4-18-2917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2917 (930017000263) Kohtunik Väärteoasi Märt Toming Z.D ja

§ 154

lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 240 eurot ja O.D karistamises

§ 154lg 2 järgi rahatrahviga 620 eurot.

Kohtuväline menetleja: Maksu- ja Tolliamet Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik I: Z.D , ik: XXX, elukoht: xxxx. Menetlusalune isik II: O.D , rk: XXX, asukoht: Kaare 13, Võiste alevik, Pärnu maakond, juriidilise isiku seaduslik esindaja juhatuse liige Z.D . RESOLUTSIOON 1. Jätta Z.D (Z.D) ja O.D kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja P Vi 17.05.2018 otsusele nr 930017000263 Z.D (Z.D) karistamises

§ 154

lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 240 eurot ja O.D karistamises

§ 154lg 2 järgi rahatrahviga 620 eurot rahuldamata.

2. Jätta Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja P Vi 17.05.2018 otsus nr 930017000263 Z.D (Z.D) karistamises

§ 154

lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 240 eurot ja O.D karistamises

§ 154lg 2 järgi rahatrahviga 620 eurot muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega Z.D-le (Z.D) määratud rahatrahv 240 eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 003196454169, märkides selgitusena kohtuvälise menetleja otsuse numbri, menetlusaluse isiku nime ja perekonnanime ning isikukoodi.
2. Vaidlustatud otsusega O.Dle määratud rahatrahv 620 eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 003196454075, märkides selgitusena kohtuvälise menetleja otsuse numbri, menetlusaluse isiku nime ning registrikoodi.
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, so 1 kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 14.08.
4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 13.09.
5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 14.09.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Maksu- ja Tolliameti 17.05.2018 otsusega nr 930017000263 karistati Z.D

§ 154

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o summas 240 eurot ja O.D OÜd

§ 154lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 620 eurot.

Otsusele esitasid menetlusalused isikud kaebuse Eesti Vabariigi kui õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt peavad isikutele tagatud olema muuhulgas nende õiguspärase ootuse kui ka õiguskindluse põhimõtted ning isikute õiguste rikkumise korral peab olema tagatud õiguste kaitse. Riigi heaks ja huvides tegutsevate ametkondade töötajate töös eeldatakse, et nad on pädevad oma tööd tegema, tunnevad ja järgivad põhiseadust ning sellega kooskõlas olevaid seaduseid ja õiguskorda, kinni peetakse seadusega lubatud pädevuse piiridest, -õigustest, -kohustustest. Riigipoolsete rikkumiste korral peab õiguskord võimaldama ja tagama riigi vastutuse. MTA on O.D ja Z.D osas läbi viinud

lähtuva väärteomenetluse mille kohta on koostatud väärteotoimik. Väärteotoimiku dokumentidega tutvumisel selgub, et MTA on väärteomenetlust alustanud

lähtuvalt alusetult, seda on läbi viinud ühepoolselt ja rikutud on VTMS menetlusnorme ning menetluse käigus ei ole arvestatud ja austanud menetlusaluste isikute õiguseid ning asjaga seotud kolmandate isikute privaatsust ja õiguseid. Väärteotoimik ei sisalda dokumente ja viiteid õigusaktidele, mis olid väärteomenetlejale teada ja mis välistavad väärteomenetluse alustamise ja - selle läbiviimist ja - menetlusalusteks isikuteks tunnistatud isikute süüd. MTA kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokolliga tutvumisel selgub et väärteo toimepanemise koht ja aega ei ole korrektselt määratud, väärteo lühikirjeldus ei kajasta toimunu asjaolusid objektiivselt ja kogumis vaid kogumi kontekstist on välja toodud üksikud asjaolud millele on kogu menetlus rajatud, et süüdistus esitada. MTA kui kohtuväline menetleja on väärteomenetlust läbi viidud

, KMS ja VTMS norme rikkudes. Menetlust on läbivalt korraldanud erinevate menetlusliikide norme läbisegamini kasutades millega on eksitanud menetlusaluseid isikuid ja on tekitanud kuntslikult menetlustoimingute tegemiseks faktilisi asjaolusid. V äärteoprotokolli sis u laialivalguv ja väärteokirjeldus ei vasta elulistele asjaoludele ega tegelikult toimunule. 2 Väärteomenetluse käik ja asjaolud 1.MTA revident viib 10.01.2017.a. väidetavalt O.D tegevuskohas Xxxx aadressil xxxx läbi ette teatamata vaatluse

§ 72lg 3 (lubab teine lause).

