4-19-2582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohu

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba loovutada Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist.

1. Jätta menetlusaluse isiku L.T kaitsja kaebus rahuldamata.
2. Kohtuotsus edastada menetlejale. menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtu välisele 1 4-19-2582 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 9.04.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,003311 karistati L.

§ 227

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et ta juhtis

1. märtsil 2019 kell 14.03 Pirita teel (Narva mnt ja Kose tee vahel) mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 90 +- 3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h.
2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb juhtimisõiguse alles jätmist ja selle asemel rahatrahvi määramist. Tunnistab oma süüd, kuid kiiruse ületamine oli lühiajaline.
3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga, kuna menetlusalune isik vajab juhtimisõigust suvel töötamiseks , et teenida raha ülikooli minekuks. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
6. märtsil 2019 kell 14.03 Pirita teel (Narva mnt ja Kose tee vahel) mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 90 +- 3 km/h (suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h) ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis, ning pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.
7. Kohtu hinnangul tõendavad L.T-le etteheidetavat kiiruseületust esmalt kiirusmõõturi LaserCam4 mõõtmise andmed ja videosalvestis (ID 005365), millest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
8. märtsil 2019 kell 14.03 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0273) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 90 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Pirita teel (Narva mnt ja Kose tee vahel), kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 37 km/h.
9. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja R J, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab muu hulgas Politsei- ja Piirivalveameti
10. detsembri
11. a käskkiri nr 612, millega määrati mõõtmisi teostavaid ametnikke. Taatlustunnistuse nr TTRS-19/00038 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0273) taadeldud 2 4-19-2582 19.02.
12. Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
13. märtsil 2019, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
14. Rikkumise toimepanemist kinnitavad ka tunnistaja R J ütlused, mille kohaselt mõõtis ta samal päeval kiirust Pirital varjatud järelevalve korras ja mäletab menetlusaluse isiku sõidukit ja selle kiiruse mõõtmist. Politseiametnik viibis Pirital Maarjamäe memoriaali juures; politseinikud, kes peatasid sõiduki, olid politseivärvides sõidukiga kommunismiohvrite memoriaali parklas. Ilmastik oli tuuline, vihma ei sadanud, liiklus oli pigem hõre, sel hetkel oli pigem keskmine liiklustihedus, liikus ka teisi sõidukeid. Tunnistaja ütluste kohaselt liikus menetlusalune isik ühtlase kiirusega, ületades oluliselt lubatud kiirust ja pidurdades ilmselt vaid seetõttu, et nägi politseiametnikke.
15. Teo toimepanemist tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, kuid selgitab, et ületas kiirust juhuslikult ja tahtmatult, valgusfoori tagant liikuma hakates; märgates kiiruseületust, pidurdas ta koheselt.
16. Maakohus leiab seega, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega ja mõõtmise andmetega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud L.T-le etteheidetav kiiruse ületamine. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutab kiiruse ületamist tahtmatult ehk ettevaatamatusest. Kiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses on isikule koheselt tajutav ja paigalt võttes, s.o valgusfoori tagant liikumist alustades, eeldab märkimisväärset kiirendamist. Kohtu hinnangul ületas menetlusalune isik sõidukiirust kavatsetult. Samuti puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KARISTUS
17. LS § 227 lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.
18. Menetlusaluse isiku ütluste ja kohtuistungil esitatud OÜ xxxx väljastatud tõendi kohaselt soovib L.T teha suvevaheajal tööd, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Kuna tegemist on esmase juhtimisõigusega isikuga, siis pärast juhtimisõiguse äravõtmist tuleb minna korduseksamile ja suvel töötamise võimalus luhtub. Isik kinnitab, et kahetseb teo toimepanemist ja palub määrata karistusena rahatrahvi.
19. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
20. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 37 km/h. LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21–40 km/h, seega menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus on maksimumi lähedal. Samuti arvestab kohus seda, et 3 4-19-2582 tegu pandi toime asulasisesel teel, päevasel ajal. Kuigi liiklus- ja ilmaolud olid üldiselt head, tuleb arvesse võtta, et Pirita teel on ülekäigurajad, millel liiguvad jalakäijad, samuti liigub seal teisi sõidukeid – nii ka tunnistaja ütluste kohaselt. L.T enda ütluste kohaselt ei olnud ta sõidukis üksi, vaid kaaslasega, ohustades seega rikkumisega vahetult ka teist isikut. Liikudes kiirusel peaaegu 90 km/h ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Samuti võtab kohus arvesse, et tegemist on esmase juhiloaga isikuga ehk liiklejaga, kelle kogemused sõiduki juhtimisel on piiratud. Kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul keskmine.
21. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut karistatud
22. oktoobril 2018 LS § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut, s.o 104 eurot. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja palus kohtult võtta tõendina vastu väljavõtte politsei teabeinfosüsteemist, mille kohaselt on L.T-le kohaldatud
23. mail 2019 toime pandud rikkumise, s.o sõidukiiruse ületamise eest enam kui 17 km/h tunnis, lühimenetlust. Kohus leiab, et selline tõend ei ole lubatav ja jätab selle kohtuotsuse tegemisel kõrvale. Esmalt ei ole sellise väljavõtte pinnalt võimalik isikut piisavalt usaldusväärselt tuvastada, sest sellele on märgitud vaid perekonnanimi (J, menetlusaluse isiku selgituste kohaselt tema varasem perekonnanimi), kuid puudub nii eesnimi kui ka isikukood. Teiseks aga leiab kohus, et kui seadusandja loob teatud rikkumistele reageerimiseks spetsiaalselt menetlusliigi, mille kohaldamise tulemusena ei kanta isikule kohaldatavat meedet karistusregistrisse, saab järeldada, et selliselt toimides soovibki seadusandja luua olukorra, kus neid tegusid ei arvestataks edaspidi isiku suhtes alustatavates süüteo- või haldusmenetlustes, sest sel viisil vastavate andmete kogumine ja kasutamine ongi olemuslikult karistusregistri eesmärk. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastatud, et L.T pani poole aasta jooksul toime kaks samalaadset rikkumist (
24. oktoobril 2018 ja
25. märtsil 2019). Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 1 järgi karistusena kohaldatud rahatrahv ei ole soovitud mõju avaldanud. Samuti arvestab kohus seda, et eelmisel korral karistati L.

