← Eesti

1-16-6137/262

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-16-6137 10. oktoober 2019 Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Hannes Kiris ja Velm

§ 22lg 3 ja § 344 lg 1 järgi ning Kalle Kivisaare süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu

  1. novembri
  2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanute OÜ X1 ja X2 OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin, Reimo Toomi kaitsja vandeadvokaat Andres Vinkel, B.F-i kaitsja vandeadvokaadi abi Madis Piirla, Kalle Kivisaare kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammann, tsiviilkostja OÜ Y1 esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  3. september 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a otsus osas, millega mõisteti kannatanutelt X2 OÜ ja OÜ X1 välja tsiviilkostja OÜ Y1 esindajate apellatsioonimenetluse kulu summas 3335,51 eurot.
  7. Jätta eelmises punktis märgitud menetluskulu riigi kanda.
  8. Täpsustada ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 3, asendades selles sõnad „KarS § 344 lg 1 järgi mõista B.F-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust“ sõnadega „Tunnistada B.F süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust“.
  9. Täpsustada ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 6, asendades selles sõnad „KarS § 344 lg 1 järgi mõista Kalle Kivisaarele karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust“ sõnadega „Tunnistada Kalle Kivisaar süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust“.
  10. Täpsustada ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9, asendades selles sisalduva ilmse ebatäpsuse „25 124, 52 (maakohtu otsusega igalt süüdistatavalt väljamõistetud summa kolmekordne e 3x 8374,84) eurot“ sõnadega „27 624,53 eurot“.
  11. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Y1 kasuks välja 974 eurot ja 40 senti kassatsioonimenetluses valitud esindajatele makstud tasu katteks.
  14. Jätta läbi vaatamata Reimo Toomi kaitsja vandeadvokaat Andres Vinkeli taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Harju Maakohtu
  16. aprilli
  17. a otsusega tunnistati Reimo Toom süüdi karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 pde 1 ja 2 ning § 344 lg 1 järgi ja teda karistati vastavalt kahe aasta pikkuse ja nelja kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks kahe aasta ja kahe kuu pikkune vangistus ning KarS § 68 lg 1 järgi määrati ärakantavaks karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus kahe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi mõisteti R. Toom õigeks. Sama otsusega tunnistati B.F süüdi KarS §

§ 22lg 3 ja § 344 lg 1 järgi ning teda karistati Kar

S § 63 lg 1 kohaselt ühe aasta pikkuse vangistusega. See karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ühe aasta ja ühe kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Lisaks tunnistati süüdi Kalle Kivisaar KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 ning § 344 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel üheaastase vangistusega. See karistus jäeti KarS § 73 lg-test 1 ja 3 juhindudes ühe aasta ja ühe kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

  1. Maakohus jättis läbi vaatamata kannatanute OÜ X1 ja X2 OÜ hagi R. Toomi ja tsiviilkostja OÜ Y1 vastu, X2 OÜ hagi MTÜ Y2 ja R. Toomi vastu ning X2 OÜ hagi R. Toomi vastu. Kohus rahuldas X2 OÜ hagi R. Toomi ja B.F-i vastu ning mõistis neilt solidaarselt välja 286 799,89 eurot ja viivise 96 647,05 eurot. Lisaks rahuldas kohus X2 OÜ hagi R. Toomi ja B.F-i vastu ning mõistis süüdistatavatelt solidaarselt välja 146 000,00 eurot ja viivise 47 252,70 eurot. R. Toomilt mõisteti X2 OÜ kasuks välja veel 6165,67 eurot ja viivis 1607,28 eurot.
  2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin, R. Toom ja tema kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste, B.F ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Madis Piirla, K. Kivisaare kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammann, OÜ X1 ja X2 OÜ esindajad vandeadvokaadid Leonid Tolstov ja Dmitri Teplõhh ning OÜ Y1 esindajad vandeadvokaadid Marko Pilv ja Aivar Pilv.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Ringkonnakohus määras R. Toomi katseaja pikkuseks kaks aastat ja kolm kuud. B.F mõisteti KarS §

