← Eesti

1-13-2129/32

Obsah (8)§ 238§ 268§ 233§ 2861§ 180§ 189§ 185§ 337

1-13-2129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2013. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-2129 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, l

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati Z.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti vangistus kolmeks aastaks. Karistuse kandmise alguseks määras kohus

  1. september
  2. a. Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti süüdi veel V. X, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
  3. Z.J mõisteti KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna pani ajavahemikul
  4. jaanuarist
  5. a kuni
  6. märtsini
  7. a taas toime 15 kelmust, mille käigus varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis isikutelt välja nendele kuulunud sõidukid. Nimelt sõlmis Z.J sõiduki omanikega ostu-müügi või rendilepingu ning võlakirja, millega kohustus sõiduki eest tasuma teatud rahasumma, millest kohe tasus ära vaid tühise osa. Lepingust ja võlakirjast tulenevaid kohustusi Z.J ei täitnud, sest jättis ülejäänud raha müüjatele tasumata. Sõidukid jättis endale või müüs need maha. Kelmused seisnesid alljärgnevas: 2

(9)1) olles varem varguse toime pannud (karistatud viimati Harju MK 30.09.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi) ehk KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isik varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xle kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxx r/nr xxxxxx väärtusega 600 eurot - nimelt sõlmis Z.J 22.01.2012 Tallinnas, Raudtee 114 juures T. Xga müügilepingu, millega T. X müüs ja Z.J ostis nimetatud sõiduki, ning võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 06.02.2012 600 eurot, Z.J koos seni tuvastamata isikuga said enda valdusesse nimetatud sõiduki koos registreerimistunnistuse ja võtmekomplektiga, teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi ning sõiduki eest ta midagi tasunud ei ole ja sõidukit T. X tagastanud samuti ei ole; 2) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xale kuuluva kaubiku xxxxxxxxxxxxx väärtusega 1300 eurot - nimelt sõlmis Z.J 25.01.2012 xxxxxxxxxxx, J. Ha 19 juures R. Xaga müügilepingu, millega R. X müüs ja Z.J ostis nimetatud sõiduki, ning võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 14.02.2012 1150 eurot – Z.J tasus kohapeal ära 150 eurot ja sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ta ei kavatse täita lepingust ja võlakirjast tulenevaid kohustusi, müüs sõiduki koos A. L ja K. V’iga 27.01.2012 võltsitud müügilepingut kasutades Tallinnas, Mäepealse 19 asuvas Liiklusregistri Tallinna büroos X Xle; 3) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X S (X) kuuluva kaubiku xxxxxxx r/nr xxxxxx väärtusega 1000 eurot - nimelt sõlmis Z.J 28.01.2012 xxxxxxxxxx T. Xga müügilepingu, millega T. X müüs ja Z.J ostis nimetatud sõiduki, ning võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 10.02.2012 800 eurot, Z.J tasus kohapeal ära 200 eurot ning sai enda valdusesse nimetatud sõiduki, teades, et ei kavatse täita lepingust ja võlakirjast tulenevaid kohustusi - sõiduki eest ta midagi tasunud ei ole ja sõidukit T. Xle tagastanud samuti ei ole; 4) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X X kuuluva kaubiku xxxxxxxxxx r/nr xxxxxxxx väärtusega 1400 eurot - nimelt sõlmis Z.J 30.01.2012 xxxxxxxxxxxx juures P. X müügilepingu, millega P. X müüs ja Z.J ostis nimetatud sõiduki, ning võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 13.02.2012 1400 eurot, Z.J sai enda valdusesse nimetatud sõiduki, teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi - sõiduki eest ta midagi tasunud ei ole ja sõidukit X X tagastanud samuti ei ole; 5) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xile kuuluva kaubiku xxxxxxxxxxx r/nr xxxxxxx väärtusega 5650 eurot - nimelt lasi ta X X (X) sõlmida 12.02.2012 Tallinnas, Mahtra 29 Mustamäe keskuse juures X Xiga rendilepingu, mille