§ 227

lg 1 järgi ja sel korral oli rikkumine juba suurem, seega on liiklusalased väärteod muutunud ajas ohtlikumaks. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt peab L.T küll kiiruse ületamist vääraks ja kahetseb oma tegu, kuid samas avaldab, et tema hinnangul sõidavad kõik Tallinna liiklejad lubatud kiirusest kiiremini ja tavaliselt ta vaid liigub tavapärases liiklusvoolus. Kohtu hinnangul nähtub isiku ütlustest arusaam, et kiiruse ületamine ei ole üldjuhul oluline rikkumine, v.a kui kiirust ületatakse väga suurel määral.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule avaldab eripreventiivset mõju karistusena siiski vaid mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kuigi L.T jaoks on ilmselgelt oluline võimalus teenida raha, mis võimaldaks tal ülikooli õpingute ajal hõlpsamat äraelamist, ei mõjuta kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on 6 kuu jooksul toime pannud kaks samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. 4 4-19-2582
2. Arvestades süüteo asjaolusid ja kergendavat asjaolu kahetsuse näol on võimalik kohtuvälise menetleja määratud keskmises määras põhikaristust mõnevõrra vähendada, mõistes karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Seeläbi on L.T siiski võimalik oma elu korraldada viisil, mis ei välista täiel määral töötamist enne ülikooli astumist – s.o karistuse ärakandmine ja liikluseksami sooritamine.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas, kergendades seda, kuid jätab kaitsja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5