Esitatud päringule vaatamata ette teatamata tegevust ei selgitata ja tehtud otsust ei põhjendata. Sellega rikutakse maksukohustuslase õiguseid

§ 72

lg 3 (esimene lause) Kontrollimise alustamisel kohapeal jäätakse kontrollijate poolt

§ 72

lg 41 (Vaatluse juures viibivale menetlusosalisele tutvustatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli menetlusosalise allkiri) kohustavad tegevused tegemata ja läbivaatuse kirjaliku korralduse esitamata. Vaatuse näol on tegemist MTA haldustegevusega, mille läbiviimist reguleerib

ja HMS. MTA kontrollijad süüdistavad kohapeal olnud isikuid, et need ei teinud nendega koostööd kuid jätavad iseenda tegevuse mainimata ja ei arvesta, et koostööd saab teha üksnes kahepoolselt. 2.MTA selgitab alles 31.01.2017.a. saadetud dokumendis, et alustas nimelt 10.01.2017.a. O.D suhtes kontrollmenetlust Xxxx viie isiku töötamise tuvastamise asjaoludel nov. – dets. 2016.a. ja sellega selgitati välja, et O.D ei ole viit isikut töötamise registris registreeritud. 2.

1. O.D selgitas korduvalt, et viie isikuga on sõlmitud koostöökokkulepped mis ei ole töölepingud, et tegemist on teenuse osutamisega mis tagab viie isiku tegevuse. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja vastutavad oma tegevuste eest isiklikult. 2.
2. Mõlemal poolel olid koostöökokkuleppest lähtuvalt vajadused, mis pidid olema tagatud. 2.2.
3. O.D kui esimene pool tagas teistele pooltele nende kokkuleppelised soovitud tegevused ja esimese poole vajadused lähtusid üksnes sellest, et teise poole O.D nimel aetavad asjad oleksid õiguslikud, et teise poole tegevuses kasutakse Xxxx ruume ja asju heaperemehelikult ning koostöökokkuleppe täitmisega ja korraldamisega tehtud kulutused saaksid hüvitatud. 2.2.
4. Koostöökokkuleppe teise poole soovitud vajadused olid märgitud punktis 1.
5. O.D osutas viiele isikule teenusena nende soovitud tegevuste korraldamisel nõustamist ja juhendamist, andis kasutada rendiruumid aadressil Xxxx, volitas ühte viiest isikust M S´t Xxxx vajadusteks ja tegevuste korraldamiseks kasutama O.D võimalusi ning andis kasutada eraldiseisva panga a/a, internetipanga võimaluse ja pangakaarti. O.D-le oli see tegevus ärilise eesmärgiga teenuse osutamine mille kulude ja tulude kohta peeti eraldi arvestust ja teistele pooltele esitati vastavalt osutatud teenuse mahule arved. 2.
6. Viis isikut moodustasid Xxxx nimelise eraklubi millel oli koostatud liikmekokkulepe, oli oma meiliaadress ja sotsiaalmeedia keskkond ning oli oma liikmeskond. *Xxxx kui eraklubi ei ole kunagi olnud ega kuulunud O.D-le ja O.D ei ole Xxxx kui eraklubi tegevuses ega tegevuste korraldamises osalenud. Dokumendiga kohustatakse: Sellest tulenevalt kohustame O.D esindusõiguslikku isikut vastama kirjalikult 31.01.2017 korralduse nr 12.2-3/039357-2 lisas nr 2 olevatele küsimustele ning esitama alljärgnevad dokumendid:
7. Töö sisekorra eeskirjad;
8. Muud dokumendid sh ka muud lepingud ja volitused, (välja arvatud isikute V A, J T, T E V ja K-A S poolt MTA-le esitatud „Isikute tegevuste tagamise ja korraldamise koostöökokkulepped“), mis on sõlmitud ja/või allkirjastatud O.D ja Xxxx tööd tegevate isikute vahel. 2.
9. O.D täidab nõutud kohustuse. (O.D puudus esitamiseks töö sisekorra eeskirjad, töögraafikud jne. ning muud lepingud sest O.D ja Xxxx tegutsevat viie isiku vahel oli sõlmitud koostöökokkulepped ja ühe isikuga oli sõlmitud vastavasisuline volitus). 3 2.
10. Koostöökokkulepete näol oli tegemist O.D poolt kokkulepitud teenuste osutamisega teisele poolele ehk viiele isikule kes moodustasid Xxxx kui eraklubi ja millel oli vastav liikmekokkulepe ning oli olemas oma liikmeskond. MTA soovib jätta tähelepanuta asjaolu, et oli O.D ja viie isiku tegevusest ning Xxxxt teadlik juba 20.12.2016.a. kuid ei teinud enne 10.01.2017.a. midagi selleks, et olukorda koheselt selgitada või see õiguslikult lahendada. MTA ei anna O.D-le ega asjaga seotud isikutele tagasisidet menetluse käigust, vajadusest saada või nõuda lisainfot ei kirjalikult ega suuliselt. Vastavat otsust ei tehtud vaatamata sellel, et MTA-l oli olemas kõik vajalik info O.D tegevusest ja koostöökokkulepete alusel viie isiku tegevusest ja Xxxxt ning sellest, et O.D ei ole koostöökokkuleppelist viite isikut töötamise registris registreerinud ja tasutud ei ole töötasu ega tööjõumakse.
11. MTA revident teatab 22.02.2017.a. O.D-le saadetud dokumendis kontrollmenetluse üleminekust maksumenetluseks ja esitab täiendavate dokumentide esitamise kohustuse. Korraldusega nr 12.2-3/039357-4 kohustatakse: Maksu- ja Tolliamet alustas 10.01.2017 O.D tegevuskoha Xxxx vaatlusega ja 31.01.2017 korralduse nr 12.2-3/039357-2 töötamise tuvastamise menetlust perioodil november – detsember
12. Kuna töötamise tuvastamise menetluse käigus tekkis vajadus kontrollida O.D käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust, siis laiendame käimasolevat töötamise tuvastamise menetlust maksumenetluseks üksikkontrolli vormis Oolamaks OÜ suhtes perioodi november - detsember 2016 eest. Laiendatud menetluses kontrollime nii: 1) Maksude deklareerimise kui 2) töötamise registrisse kantud andmete õigsust. Menetluse tulemuse kohta tehtavad haldusaktid väljastame ühise lahendina. Seoses sellega annab Maksu- ja Tolliamet (Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) O.D-le (registrikood XXX) korralduse dokumentide esitamiseks ja kohustame O.D esindusõiguslikku isikut esitama alljärgnevad originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad perioodi november – detsember 2016 toimunud tehingute kohta (ei ole vaja esitada neid dokumente, mida olete maksuhaldurile juba eelnevalt esitanud):
13. ostuarved;
14. müügiarved;
15. kõikide pangakontode väljavõtted;
16. kassadokumendid;
17. raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted;
18. tööaja tabelid/graafikud;
19. lepingud (ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodil);
20. muud dokumendid, mida peate menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks 3.1.MTA revident otsustab alustada kontrollmenetlust olukorras, kus O.D ja viie koostöökokkuleppe poole tegevuse Xxxx on MTA revident välja selgitatud ning on teada saanud ning O.D juhatuse liige on kinnitanud, et: 3.1.
21. Ei maksa viiele isikule töötasu ega ümbrikupalka ja O.D ei ole sellega seoses teinud väljamakseid mis eeldaksid kontrollitaval perioodil sotsiaalmaksu või muude tööjõumaksude maksmist, 4 5 lähtuvalt alus viie isiku töötamise registrisse 3.1.
22. O.D puudus