§ 22lg 3 ja K. Kivisaar Kar

S § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi õigeks. Neid karistati KarS § 344 lg 1 järgi kuue kuu pikkuse vangistusega. B.F-i karistusele liideti KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsusega mõistetud rahaline karistus, mis tuleb täita iseseisvalt. Ringkonnakohus rahuldas X2 OÜ tsiviilhagi R. Toomi vastu ja temalt mõisteti välja 438 964,89 eurot. Samuti rahuldati X2 OÜ viivisenõue R. Toomi vastu ja süüdistatavalt mõisteti välja viivised. Lisaks mõisteti R. Toomilt välja kannatanute esindajate kulu maakohtus 25 124,52 eurot ja viivis summalt 27 624,53 eurot. B.F-ilt mõisteti välja kaitsjatasu summas 3144 eurot ja K. Kivisaarelt kaitsjatasu summas 3867,30 eurot. Muus osas jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid otsuse resolutiivosa täpsustati järgmiselt: „Vabastada aresti alt Harju maakohtu
  3. juuni
  4. a määruse alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud OÜ-le Y1 kuuluvad Xxxxxxxxxx XX korterid nr XX ja XX.“ X2 OÜ-lt ja OÜ-lt X1 mõisteti osaliselt välja OÜ Y1 esindajate apellatsioonimenetluses kantud kulu 3335,51 eurot. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kannatanute esindaja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti osaliselt läbi vaatamata kannatanute tsiviilhagi, osaliselt kannatanutele hüvitamata menetluskulu, vabastati arestitud vara aresti alt ja mõisteti kannatanutelt tsiviilkostja kasuks välja tsiviilkostja esindajate kulu. Kassaator palub märgitud osas saata asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, mõista kannatanute kasuks välja kõigis kohtuastmetes kantud õigusabikulu ja sellelt kulult ka viivis seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kassatsioonis on lühidalt järgmised seisukohad. 5.
  6. Ringkonnakohus kohaldas süüdistatavate õigeksmõistmisel valesti materiaalõigust. Samuti rikkus kohus tsiviilhagi menetlemisel selgitamiskohustust ja jättis alusetult R. Toomi ja OÜ Y1 vastu esitatud tsiviilhagi lahendamata. Kohus pidanuks hindama väiteid ettevõtte üleandmise kohta. Kuna tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine on põhjendamatu, tuleb lubamatuks pidada ka OÜ Y1 vara aresti alt vabastamist. 5.
  7. Kannatanute nõue R. Toomi vastu seoses sõiduki võõrandamisega on õigustatud. Kohtud keeldusid põhjendamatult selle nõude lahendamisest ja kitsendasid sellega lubamatult kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 1 p 1 kohaldamisala. Muu hulgas on eksitav ringkonnakohtu otsuse resolutsioon, kuna kohus tühistas B.F-i ja K. Kivisaare süüdimõistmise KarS § 344 lg 1 järgi ja vastavalt KarS §

§ 22lg 3 ning Kar

S § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi, kuid mõistis neile seejärel karistuse KarS § 344 lg 1 järgi, ilma et neid oleks otsuse resolutiivosas tunnistatud dokumendi võltsimises süüdi. 5.

