1-14-4982/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4982 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Marina Davõdovitš Ave Arnim (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 06.03.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Pavel Bontšev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Pavel Bontšev, isikukood 39309012522, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Pavel Bontšev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Bontšev´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pavel Bontšev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.01.2015 kohtuotsusega KarS § 122 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 4 aasta 10 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 11.09.2012 ja lõpp 11.07.
2. Kinnipidamisasutuses Pavel Bontševi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määratud 09.02.2016, seega peaks see olema käesolevaks ajaks kustunud. Vangistusest vabanedes soovib kinnipeetav elama minna ema juurde aadressile xxx. Ema on sellega nõus. Korteris elab ema koos nelja alaealise lapsega. Kinnipeetaval on põhiharidus. Riigikeele oskus A1 tasemel. Enne vangistust tegi juhutöid ehitusel. Kuriteod pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid 16957,87 eurot. Vabanemisjärgselt on garanteeritud töökoht puudub, kuid soovib minna Venemaale sugulase firmasse tööle. Pavel Bontšev on olnud kaaslaste poolt mõjutatav, kuriteod on toime pandud 1 grupiviisiliselt. Varasema sõpruskonnaga suhtlemine võib kaasa tuua uusi õigusrikkumisi. Vangistuses on töötanud majndustöödel ning käesoleval ajal xxx. Alates 29.09.2016 viibib avavanglaosakonnas. Osales sotsiaalprogrammis EQUIP. On kasutanud tahtlikult vägivalda millegi saamiseks. Näiteks on visanud vanglas veega valvurit, et saada lukustatud kambrisse. Seega probleemide lahendamise oskus puudulik. P. Bontšev võib käituda impulsiivselt olles koos teistega, kuna on teiste poolt mõjutatav. Samuti ei oska ta teha õigeid otsuseid. Kinnipeetav on karistatud 7 korda, vanglas viibib teist korda. Pavel Bontšev ei väljenda otseselt kuritegelikke või vaenulikke hoiakuid. On kriminaalkorras karistatud ametiisiku solvamise eest. Vanglas on toime pannud ka viimase kuriteo kaaskinnipeetava suhtes. Vanglas sooritatud kuritegusid põhjendab iseenda julgeoleku tagamisega. Enda sõnul ei näinud muud varianti. Väidetavalt mõistab teiste inimeste seisukohti. Korduv kriminaalkorras karistatus ning katseajal toime pandud kuritegu viitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Tegu on kõrgohtliku isikuga. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Viru Vangla ei toeta Pavel Bontšev´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetava vabanemisejärgne elukoht xxx, mis kuulub tema emale ja kus elab tema ema koos oma 4 alaealise lapsega. Garanteeritud töökoht puudub. Ema on nõus teda vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Pavel Bontšev soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Pavel Bontševi arvamuse, leiab, et Pavel Bontšev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Pavel Bontšev on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vangistuses viibib teist korda, viimase kuriteo pani toime vangistuses. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Pavel Bontšev´il on olemas vabanemisjärgne elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et vanglas käitub Pavel Bontšev viimasel aastal hästi, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta. Ta osaleb tööhõives, on õppinud riigikeelt ja omandanud põhihariduse, osalenud sotsiaalprogrammis ning tal puuduvad käesoleval ajal distsiplinaarkaristused. Ta viibib avavanglaosakonnas alates 29.09.2016 ning töötab väljaspool vanglat. Need asjaolud näitavad, et vangistuse viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani toime vanglas, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Pavel Bontševi kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Pavel Bontševi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Samuti peab kohus üheks takistuseks ka seda, et isik soovib vabanemisel minna tööle Venemaale oma sugulase firmasse, kuid see ei võimaldaks tal järgida kontrollnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tal oli ka enne vangistusse sattumist olemas nii elukoht kui ka lähedaste toetus, kuid vaatamata sellele pani ta toimu uue esimese astme kuriteo. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Pavel Bontševi vabastamisega temale Viru Maakohtu 30.01.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 3