järgi V. X kohustus sõiduki tagastama 13.02.2012 ja tasus kohapeal ära 70 eurot, V. X sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ja andis selle üle Z.J-ile , kes kontrollis teo valitsejana V. Xi käitumist vajalikul määral, Z.J kasutas seda sõidukit ainuisikuliselt edasi ja suheldes ise selle tagastamise küsimuses kannatanu A. Xiga, rohkem Z.J sõiduki eest midagi ei tasunud ja sõidukit A. Xile ei tagastanud; 6) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xle (X) kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxx r/nr xxxxxxxx väärtusega 3000 eurot - nimelt sõlmis Z.J 23.02.2012 xxxxxxxxxx korteris M. Xga laenulepingu, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 10.03.2012 2600 eurot, Z.J sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, müüs Z.J sõiduki võltsitud müügilepingut kasutades 24.02.2012 Tallinnas, Magasini 31 platsil X Xile; 7) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xele kuuluva sõiduauto xxxxxxx r/nr xxxxxx väärtusega 2400 eurot - nimelt sõlmis Z.J 25.02.2012 xxxxxxxxxx juures X Xega võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 10.03.2012 2200 eurot, ta tasus kohapeal ära 200 eurot, Z.J sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, müüs sõiduki 3
(9)võltsitud müügilepingut kasutades Autolaenud.ee OÜ töötaja X Xi vahendusel 29.02.2012 xxxxxxxx juures X Xile; 8) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xle (X) kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxx r/nr xxxxxxxxx väärtusega 3200 eurot - nimelt sõlmis Z.J 26.02.2012.a. xxxxxxxxx juures X.X’iga võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 12.03.2012 3200 eurot, Z.J sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, müüs Z.J sõiduki võltsitud müügilepingut kasutades X Xi vahendusel 04.03.2012 Tallinnas, Magasini 31 platsil X Xle; 9) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X X kuuluva sõiduauto xxxxxxx r/nr xxxxxx väärtusega 3000 eurot - nimelt sõlmis Z.J 26.02.2012 xxxxxxxxxxxx juures X Xu ja X Xega võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 11.03.2012 2700 eurot, tasus kohapeal ära 300 eurot, sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, müüs sõiduki 05.03.2012 Tallinnas reisisadama juures X Xle; 10) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xle kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxxx väärtusega 4000 eurot - nimelt sõlmis Z.J 01.03.2012 xxxxxxxxxxxx juures X. Xga võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 10.03.2012 3000 eurot, ta tasus kohapeal ära 1000 eurot, Z.J sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, müüs Z.J sõiduki võltsitud müügilepingut kasutades ajavahemikul 01.03.2012 kuni 02.03.2012 Tallinnas, Magasini 31 platsil X Xile; 11) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xle kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxxx väärtusega 3000 eurot - nimelt sõlmis Z.J 03.03.2012 xxxxxxxxxxxxxx juures X Xga võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 10.03.2012 2400 eurot, ta tasus kohapeal ära 600 eurot, sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, müüs selle võltsitud müügilepingut kasutades 05.03.2012 Tallinnas, Magasini 31 juures X Xile; 12) isikuga varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xle (X) kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxxx väärtusega 3400 eurot - nimelt sõlmis Z.J 05.03.2012 xxxxxxxxxxxx juures X. Xga võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 15.03.2012 3060 eurot, ta tasus kohapeal ära 340 eurot, Z.J sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, müüs selle võltsitud müügilepingut kasutades 07.03.2012 Tallinnas, Magasini 31 juures X Xile; 13) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xile kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxxx väärtusega 4800 eurot - nimelt sõlmis Z.J 07.03.2012 xxxxxxxxxxx juures X Xiga võlakirja, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 20.03.2012 4400 eurot, ta tasus kohapeal