K ähvardamine õhupüstoliga T.S poolt ning viimase teistele isikutele ohtu kujutava tegevuse takistamiseks püüdis R. K T.S-ilt püstolit ära võtta, milline tegevus oli õigustatud ja loogiline. T.S aga asus R. Kle noaga hoope jagama. Objektiivselt tuvastatud asjaoludega ei ole kooskõlas ka kaitsja väide, nagu oleks T.S R. K üksnes käte-jalgade piirkonda püüdnud tabada. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt tuvastati R. Kl rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere tagapinnal, millega kaasnes massiivne veri-õhkrind, torke-lõikehaavad paremal pool selja ülaosas, paremal pool rindkere eespinnal, paremal küünarvarrel ning vasakul reiel. Kokku tuvastati R. Kl kümme haava /I kd tl 58b-60/. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et T.S lõi R. K noaga korduvalt elutähtsate organite – rindkere piirkonda, mis omakorda annab aluse järelduseks, et süüdistatav pidas võimalikuks igasuguse tervisekahjustuse tekkimist ning möönis raske tervisekahjustuse tekitamise võimalikkust. 3 Kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on käesoleval juhul tegemist raske tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest, kohtukolleegium ei nõustu ning osundab siinjuures Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-142-05 sedastatule - kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemist on käsitletud ka Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-16-05 ja 3-1-1-32-05. Tuvastatud faktilisi asjaolusid arvestades ei ole kuidagi võimalik väita, et lüües korduvalt noaga kannatanule rindkere piirkonda olnuks T.S põhjust adekvaatselt ja tõsimeelselt loota raske tervisekahjustuse saabumata jäämisele. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et eksitav on apellatsioonis esitatu, nagu oleks kannatanule süüdistatav ise kiirabi kutsunud. Tuvastatud on, et T.S lahkus sündmuskohalt. R. K leidis vigastatuna teine kannatanu, kes koheselt kiirabi kutsus. Asjakohane ei ole kaitsja väide ka selle kohta, et noa kaasavõtmisel kodust lahkudes puudus T.S igasugune soov ja teadmine, et tülli minnakse ja selle käigus nuga võidakse kasutada. Silmas tuleb pidada, et T.S-ile arvati süüks raske tervisekahjustuse tekitamine kaudse tahtlusega, mitte kavatsetusega. T.S-ile on mõistetud karistus vastavuses
Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16. märtsi 2011.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 4 Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.