lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 14.03.2017.a koostatud väärteoprotokollist AB 1242275, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 14.04.2017.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 14.03.2017.a ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollil olev allkiri ning selgitus protokolliga tutvumise kohta tõendavad, et isik oli menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on T.G esitanud Harju Maakohtule 17.05.2017.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 02.05.2017.a. Kohtule edastatud väärteotoimiku materjalide pinnalt on nähtav, et kaebuse esitaja on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.04.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2317,17,002230 kätte saanud hiljemalt 25.04.2017.a, kuivõrd sellel kuupäeval on ta edastanud Politsei- ja Piirivalveametile elektronkirja selle kohta, et ta on hetkel töötu ning tal ei ole võimalik temale määratud trahve tasuda ning soovib trahvi asendamist üldkasuliku tööga. T.G poolt menetlejale edastatud kiri ja selles esitatud taotlus karistuse asendamise kohta tõendavad, et ta oli teadlik enda kohta koostatud karistamisotsusest, mis tähendab, et kaebuse esitaja oli teadlik ka kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise korrast ja tähtajast. Kuna kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 02.05.2017.a, siis maakohtule kaebuse esitamise ajaks on kaebetähtaeg möödunud.
lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Seega ülalmärgitud sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saa kohus kaebust läbi vaatama hakata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa ka kohus asuda võtma seisukohta selles osas, kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas. 2 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohus juhindub KrMS §-st 172,
Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.