§ 25

kandmiseks ja vastavat

§ 253otsust ei olnud MTA revident uue korralduse andmiseni 22.02.2017.a.

kuupäevaks teinud kuigi oleks saanud kas kontrollmenetluse lõpetada või teha vastava otsuse.

1. MTA kui riigi maksuhalduri tegevus ja korraldused on O.D kui maksukohustuslase teavitamisel olnud täielikult puudulik, otsuseid ja nende sisu ei ole selgitatud ja MTA tegevuste otstarbekus jääb arusaamatuks. 4.
2. MTA revident andis korralduse nr 12.2-3/039357-4 mille suures osas täitmata jätmist menetlusalustele isikutele ette heidetakse. O.D täitis korralduse temale arusaadavalt ja nõutud ulatuses ning ei saanud selle puuduste kohta eeldatavat tagasisidet enne kui VTM korras teostati läbiotsimine. Alles läbiotsimise ajal selgus MTA põhjendus, et korraldus nr 12.2-3/039357-4 ei olnud nõuetekohaselt täidetud ja, et osad dokumendid olid väidetavalt loetamatud, kuid sellest ei antud eelneva tagasisidena kuidagi teada. Läbiotsimise käigus väljastatakse kõik olemas olevad dokumendid vabatahtlikult ja nõutud dokumendid oleksid esitatud ka siis kui MTA oleks O.D-le eelnevalt oma korralduse sisu selgitanud või arvatavatest puudustest teavitanud. 5.
3. MTA viib antud asjas

alusel läbi erinevaid menetlusi mida reguleerivad erinevad menetlusseadused. MTA teostab ja realiseerib menetlusõigust vastuoluliselt mis ei vasta

§ 10

(maksuhalduri ülesanded) lg 3 „Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse“ ja selliselt on maksukohustuslasele MTA tegevus raskesti jälgitav ja arusaamatu ning õiguslikult lubamatu. 4.3. Maksukohustuslane saab aru, et MTA on samas asjas algatanud ja viib erinevaid toiminguid läbi erinevate menetlusseaduste alusel ning on erinevate menetluste käigus saadud menetlusdokumente suvaliselt kasutanud teistes menetluses menetlusdokumendina. Selliselt on Z.D ´i süüdistatud maksuhalduri tegevuse takistamises selle eest, et ta realiseeris VTMS tulenevat õigust menetlusaluse isikuna mitte ütluseid anda.

ja menetlusseadused on tavapäraselt arusaadavad välja arvatud siis kui menetleja asub käituma iseenda kohaldatud menetluspraktika kohaselt ehk iseenda menetluspraktikale tuginevalt mis on erinev sellest kuidas on seadusandluses sätestatud. Selgub, et MTA kujundab oma menetlusalast tegevust menetlusnorme ja seadusenorme kombineerides ja moonutades millest kujuneb menetluspraktika mis ei ole kooskõlas

, KMS ja VTMS põhimõtetega ja eiratakse neid norme mis peavad tagama isikute õigused ning sätestavad MTA tegevuse lubatavust ja piire. Selline tegevus on õigusriigis lubamatu ja on põhiseadusega vastuolus ning selline tegevus rikub alati isikute õiguseid. MTA õiguskiku ja arusaadava selgitusliku tegevusega ei oleks saanud tekkida olukorda kus pika aja vältel menetletakse nov.- dets. 2016.a. tegevusi, mis on juba ammu lõppenud. Tänane karistav ja kohustav tegevus ei täida tagantjärele oma eesmärki ning on juriidiliselt ja õigusliult suuremat õigusriivet tekitav kui tegu ise. Ainuke arusaadav MTA eesmärk antud juhul on lõpetada menetlused tulemusega mis õigustavad MTA tegevusi ja tehtud saaks otsused millega maksukohustuslasele tekitatakse riigi ees maksekohustus ja tagasiulatuvad viivised ning määratakse rahaline karistus. 5 MTA tegevuse vältel ei ole maksukohustuslaste õiguste kaitse alane kaitsetegevus toiminud ega võimalikuks osutunud mille põhjuseks saab pidada asjaolu, et MTA maksuhaldurina ise korraldab ja viib tegevusi läbi ning ise vastab vaietele ja pretensioonidele oma tegevust õigustavalt. Selline õiguslik olukord tingib olukorra kus paratamatult esinevad omahuvi motiivid ja puudub õigusliku objektiivsuse kriteerium ning isikute õigused jäävad objektiivselt kaitseta. 5. Teadmata ja põhjendamata asjaoludel alustab MTA väärteomenetleja (täpne aeg ja esimene menetlustoiming teadmata sest sellele küsimuse osas puudub teave) eeldatavalt 21.02.2017.a. O.D kui juriidilisest isikut maksumaksja ja Z.D kui füüsilisest isikut maksumaksja osas väärteomenetlust üldmenetluse vormis töötamise alustamise ja liigi töötamise registris registreerimata jätmise tuvastamiseks. Väärteoprotokoll ega väärteootsus ei kajasta väärteo toimepanemise aega ega kohta ega kuupäeva millal ja millise esimese menetlustoiminguga väärteomenetlust alustati. 5.1. MTA tegevust sätestab

31. jagu Töötamise register § 253 . maksuhalduri pädevus töötamise tuvastamisel ja mille lg

sätestatud menetluskorda ja asub asja tuvastama väärteomenetluse korras üldmenetlusega millega rikub

menetluspädevust. Maksuhalduril õigus

§ 258. sunniraha töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest.

