järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav B.G Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 7-l korral; väärteokorras karistatud Tõkend: ei ole kohaldatud Kontaktandmed: mob.tel 5462 0433 Määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.G
järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka B.G eelvangistuses viibitud aeg 3.-4.12.2013, s.o (kaks) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.G ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Süüdimõistetu on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel määrata, et B.G on kohustatud pöörduma alkoholiprobleemiga seoses vastava eriala spetsialisti poole kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja alluma ettenähtud ravile.
lg 2 p 8 alusel määrata, et B.G on kohustatud osalema sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab. Määrata B.G katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
MS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista B.G-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 100 (ükssada) eurot; Ülejäänud menetluskulu jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et B.G on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „nimi, kriminaalasja nr, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates 2 päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: B.G´d süüdistatakse selles, et tema 08.11.2013 kella 23.50 paiku, olles alkoholijoobes, Tartus XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase V.M.´i suhtes, mis seisnes selles, et B.G lõi V.M. rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu voodile pikali, misjärel lõi B.G veel kahel korral V.M. rusikaga näkku ja seejärel jalaga kõhtu. B.G põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega V.M. füüsilist valu ja tervisekahjustusi: mõlema silma prillhematoomi, haava vasakul kulmupiirkonnas ja ninaluude murru. Sellega pani B.G toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.G´le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka B.G eelvangistuses viibitud aeg 0405.12.2013, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.G 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 5 alusel määratud kohustust pöörduda alkoholiprobleemiga seoses vastava eriala spetsialisti poole kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud ning
lg 2 p 8 alusel määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.G süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 3 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 240 eurot. Kohus peab aga KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt põhjendatuks välja mõista menetluskuluna vaid 100 eurot sundraja ja jätta ülejäänud menetluskulu riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.