← Eesti

4-19-1151/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohus

  1. september 2019 4-19-1151 Aarne Sarjas Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. augusti
  3. a määrus S.T-le asenduskaristuseks määratud aresti täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlase S.T (S.T, isikukood: XXX) kaitsja Philippe Hint, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. augusti
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu
  7. märtsi
  8. a määrusega asendati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  9. juuni
  10. a otsusega väärteoasjas nr 2302,16,006973 S.T-le karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, arestiga 7 päeva, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga 7 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 kuud määruse jõustumisest. S.T-st kohustati üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks olema kriminaalhooldusametnikule kättesaadav oma elukohas ja /või telefoni nr XXX teel. Tartu Maakohtu
  11. märtsi
  12. a määrus jõustus
  13. aprillil
  14. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  15. juunil 2019 Tartu Maakohtule taotluse S.T-le asenduskaristuseks määratud aresti täitmisele pööramiseks, sest S.T on teadlikult kõrvale hoidnud kriminaalhooldusest ning jätnud üldkasuliku töö tegemata. MAAKOHTU SEISUKOHT
  16. Maakohus pööras VTMS § 2101 lg 2 ja KarS § 69 lõike 6 alusel S.T-le mõistetud aresti täitmisele.
  17. Maakohtu määruse kohaselt on ilmne, et S.T jättis üldkasuliku töö tegemata. S.T oli teadlik, et kohus oli teda kohustanud üldkasulikku tööd tegema. Sellest hoolimata kadus ta riigi radarilt: teda ei olnud võimalik kätte saada tema nimetatud elukohast ega ka telefoninumbrilt. Seega tuleb S.T käitumist pidada töö tegemisest kõrvale hoidumiseks. Kuna S.T käitus pärast tema üldkasulikule tööle saatmist vastutustundetult, pole alust loota, et ta edaspidi teisiti toimiks ja töö ära teeks. Seega tuleb S.T-le määratud arest täitmisele pöörata ning S.T saata 7 päevaks aresti kandma. MÄÄRUSKAEBUS
  18. Tartu Maakohtu
  19. augusti
  20. a määruse peale esitas määruskaebuse S.T kaitsja, kes palub jätta aresti täitmisele pööramata.
  21. Määruskaebuse kohaselt tunnistab süüdlane, et ei olnud teatud perioodi ajal kriminaalhooldajale kättesaadav. Selle põhjuseks oli telefoni kaotamine. S.T soovis anda kriminaalhooldusametnikule oma uue telefoninumbri, kuid ei osanud teda otsida. Süüdlane pöördus kohtu poole kriminaalhooldaja telefoninumbri saamiseks, kuid ei osanud kohtu poolt saadetud dokumenti avada. S.T pole püüdnud kohtu poolt pandud kohustustest tahtlikult kõrvale hoiduda. Probleemide põhjused on olnud tehnilist laadi.
  22. S.T palub kohtult võimalust üldkasulik töö ära teha. Tal ei ole majanduslikult võimalik 7 päeva aresti kanda, kuna ta teeb juhutöid ja on lubanud olla tööandja jaoks lisatööjõuna olemas. Kui S.T töötulemused on head ja ta on tööandja jaoks kättesaadav, on tal võimalik saada püsivalt tööle. Ta vajab sissetulekut üüri maksmiseks ja peatselt sündiva lapse jaoks. S.T on nõus üldkasuliku töö ära tegema kohe, kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest või hetkest, kui kriminaalhooldaja seda võimaldab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  23. Ringkonnakohus leiab, et S.T kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust muuta.
  24. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt ei olnud S.T kriminaalhooldajale kättesaadav ja jättis ette nähtud tähtajaks üldkasuliku töö tegemata. Kriminaalhooldusametnik saatis S.T-le kutsed
  25. ja
  26. mail 2019 registreerimisele ilmumiseks, kuid S.T ei ilmunud nendel päeval kriminaalhooldusosakonda ega teavitanud asjaoludest, mis takistasid tal registreerimisele ilmumist. Kriminaalhooldusametnik helistas S.T-le korduvalt Tartu Maakohtu
  27. märtsi 2019 määruses märgitud telefoninumbrile, millelt kohustati S.T-st olema kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Telefon oli pidevalt välja lülitatud.
  28. Ringkonnakohtu hinnangul pööras maakohus eeltoodule tuginedes põhjendatult 1 S.T-le määratud aresti VTMS § 210 lg 2 ja KarS § 69 lõike 6 alusel täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et S.T on üldkasuliku töö tegemisest tahtlikult kõrvale hoidunud. Määruskaebuses esitatud väited telefoni kadumisest ja takistustest 2 kriminaalhooldaja telefoninumbri leidmisel ringkonnakohut vastupidises ei veena. S.T oli kohtu poolt määratud kohustustest teadlik ja kaebusest ei nähtu objektiivseid takistusi, mis oleks õigustanud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et rikkumise asjaolusid arvestades pole alust loota, et S.T edaspidi teisiti toimiks ja töö ära teeks. Kaitsja väited, et S.T kaotab 7 päeva pikkuse aresti kandmise tõttu sissetuleku, on liialdatud. Arvestades seda, et S.T töötab väidetavalt juhutöödel, puudub alus arvata, et nädala pikkune eemalolek tema võimalusi edaspidi tööd leida ja sissetulekut teenida oluliselt mõjutaks.
  29. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194, § 147 lg 1 punktist 1, VTMS § 2101 lõikest 2 ja KarS § 69 lõikest 6, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  30. augusti
  31. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.