järgi Prokurör Paul Pikma Süüdistatav V.D , isikukood: XXX, Eesti kodanik, keskeri haridusega, emakeel eesti keel, elukoht XXXX, XXXX AS, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral – Harju Maakohtu 04.09.2015.a otsusega
järgi rahalise karistusega 91 päevamäära summas 1492,40 eurot, täidetud 03.03.2016. Tõkend – ei kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud 02.07.2016) Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.D
järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1 päev, s.o 02.07.2016 karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 5 kuud 29 päeva.
lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus 5 kuud 29 päeva V.D suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui V.D ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 13.03.2017.a. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse V.D-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 64,75 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega V.D-le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või eposti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: V.D on süüdistatav selles, et tema tahtlikult juhtis 02.07.2016 kella 01:35 ajal Harjumaal Jõelähtme-Kemba tee 35. km-l mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,76 mg/l) millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. V.D pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse liik ja määr: -2- Süüdistatav V.D, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus V.D süüdi tunnistada ja karistada alljärgnevalt:
järgi vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 1 päev, so 02.07.2016, ärakandmisele kuulub vangistus 5 kuud 29 päeva.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täies mahus täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav V.D sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel V.D tuleb süüdi tunnistada
V.D-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 705 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ -3-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.