ära 400 eurot, sai enda valdusse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, vormistas V. Xega 30.01.2012 dateeritud müügilepingu, millega X X müüs ja V. X ostis antud sõiduki ning seda võltsitud müügilepingut kasutades müüs sõiduki 09.03.2012 Tallinnas, Mäepealse 19 asuvas Liiklusregistri Tallinna büroos OÜ xxxxxx esindajale X X; 14) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xile kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx väärtusega 4500 eurot - nimelt sõlmis Z.J 08.03.2012 Pärnus, Tallinna mnt 107 juures M. Xiga müügilepingu, millega M. X müüs ja Z.J ostis nimetatud sõiduki ning kokkuleppe, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 20.03.2012 4050 eurot, ta tasus kohapeal ära 450 eurot, sai enda valdusse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, vormistas V. Xega 08.03.2012 dateeritud müügilepingu, millega M. X müüs ja V. X ostis antud sõiduki ning seda võltsitud müügilepingut kasutades müüsid antud sõiduki 09.03.2012 Liiklusregistri Tallinna büroos OÜ xxxxxx esindajale X X; 4
(9)15) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja X Xile kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxx väärtusega 4000 eurot - nimelt sõlmis Z.J 11.03.2012 Tallinnasxxxxxxxxxxxx juures X. Xiga nimetatud sõiduki ostmise eesmärgil rendilepingu, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma 20.03.2012 3000 eurot või sõiduki tagastama, ta tasus kohapeal ära 1000 eurot, sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, vormistas V. X’ega 11.03.2012 dateeritud müügilepingu, millega X. X müüs ja X. X ostis antud sõiduki ning seda võltsitud müügilepingut kasutades registreerisid Z.J ja X. X antud sõiduki 12.03.2012 Tallinnas, Mäepealse 19 asuvas Liiklusregistri Tallinna büroos X. Xe nimele ning müüsid antud sõiduki 16.03.2012 Tallinnas, Mäepealse 19 asuvas Liiklusregistri Tallinna büroos X Xile. KarS § 344 lg 1 järgi mõisteti Z.J süüdi kelmuse teel saadud sõidukite müügilepingute võltsimises ja KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud müügilepingute kasutamises kelmuse teel saadud sõidukite edasimüümiseks. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Z.J ja tema kaitsja M. Allikmäe. 3.1 Z.J taotleb kohtuotsuse tühistamist tema süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja uue otsusega selles süüdistuses enda õigeksmõistmist. KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüditunnistamist Z.J ei vaidlusta. Z.J leiab, et talle mõistetud karistus on põhjendamatult karm, sest teda oleks võimalik mõjutada ka lühemaajalise vangistusega. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta ühtegi kelmusepisoodi toime pannud. Tegemist on tsiviilvaidlusega, mis tuleks lahendada võlaõigusseaduse sätete alusel tsiviilkohtumenetluses. Ta soovis saadavate investeeringute arvelt kannatanutele raha ära maksta. Oma väidete kinnituseks viitab Z.J põhiseadusele ja Riigikohtu praktikale kelmuse küsimuses. Valdav osa temalt välja mõistetud tsiviilhagisid on põhjendamatud, sest sõidukid olid juba eelnevalt tehniliselt mittekorras. Veel leiab Z.J , et mõistetud karistus on põhjendamatult karm, sest teda oleks võimalik mõjutada kuritegude toimepanemisest hoiduma ka märksa lühema vangistusega. 3.2 Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist Z.J-i süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja uue otsusega selles süüdistuses tema õigeksmõistmist. Samuti taotleb kaitsja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist Z.J-ile mõistetud karistuse osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Z.J-i süüditunnistamist KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kaitsja ei vaidlusta. Ka kaitsja leiab, et tegemist ei ole kelmusega, vaid tsiviilvaidlusega. Z.J-i ütluste kohaselt soovis ta saadavate investeeringute arvelt kannatxtele raha ära maksta. Seega puudub Z.J-i tegevuses nii KarS § 209 lg 2 p 1 objektiivne kui subjektiivne koosseis. Kaitsja hinnangul on maakohus mitmes kuriteoepisoodis rikkunud

