MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Suvorov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Aleksei Suvorovilt menetluskuluna riigituludesse 132 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1-12-11801, Aleksei Suvorov, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 132 eurot (sh k äibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu Aleksei Suvorovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksei Suvorovile, kaitsjale ja prokurörile ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Suvorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Suvorov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 29.01.2013 otsusega nr 1-12-11801 mõistetud karistust. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt tunnistati Aleksei Suvorov süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Aleksei Suvorovit karistati vangistusega 2 aastat ja 2 kuud.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.01.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud ja 12 päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistusega – 1 aasta 10 kuud ja 12 päeva ning Aleksei Suvorovi liitkaristuseks mõisteti, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 aastat ja 12 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 28 tundi üldkasulikku tööd ehk 14 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusele 3 aastat 8 kuud ja 12 päeva liideti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ja Aleksei Suvorovi liitkaristuseks mõisteti, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.01.2013.a. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Aleksei Suvorov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul on ta vanglas kolme aasta jooksul väga palju muutunud. Vabanedes asub elama ema juurde ja tahab hakata ema aitama, kuna ema on väga raskelt ja eluohtlikult haige. Töökohta ei ole, kuid lubab end võtta kohe Töötukassas arvele ning samas hakata ka kohe tööd otsima. Eelnevad pahandused on juhtunud kõik pere pärast, kuna naine ei olnud kodus ja jõi, nüüd on naisest lahku mindud. Isik avaldas, et on saanud alkoholi ravi ja rohkem ei pea vajalikuks ravi saada. Prokurör Enn Pustak asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused Aleksei Suvorovile mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust. Samuti ei oleks Aleksei Suvorovi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse 2 mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Kaitsja on seisukohal, et Aleksei Suvorovi vabastamine vanglast ennetähtaegselt on põhjendatud, kuna isik on muutunud ja aru saanud minevikus olnud probleemidest. Samuti on isik vabanenud alkoholi tarvitamise probleemist, ta on motiveeritud elama seadusekuulekat elu. Kaitsja sõnul esinevad isiku ennetähtaegseks vabastamiseks ka humaansed asjaolud ja seda olukorras, kus kinnipeetava ema on raskelt haige ning vajab abi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Suvorovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, vanglas kannab karistust viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, enamus kuritegusid on röövimised ja vargused. Soodusteguriks on alkohol, grupi mõju ning alkoholi mõjul käitub vägivaldselt. Väärteokorras on isikut karistatud kümnel korral. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud vanglas hõivatud majandustöödel ja osaleb tööhõives tootmistööl, osales riigikeele A1 taseme õppes, sotsiaalprogrammidess „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ Samas on kinnipeetava iseloomustuses märgitud, et Vihajuhtimise programmis osalemisel oli isiku motivatsioon madal, kodutöid ei teinud pidevalt, grupiarutelus eriti ei osalenud ning arvas, et programm ei aita muuta tema käitumist. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus aga toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses ema, kes on valmis poega vajadusel materiaalselt toetama, aga samuti ootavad teda ka õed ja alaealine tütar. Samas loeb kohus negatiivseks asjaolu, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka sugulasi. Praeguses kuriteos oli kaasosaliseks kinnipeetava õepoeg. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et kuna kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tal on tasumata võlgnevusi 5533,56 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. 3 Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval pidevalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kahel korral on isik läbinud võõrutuskuuri, kuid see ei ole kaasa toonud positiivseid tulemusi. Enda sõnul soovib kinnipeetav lõplikult loobuda alkoholist mõistes alkoholi mõju oma käitumisele. Samas ei soovi isik alluda uuele alkoholivõõrutusravile. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb selles, et isik võib alkoholijoobes olles ja materiaalse kasu saamise nimel kasutada vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ja/või majanduslike raskuste tekkimisel. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline, kuna isikul puudub haridus, tööharjumus ning – kogemus ja seda olukorras kus isik vabaduses viibides ei olnud eelnevalt ametlikult töötanud, oli Töötukassas arvel ning elas vanemate kulul. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt ei lahenda isik oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist, ei mõtle tegude tagajärgedele, elab põhimõttel „üks päev korraga“, eesmärgid ja soovid on ebamäärased, ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ega reegleid. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Aleksei Suvorovi puhul ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks märgib kohus, et kuna Aleksei Suvorov kannab liitkaristust mh vägivaldsete I astme varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja vägivallaga äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Aleksei Suvorovi vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava abivajava ema eest saavad hoolt kanda kinnipeetava õed, kuna Aleksei Suvorov ei ole oma ema ainuke laps. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 29. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 4 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Clarus kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) advokaat Silver Reinsaarele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. Mõista Aleksei Suvorovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Silver Reinsaare osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. 4. Aleksei Suvorovilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Aleksei Suvorov, 1-12-11801, menetluskulud“. 5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 15.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Aleksei Suvorovi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 15. märtsil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega. Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.