  1. Ringkonnakohus hindas liiga kriitiliselt kannatanute esindajate erinevateks toiminguteks kulunud aega ja toimingute vajalikkust ning jättis põhjendamatult osa õigusabikuludest välja mõistmata. Lisaks on ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punktis 9 viga, kuna R. Toomilt mõisteti otsuses välja 27 624,53 eurot, aga resolutiivosas märgiti ekslikult summaks 25 124,52 eurot. Ühtlasi jättis kohus ekslikult tsiviilkostja esindajate kulu osaliselt kannatanute enda kanda, sest selle kulu oleks pidanud KrMS § 182 lg 5 esimese lause alusel jätma riigi kanda.
  2. OÜ Y1 esindajad paluvad kassatsioonile esitatud vastuses jätta ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Esindajad märgivad, et R. Toom mõisteti KarS § 2172 lg 1 järgi õigeks, mistõttu jätsid kohtud õigustatult süüdistatava ja tsiviilkostja vastu esitatud hagiavalduse läbi vaatamata. Lisaks sellele on tsiviilhagi ka sisu poolest põhjendamatu.
  3. R. Toomi kaitsja vandeadvokaat Andres Vinkel esitas Riigikohtule
  4. septembril 2019 taotluse R. Toomi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel, leides, et kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium märgib, et kassatsioonis on osaliselt vaidlustatud ringkonnakohtu neid seisukohti, mis puudutavad süüdistatavate õigeksmõistmist. Kannatanu kassatsiooniõigus ei ulatu aga KrMS § 344 lg-st 2 tulenevalt süüdistatavate süüküsimuse lahendamiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. juuni
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 9 koos viidetega). Seetõttu jääb kassatsioon selles osas KrMS § 344 lg 2 ja § 350 lg 2 p 2 alusel tähelepanuta. Samuti ei tingi ringkonnakohtu otsuse tühistamist kassaatori argumendid tsiviilhagide ja kannatanute esindajate õigusabikulu mõistliku suuruse kohta.
  8. Küll aga pälvib tähelepanu kassatsioonis esitatud seisukoht, et ringkonnakohus jättis lubamatult tsiviilkostja esindajate kulu, mis tekkis seoses kannatanute esindajate apellatsiooniga, osaliselt kannatanute kanda. Kassaatori arvates tulnuks kohtul jätta see menetluskulu KrMS § 182 lg 5 esimese lause järgi riigi kanda. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et selle kulu peab kandma riik, kuid sellise otsustuse õiguslik alus tuleneb KrMS § 185 lg-st 1, mis sätestab menetluskulude jaotuse apellatsioonimenetluses, mitte KrMS § 182 lg-st
  10. Ringkonnakohus luges tsiviilkostja esindajate apellatsioonimenetluse kulu põhjendatuks 3835,51 euro ulatuses, jättis sellest 500 eurot riigi kanda ja mõistis ülejäänud summa, s.o 3335,51 eurot, välja kannatanutelt. Seda seisukohta selgitas kohus muu hulgas järgmiselt: „Kuigi kannatanu apellatsiooni näol on tegemist vähemalt käesoleva kohtuotsuse valguses suuremas osas põhjendamatu apellatsiooniga, ei vähenda see tsiviilkostja esindajate poolt tehtud töö vajalikkust. [---] Kohtukolleegium jätab 500 eurot tsiviilkostja esindajate kuludest riigi kanda e see summa tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel OÜ Y1 kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt. Ülejäänud osas e 3335,51 eurot loeb kohtukolleegium tekkinuks seoses tsiviilhagiga ja mõistab KrMS § 182 lg 1, 5 alusel välja kannatanult X1 OÜ-lt ja X2 OÜ-lt.“
  11. KrMS § 182 („Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulude jaotus“) lg 1 esimese lause kohaselt kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata jätmise korral tsiviilhagi või avalikõigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kannatanu. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise puhul näeb menetluskulude jaotuse ette osutatud paragrahvi viies lõige. Selle lõike esimene lause sätestab, et tsiviilhagi või avalikõigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Sama lõike teise lause kohaselt jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel.
  12. KrMS §-st 182 tuleb juhinduda kohtul, kes jätab tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata. Maakohtu otsusega mõisteti R. Toom talle esitatud süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi õigeks ja seetõttu jäeti läbi vaatamata kannatanute tsiviilhagi süüdistatava ja tsiviilkostja vastu. Ringkonnakohus ei muutnud selles osas maakohtu otsust. Seega ei jätnud hagiavaldust läbi vaatamata apellatsioonikohus, vaid seda oli teinud juba esimese astme kohus. Sellest tulenevalt sai tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud jaotada KrMS § 182 lg 5 alusel maakohus, mitte ringkonnakohus.
  13. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt jäävad apellatsioonimenetluse kulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud, vaid siis, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Kolleegium on varem asunud seisukohale, et need sätted ei võimalda KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 nimetatud lahendi tegemise korral apellatsioonimenetluse kulu riigi ja menetlusosalise vahel jagamisel lähtuda sellest, millises ulatuses menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon rahuldati. Apellatsioonimenetluse kulu jääb täies ulatuses riigi kanda isegi juhul, kui maakohtu otsus tühistatakse (osaliselt) üksnes prokuratuuri apellatsiooni alusel ja menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon jääb täielikult rahuldamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. novembri
  15. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 47 koos viitega).
  16. Kuigi ringkonnakohtu otsuse resolutiivosas ei ole kirjas, mida otsustas kohus kannatanute esindajate apellatsiooni suhtes, nähtub otsuse põhiosast, et kohus rahuldas apellatsiooni osaliselt, mis tingis ka maakohtu otsuse tühistamise. Järelikult tegi ringkonnakohus seda apellatsiooni puudutavas osas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi. See tähendab omakorda, et kohus pidi nii kannatanute esindajate kulu kui ka kõnesoleva apellatsiooni menetlemise tõttu tekkinud muu menetluskulu jaotuse puhul juhinduma KrMS § 185 lg-st
