Obsah (8)

§ 384§ 238§ 326§ 319§ 325§ 341§ 339§ 234

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4845 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas V

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 11.09.2013 otsusega lühimenetluses tunnistati U.K süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati U.K vangistusega 4 kuud. Kar

S § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendati U.K-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-13-740 mõistetud karistuse – 5 kuu vangistuse – võrra ning U.K karistati liitkaristusega 9 kuud vangistust. Liitkaristuse osa – 4 kuu pikkust vangistust – KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pööratud U.K suhtes täitmisele, kui U.K 18 kuu pikkuse katseaja jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest, ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi tulenevalt KarS § 75 lg 2 p-dest 2,

1. Mõistetud liitkaristusest – 5 kuu pikkusest vangistusest – jäi U.K vabastatuks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.04.2013 otsusega mõistetud tingimustel. 1.
2. Maakohtu otsusega mõisteti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja S.K. lt ja U.K-lt kui ühiselt kahju tekitanutelt kannatanule J.A. le 7365 eurot kahju hüvituseks. VÕS § 1053 lg 2 alusel vastutab S.K. poolt tekitatud kahju eest tema seaduslik esindaja K.L. ja U.K poolt tekitatud kahju eest ka tema seaduslik esindaja Marget Kont. Apellatsioon
3. Tartu Maakohtu 11.09.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni M. Kondi kaitsja R. Varul, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega on M. Kont pandud tsiviilhageja J.A. eest vastutama VÕS § 1053 lg 2 järgi ja saata asi tsiviilhagi osas uueks arutamiseks tagasi Tartu Maakohtule. 2.
4. Apellatsiooni kohaselt ei ole apellanti sisuliselt menetlusse kaasatud ja temale ei ole saadetud kohtuotsust. Kohtuotsusega tutvus apellant alles kohtutäituri vahendusel 2016 jaanuari lõpus, kes edastas talle täitemenetluse algatamise teatise koos väljavõttega maakohtu lahendist. 2.
5. Apellant väidab, et tal ei võimaldatud maakohtus tõendada, et ta on teinud mõistlikult oodatava, et hoida poja poolt ära kahju tekitamist. M. Kont oli protsessi ajal töövõimetuna hospitaliseeritud ja maakohus oleks pidanud sellega arvestama. M. Kont on kasvatanud poeg U.K üksinda ja selleks mõistlikult oodatava hoolega. 2.
6. Apellant soovib, et ringkonnakohus saadaks tsiviilhagi rahuldamise osas apellandi suhtes kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtusse, kus apellant saaks anda ütlusi ja esitada muid tõendeid VÕS § 1053 lg 2 täitmise kohta. Samuti ei ole apellant andnud nõusolekut asjas lühimenetluse kohaldamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et M. Kondi kaitsja apellatsioon tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile, kuna apellatsioon on esitatud ilmselgelt menetlustähtaegu rikkudes.

§ 319

lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

§ 325

lg 1 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtulikku arutamist ette valmistades kohus kontrollib muuhulgas

§-s 319 märgitud apellatsioonitähtajast kinnipidamist.

§ 326

lg 2 p 1 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast KarS §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata.

1. Käesolevas asjas rõhutab ringkonnakohus järgmist. Tartu Maakohtu 11.09.2013 otsusele oli juba esitatud apellatsioon U.K kaitsja R. Levini poolt ning Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2013 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli tollane kaitsja juba siis apellatsioonitähtaega järgivalt apellatsioonis vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis U.K-lt ja S.K. lt J.A. i kasuks välja 7365 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2013 otsusele esitas kaitsja R. Levin omakorda kassatsiooni, mille aga Riigikohus jättis oma 05.02.2014 määrusega menetlusse võtmata. Seega on käesolevas kriminaalasjas seadusjõustunud kohtulahend ning Tartu Maakohtu 11.09.2013 otsuse veelkordne vaidlustamine apellatsioonimenetluses pole võimalik.
2. Vaatamata asjaolule, et ringkonnakohus jätab apellatsiooni läbi vaatamata ja apellatsioonis väljatoodud sisulised asjaolud ei anna kindlasti alust kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks, märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
3. Ringkonnakohus ei nõustu, et M. Konti ei ole sisuliselt kriminaalasja menetlusse kaasatud. Süüdistatava seaduslik esindaja on olnud menetlusse kaasatud. Ta on PPA Lõuna prefektuuri 05.03.2013 määrusega tunnistatud U.K toimepandud tegude osas tsiviilkostjaks (köide 1, lk 67-68). Seejuures on M. Kont sellele isiklikult alla kirjutanud ning talle on selgitatud tsiviilkostja õigusi ja kohustusi. Samuti on tsiviilkostjale kättetoimetatud kohtukutse kriminaalasja istungile (köide 2, lk 16). U.K-lt mõisteti tsiviilhagi J.A. kasuks välja solidaarselt S.K. ga. VÕS § 1053 lg 2 alusel määrati vastutama ka süüdistatavate seaduslikud esindajad, mis on kohtuotsuses selgelt ära näidatud. Seega ei ole asjakohane väide, et pole ära näidatud, mis ulatuses ja summas seaduslik esindaja vastutab. Tegemist on solidaarnõudega. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Ehk kuna M. Kont on tsiviilkostja, siis on J.A. l õigus nõuda nõude täitmisele pööramist kõigi tsiviilkostjate osas. Kuna VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist, siis VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Asjaolu, et seaduslik esindaja oli haige ja viibis istungi ajal ravil, ei anna alust veel eeldada, et ta on teinud kõik, mida mõistlikult saab oodata, et ära hoida kahju tekitamist.
4. Apellatsioonis taotletakse kriminaalasja maakohtule tagasisaatmist väljamõistetud tsiviilhagi osas.

§ 341

lg-d 2 ja 3 sätestavad alused kriminaalasja tagasisaatmiseks uue otsuse tegemiseks või asja arutamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. Eelviidatud säte eeldab kriminaalmenetluse olulist rikkumist

§ 339lg 1 p-de 6-8, 11-12 või lg 2 alusel.

Kohtukolleegium ei tuvastanud eelmenetluses käesolevas kriminaalasjas sellist kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. 8. Kriminaalasja maakohtule tagasisaatmist ei tingi ka asjaolu, et väidetavalt ei ole M. Kont andnud nõusolekut lühimenetluse kohaldamiseks.

§ 234

kohaselt on vajalik vastavasisuline taotlus ning et kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur peavad nõustuma lühimenetluse kohaldamise võimalikkusega. Käesolevas asjas on esitanud lühimenetluse taotluse U.K koos oma kaitsjaga, kes kinnitab, et on nõus lühimenetluse kohaldamisega. Kuna kaitsja oli süüdimõistetu esindaja, siis puudus vajadus täiendavalt küsida nõusolekult seaduslikult esindajalt. 9. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab ringkonnakohus M.

Kondi kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. . Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas