Obsah (9)

§ 424§ 329§ 63§ 65§ 68§ 74§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8648 (16284000360) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

§ 424

, § 329 järgi kokkuleppemenetluses Triin Tumala Prokurör Süüdistatav J.R (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxx xx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; karistatus: omab kriminaalkaristatust) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada J.R süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistada J.R süüdi

§ 329

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 63

lg 1 alusel mõista J.R-ile liitkaristus raskeima kuriteo, s.o

§ 424

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käes oleva kohtuotsusega J.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10. märtsi 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja lugeda J.R kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 07.-09.09.2016, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda J.R kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada J.R-ile mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga 537 (viissada kolmkümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on J.R kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxx xx xxxxx-xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata J.R Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta J.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel J.R-ile lahkumise keeld. tõkendina kohaldatud elukohast

1. Menetluskulud e hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.R-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
2. a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 63 (kuuskümmend kolm) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 2 Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.R toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 07.09.2016.a.

kella 19.50 ajal Viljandi linnas Riia mnt 66 juures mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. J.R-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0026 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,25 mg/l, seega rikkus J.R oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Lisaks puudus J.R kehtiv mootorsõiduki juhtimise õigus. 2) karistuse kandmisest kõrvalehoidumise s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ 50

lg 1 p 1 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise

§ 329

järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 07.09.2016 kella 19.50 ajal Viljandi linnas Riia mnt 66 juures mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärgiga XXX XXX isikuna, kellelt on 10.03.2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 6 kuuks alates 29.03.2016, seega oma tahtliku tegevusega J.R hoidus kõrvale tema suhtes täitmisele pööratud karistuse täitmisest. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta.

§ 329

järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 otsusega mõistetud ärakandmata osa 6 kuu võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata J.R eelvangistuses viibitud aeg 07.09.201609.09.2016, s.o.

3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 537 tundi, määrates tähtajaks 1 aasta 6 kuud. Lähtuvalt

§ 69

lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

§-st 75 lg 1 tulenevalt.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3

§ 329

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus . KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.R-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 765 eurot: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. J.R on kahtlustatavana kinni peetud 07.-09.09.2016, seega on J.R viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4