  17. Kuna tsiviilkostja esindajate kulu tekkis seoses kannatanute esindajate apellatsiooniga, tuli ringkonnakohtul jätta see menetluskulu riigi kanda ja kohtul polnud alust mõista osa sellest välja kannatanutelt.
  18. Eelneva kokkuvõtteks eksis ringkonnakohus kannatanutelt tsiviilkostja esindajate kulu väljamõistmisel. See viga on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja toob KrMS § 362 p 2 alusel kaasa ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise. Kolleegium saab selle vea KrMS § 361 lg 1 p 7 alusel ise kõrvaldada, jättes kõnealuse menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
  19. Kassaator osutab sellelegi, et ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punktis 9 on viga, sest otsuse põhiosa kohaselt mõisteti R. Toomilt välja 27 624,53 eurot, ent otsuse resolutiivosas on kirjas 25 124,52 eurot. Kolleegium jagab ka seda kassaatori arvamust.
  20. Ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa p-s 9 seisab järgnev: „KrMS § 175 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista R. Toomilt kannatanu esindajate kulud maakohtus 25 124, 52 (maakohtu otsusega igalt süüdistatavalt väljamõistetud summa kolmekordne e 3x 8374,84) eurot. Välja mõista R. Toomilt viivis summalt 27 624,53 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.“ Samas otsuse põhiosa kohaselt mõisteti R. Toomilt välja kannatanute esindajate kulud 27 624,53 euro ulatuses ja arvestati selle summa pealt viivist. Samuti märkis ringkonnakohus, et maakohus jagas selle summa kolmega ja sai jagatiseks 8 374,84 eurot, kuid õige tulemus on hoopis 9 028,18 eurot.
  21. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa p-s 9 on märgitud ekslikult 27 624,53 euro asemel 25 124,52 eurot. Kohtuotsuse põhiosa ei jäta kahtlust, et ringkonnakohus mõistis R. Toomilt välja 27 624,53 eurot. Ehkki otsuse resolutiivosa kohaselt mõisteti R. Toomilt välja 25 124,52 eurot, on seal siiski arvestatud viivist summalt 27 624,53 eurot, mis näitab samuti, et 25 124,52 euro märkimine otsuse resolutsioonis on ekslik. Seetõttu täpsustab kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9 ja asendab selles ilmse ebatäpsuse „25 124, 52 (maakohtu otsusega igalt süüdistatavalt väljamõistetud summa kolmekordne e 3x 8374,84) eurot“ sõnadega „27 624,53 eurot“. Lisaks osutab kolleegium, et ringkonnakohus juhtis küll tähelepanu maakohtu arvutusveale, kui jagas 27 624,53 arvuga 3, ent märkis seejärel tulemuseks ebatäpselt 9 028,18 eurot, kuigi korrektne on 9 208,18 eurot.
  22. Kassatsioonis heidetakse ringkonnakohtule ette veel seda, et kohus tühistas B.F-i ja K. Kivisaare süüdimõistmise KarS § 344 lg 1 järgi, aga jättis nad süüdistuse selles osas ekslikult süüdi tunnistamata, ehkki mõistis neile märgitud sätte järgi karistuse. Ringkonnakohtu otsuse resolutiivosas pole tõepoolest mõistetud B.F-i ja K. Kivisaart süüdi KarS § 344 lg 1 järgi dokumentide võltsimises. Samas on otsuse põhiosast tulenevalt ilmne, et ringkonnakohtu otsusega jäid süüdistatavad süüdi ka selle teo toimepanemises. Kolleegium loeb nimetatud puuduse ringkonnakohtu otsuses ebatäpsuseks, mille saab käesoleva otsusega kõrvaldada, täpsustades ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa ja lisades sinna lause B.F-i ja K. Kivisaare süüditunnistamise kohta KarS § 344 lg 1 järgi.
  23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  24. novembri
  25. a otsuse osas, millega mõisteti kannatanutelt välja tsiviilkostja esindajate apellatsioonimenetluse kulu summas 3335,51 eurot. Kolleegium jätab selle menetluskulu riigi kanda. Lisaks täpsustab kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa, lisades sellesse B.F-i ja K. Kivisaare süüditunnistamise KarS § 344 lg 1 järgi. Samuti täpsustab kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9 ja asendab ilmse ebatäpsuse „25 124, 52 (maakohtu otsusega igalt süüdistatavalt väljamõistetud summa kolmekordne e 3x 8374,84) eurot“ sõnadega „27 624,53 eurot“. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  26. OÜ Y1 esindajad esitasid taotluse hüvitada kassatsioonimenetluses kantud esindajate tasu 812 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlusele lisatud arve kohaselt hõlmab see ringkonnakohtu otsuse ja kassatsiooniga tutvumist ning kassatsioonile vastuse koostamist 5 tunni ja 48 minuti ulatuses. Osutatud õigusteenuse tunnihind on 140 eurot. Kolleegium peab taotletava tasu suurust mõistlikuks ja mõistab selle menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel välja riigilt OÜ Y1 kasuks.
  27. R. Toomi kaitsja esitas
  28. septembril 2019 Riigikohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks menetluse mõistliku aja möödumise tõttu, mis on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell 9.
  29. Riigikohus oli varem andnud kirjalikus menetluses kassatsioonimenetluse pooltele KrMS § 352 lg 2 p 2 alusel tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada oma kirjalikke seisukohti, taandusi ja muid taotlusi. Selleks tähtajaks märgiti
  30. september 2019 kell 9.00, mis on sisuliselt võrdsustatav kohtu siirdumisega nõupidamistuppa (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  31. juuni
  32. a otsus nr 1-16-10888/62, p 55). Kuna kaitsja taotlus laekus Riigikohtusse pärast seda tähtaega, tuleb see jätta läbi vaatamata. Peeter Roosma, Hannes Kiris, Velmar Brett (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.