§ 268

lg 5 sätteid, sest on kohtuotsuses tuginenud tõenditele, mida süüdistusakti tõendite loetelus ei olnud märgitud (kannatanute X. Xi, X. X, X. Xa, X. X, X. X, X. Xe ja X. X episoodides). Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Z.J ei saanud

  1. veebruaril
  2. a kelmust toime panna, sest viibis sellel päeval Soomes. X. X ei saagi kannatanu olla, sest ta ei ole auto omanik. Kaitsja leiab, et Z.J on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega. Z.J on olemas rahalised vahendid selle tasumiseks. 5

(9)Menetluskuluna on ekspertiisitasud Z.J-ilt põhjendamatult välja mõistetud, sest võltsimises on ta end kogu aeg süüdi tunnistanud. Seega oli ekspertiiside määramine põhjendamatu ja see kulu tuleks jätta riigi kanda.
  1. Apellatsioonidele on esitanud vastuväite prokurör, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Z.J-i käsitlus, et tegemist on mitte kelmuste, vaid tsiviilasjaga ehk lepingutingimuste mittetäitmisega ning et tema soov ja tahe oli täita lepingutest tulenevaid tingimusi ja kohustusi, ei lange kokku Z.J-i enda tuvastatud käitumismustriga ja tema sellised väited ei lükka ümber apelleeritud otsuses esitatud ülimalt põhjalikku tõendite analüüsi ja motiveeringut. Z.J-i väited enamuse antud kriminaalasjaga puutumuses olnud sõidukite temale ootamatult ilmnenud kvaliteedipuudustest on paljasõnalised ega haakunud teiste ülekuulatud isikute ütlustega. Prokuratuuri seisukohalt ei ole kohus teinud ka tõendamisvigu. Kohus juba on Z.J-i õigeks mõistnud mitmetes süüdistusepisoodides, samuti jätnud süüdistusest välja kelmuste toimepanemise isikute grupis ehk tõlgendanud kõik tekkinud kahtlused tema kasuks. Lühimenetluses oli kohus õigustatud kriminaalasja lahendama kriminaaltoimiku materjali pinnalt ehk kasutades kogu prokuratuuri poolt kriminaaltoimikusse paigutatud materjali ega olnud seejuures piiratud menetluspoolte poolt esitatud tõendite ringiga, kuna tegemist polnud võistleva menetluse, vaid lühimenetlusega. Kaitsja apellatsioonist ei selgu, millisel sisulisel põhjusel apellatsioonis märgitud tõendid ei ole Z.J-i süü küsimuse otsustamisel lubatavad tõendid. Prokuratuur ei soostu ka Z.J-ile kergema karistuse mõistmise taotlusega ning leiab, et Z.J-ile mõistetud vangistuse määr vastab tema teosüü suurusele ning karistuse mõistmise eesmärgid pole Z.J-i puhul saavutatavad lühemaajalise vangistusega. Puhtsüdamlik kahetsus on varjutatud järjekindla eneseõigustamise, sh ka Riigikohtu lahenditest abi otsimise, poolt. Seoses menetluskuludega on kohtupraktikas asutud järjekindlale seisukohale, et nt võltsimiste juhtumite puhul ei pea menetleja piirduma kahtlustatava poolt teo omaksvõtuga, kuna kahtlustatava ütlused ehk vastav tõendiallikas on üldteada väga ebakindel, vaid võib tõendamiseseme asjaolude kohta ja kahtlustatava väidete kontrollimiseks läbi viia ka ekspertiise ja mõistagi on alus hilisemalt vähemalt süüdistaja seisukohalt positiivse tõendamistulemi andnud ekspertiiside puhul ekspertiisitasude väljamõistmiseks süüdimõistetult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja süüdistatava ning kaitsja apellatsioonide väidetega, leiab, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatav ja kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning Z.J-i poolt toime pandud tegudele uue õigusliku hinnangu andmist. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsuses nr 3-11-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  5. septembri
  6. a otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi 6
(9)olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Maakohtu otsusest nähtub, et Z.J-i süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et kelmused, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS § 209 lg 2 p-s 1. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on kohtukolleegiumi hinnangul Z.J-i süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik x ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea vajalikuks neid korrata. Nii süüdistatav kui kaitsja leiavad, et tegemist on tsiviilvaidlusega, kuid kumbki apellant ei esita oma apellatsioonis põhjendusi, miks nad maakohtu otsuse põhjendustega ei nõustu. Nad märgivad vaid, et Z.J oli soov hiljem sõidukite eest tasuda. Maakohtu otsuses on põhjalikud motiivid selle kohta, miks maakohus Z.J-i ennastõigustavate ütlustega raha tagastamise osas ei nõustu. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Z.J ei osanud selgitada, miks ta pärast sõidukite mahamüümist siis teistele kannatanutele ei asunud raha maksma või makseraskuste tekkimisel kannatanutele sõidukeid ei tagastanud. Kohtukolleegium jagab maakohtu seisukohta, et Z.J pani toime kelmused, mitte ei ole tegemist tsiviilvaidlusega. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest on käsitlenud kohtuotsuses tõendeid, mida süüdistusakti loetelus ei olnud märgitud. Kohtukolleegiumi hinnangul jätab aga kaitsja tähelepanuta, et kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses

§ 233

lg 1 alusel kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 2861

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus üldmenetluses keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendi kogumisest, kui tõendit ei olnud loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud põhjuseid, miks ta ei saanud tõendit varem esitada. Seega võib kohus ka üldmenetluses süüdistusaktis loetlemata tõendi teatud tingimustel siiski vastu võtta. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole selles osas kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Apellatsioonides väidetakse, et Z.J ei saanud

