KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 04.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4319 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Anatoli Bojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu ANATOLI BOJEV, i.k. 38411302237, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 09.05.2015 ja lõpp 09.12.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.12.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta Anatoli Bojev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Anatoli Bojevile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Bojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1 Anatoli Bojev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitis kohus karistusele Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud ja 25.03.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistuse 9 kuud ja 2 päeva. Üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistis kohus Anatoli Bojevile liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 09.05.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Anatoli Bojev taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava sõnul hakkab ta vabanedes esialgu elama vanemate juures lootuses, et isa aitab teda tööotsimisel. Tunnistab oma narkosõltuvust ja tahab pärast vabanemist läbida ravikuuri rehabilitatsioonikeskuses. Selgitab, et eelmine tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna ta pidi kahe lapse ülalpidamiseks raha teenima ja seetõttu ei saanud teha üldkasulikku tööd. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused Anatoli Bojevile mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et Anatoli Bojevil on kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on ohtlik avalikkusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Anatoli Bojevi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, süstemaatilised varavastased kuriteod Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Väärteokorras karistatud 17 korda. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanemate juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kodukülastuse käigus on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteris elavad täisealised isikud on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud vanglas hõivatud majandustöödel, õpib
- klassis alates 01.09.2015, osales anonüümsete narkomaanide tugirühma kohtumises ja sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ning Sotsiaalsete oskuste treening. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses tema vanemad, kes on valmis poega vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama, aga samuti ootavad teda koju ka vend ja alaealised lapsed. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemisest on ta oma sõnul püüdnud hoiduda. Isik tunnistab ise, et ta on mõjutatav ning tutvusringkond on osaliselt olnud ka tema probleemide põhjustajaks. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et kuna kinnipeetaval on tasumata võlgnevusi umbes 21 340 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. Samas on isik enne vangistust ametlikult töötanud, seega tööharjumus ja kogemus on isikul olemas. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks narkootikumide hankimisel. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 32%. Ohustatud on ühiskonnas kõik isikud, kellel on vara, aga samuti ka isikud, kellega ühise alkoholi tarvitamise käigus võib tekkida konflikt. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, on grupi poolt mõjutatav ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Vangla iseloomustuse kohaselt kipub kinnipeetav probleemide lahendamiseks valima ebaseaduslikke teid, tegude tagajärgedele ei mõtle. Ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, aga samas enda tegusid ka ei õigusta. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole Anatoli Bojevile mõju avaldanud. Lisaks märgib kohus, et kuna Anatoli Bojev kannab karistust hulgaliste (11 episoodi) varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 3 Toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Anatoli Bojevi vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus on seisukohal, et Anatoli Bojevi puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4