  1. veebruaril
  2. a A. Xi suhtes kelmust toime panna, sest ta viibis sellel päeval Soomes. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et maakohtu otsuse lehekülgedel 29 kuni 32 on selle asjaoluga juba arvestatud ning on väga põhjalikult motiveeritud, miks maakohus siiski leiab, et Z.J on selle kelmuse toime pannud. Maakohus on analüüsinud Z.J-i poolt peetud telefonikõnesid, kannatanu A. Xi ja tunnistaja V. Xi ütlusi ning kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult leidnud, et Z.J on selle kuriteo toime pannud. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et A. X ei saa olla selles asjas kannatanu, sest ta ei ole sõiduki omanik. Maakohtu otsuses on ka seda asjaolu väga detailselt käsitletud. Kannatanu A. Xi ütlustest nähtub, et sõiduki ostis tema, ehkki vormistas selle teise isiku nimele. Tema ise vormistas end auto kasutajaks. Ta mitte ei müünud sõidukit ära, vaid andis selle kaheks päevaks rendile. Kuna 7

(9)kahjukannatajaks oli A. X, siis esitas ta ka kuriteoavalduse ning maakohus on tema tsiviilhagi põhjendatult rahuldanud. Keegi teine isik selle kuriteoepisoodi kohta kuriteoavaldust esitanud ei ole. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohus on võtnud põhjendatult arvesse Z.J-ile karistuse mõistmisel eelkõige tema süü suurust. Kuriteoepisoode on palju, tekitatud kahju märkimisväärne. Tegemist ei ole hetke ajendil toime pandud kuriteoga. Z.J-i tegevus oli põhjalikult läbi kaalutud ja kohe pärast ühe kuriteo toimepanemist asus ta toime panema teisi kelmusi. Kohtukolleegium ei nõustu seetõttu apellantide väitega, et Z.J-i karistamine võiks piirduda lühema vangistustähtajaga. Kaitsja leiab, et maakohus on mõistnud Z.J-ilt põhjendamatult välja ekspertiiside teostamise tasud, sest süüdistatav tunnistab end võltsimises süüdi, mistõttu ekspertiise ei oleks tulnud üldse määrata. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu, sest süüdistatava ütlus on vaid üks tõend, millest on tal kohtuistungil võimalik loobuda. See, milliseid tõendeid kriminaalasjas koguda, otsustab menetleja.

§ 180

lg 3 annab küll kohtule seadusliku võimaluse jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kuid selline otsustus peab olema põhjendatud ning süüdistatava ning tema kaitsja poolt taotletud. Maakohtu kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole süüdistatav ega kaitsja sellesisulist taotlust esitanud. Seega on tõstatanud kaitsja menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise küsimuse alles apellatsioonis.

§ 180

lg 3 kohaldamise aluseks ei ole apellatsioonis esitatud asjaolu, et süüdistatav peab kandma karistust vanglas. Samuti ei ole osa menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks tekitatud kahju tasumise kohustus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. detsembri
  2. a lahendis nr 3-1-1-120-12 märkinud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Lisaks sellele ei pea toimuma menetluskulude tasumine mitte ainult töötasu, vaid ka muu vara arvel. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et praegusel juhul on pandud süüdistatavale kohustus, mida ta ei saa täita.
  3. Kohtukolleegium rahuldas

§ 189

lg 4 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses osaliselt ja määras Z.J-i kaitsjale välja maksta kokku 216 eurot, sealhulgas käibemaks 36 eurot. 8

(9)Kaitsja oli esitanud taotluse apellatsioonimenetluses tasu väljamaksmiseks summas 345,60 eurot, sealhulgas käibemaks 57,60 eurot. Taotluses oli märgitud toiminguteks maakohtu otsusega tutvumine 6 pooltundi ja apellatsiooni koostamine 10 pooltundi, kokku 16 pooltundi. Kohtukolleegium viitab esmalt Riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 alusel kehtestatud Eesti Advokatuuri juhatuse
  1. detsembri
  2. a otsuse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ ja
  3. aprillil
  4. a jõustunud muudatuste punkti 16 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 216 eurot (seega 12 tundi). Seega ei ole kaitsja taotlus kooskõlas Korra punktis 16 sätestatud maksimaalse tasumääraga. Kuid kohtukolleegium ei pea põhjendatuks ka maksimaalse tasumäära kohaldamist, sest apellatsioonis maakohtule tehtud etteheited on episooditi samasisulised. Tegemist ei ole harva esineva kuriteoga ning süüdistatavaid ei ole palju. Apellatsiooni motiivid võtavad enda alla veidi üle nelja lehekülje. Seetõttu peab kohtukolleegium põhjendatuks tasu maksmist 10 pooltunni eest summas 180 eurot, millele lisandub käibemaks 36 eurot, seega kokku 216 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsiooni süüdistatav ja kaitsja.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Z.J-i suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 14.

juuni 2013. a otsuse Z.J-i suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Malle Preimer Urmas Xola 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.