1. Lisaks punktile 5.
2. mis puudutab MTA pädevus asja menetleda VTM korras, rikub MTA kohtuvälise menetlejana ka muid väärteomenetluse norme alljärgnevalt: 6.
3. Kohtuväline menetleja lahendab väärteoteate vastavalt VTMS § 59 lg 1 korras kuid vastav väärteoteade või muu vastav dokument (mis oleks esitatud enne või 21.02.2017.a.) väärteotoimikus puudub. 6.
4. Pole teada millal ja millise esimese menetlustoiminguga alustas MTA väärteomenetleja väärteomenetlust kuid jättis igal juhul esimest menetlustoimingut tehes menetlusalused isikud nende õigustest ja kohustustest teavitamata. VTMS § 58 lg 2 tuleneva mitteteatamisega rikub kohtuväline menetleja olulist menetlusnormi millega rikutakse menetlusaluste isikute VTMS § 19 lg 1 sätestatud olulisi õiguseid selles, et anda koheselt ütlused, esitada tõendeid, nõustuda väärteorikkumisega ja asi lahendada näiteks kiirmenetlusega. 6.
5. Kohtuvälise menetleja oma tegevusega rikub teavituskohustust ja selline tegevus viitab salastatusele, mis on väärteomenetluses lubamatu ja omane üksnes jälitustegevuslike tegevuste korraldamisel.
6. Vastuväide väärteoprotokolli punt
7. osas (väärteo asjaolude kirjeldus ja järeldused). Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 150 lg 1 p
8. 7.
9. Xxxx asuvad ruumid ei ole olnud O.D toitlustuse ega pubilise tegevuse kohaks vaid on O.D poolt viiele isikule koostöökokkuleppe alusel teenuse osutamise kohaks. 7.1.
10. Xxxx ruumid ja vajalikud vahendid oli kasutamiseks antud viiele koostöökokkuleppe alusel tegutsevale isikule kellele O.D sõlmitud koostöökokkulepete alusel osutab nõustamist ja juhendamist. Viis isikut korraldavad iseseisvalt Xxxx nimelise eraklubi kõiki tegevusi kellest üks isik on volitatud ja õigustatud Xxxx tegevuse huvides ja vajadusel O.D kui juriidilise isiku nimel sõlmima lepinguid, kasutama eraldiseisvat O.D-le kuuluvat a/a, internetipanka ja pangakaarti. Eraklubil on omanimeline meilaadress, sotsiaalmeedia portaal, omatakse liikmekokkulepet ja liikmeskonda. 6 7.
11. Tunnistajatena on teiste hulgas üle kuulatud viis koostöökokkuleppe alusel teenust saavat ja Xxxx tegutsevusi korraldavat isikut. Kohtuväline menetleja on tunnistajate ülekuulamise korraldamisel rikkunud KMS § 68 lg 4 sätestatud menetlusnormi. Menetleja korraldas tunnistajatele ütluste võtmise etteantud suunatud küsimustele vastamise vormis ja rikkunud ülekuulamise aluseks olevaid menetlusnorme. Sellise tegevusega on kohtuväline väärteomenetleja viite tunnistajat suunanud ja mõjutanud andma ütluseid millest saab teha tegelikkusele mittevastavaid järeldusi ja mis ei vasta tuvastatava tõendamiseseme asjaoludele. 7.2.
12. Tunnistaja M S´le on kohtuvälise menetleja esitatud suunatud küsimuste vastamisel antud ütluseid mis ei andnud tunnistajale võimalust elulistelt toimunud asjaolusid õigesti kirjeldada ja millest tuleneb mittevastav järeldus. M S´le oli antud volitus mille punkt: *punkt 1.
13. sätestab, et teine pool korraldab iseseisvalt tegevusi, mis toimuvad Xxxx ruumides. *punkt 1.2.
14. sätestab, et volitatakse vajadusel kasutatama O.D kui juriidilist isikut mitte ei volitata esindama või tegutsema O.D huvides. *
15. volitus sätestab läbivalt teise poole isikliku tegevuse ja vastutuse. (Väärteotoimiku loetelu nr 11 Volitus) 7.2.1.1.Kohtuvline menetleja ei saa meelevaldselt teha järeldust, et koostöökokkuleppelise isiku tegevus toimus O.D huvides sest O.D huvi lähtus sellest, et isikute tegevus O.D kui ettevõtte võimaluste kasutamisel oleks õiguslik ning tegevused ei väljuks volituse ja koostöökokkuleppe piirest. viie 7.2.1.2.Samuti ei korraldanud O.D M S Xxxxga seotud tegevust, kellega ja mis lepinguid sõlmiti, milline oli ostetavate toiduainete valik või jookide valik või menüü või millised on tema tööülesanded või tegevusgraafik. M S tegutses O.D volituse alusel vajadusel, kasutas O.D ettevõtte võimalusi Xxxx kui eraklubi huvides sõlmida lepinguid ja realiseerida muid Xxxx vajadusi. 7.2.1.3.Tunnistajate ütlustest selgub, et M S volitas vajadusel tellima ja ostma kaupu T E V´t, J T´i, K -A S´t ja V A´i ning andis selleks kasutada temale O.D poolt Xxxx tarvis kasutamiseks volitatud pangakaarti või Xxxx kassa sularaha. 7.
16. M S´t, T E V ´t, J T´i, K-A S´t ja V A ´i on kohtuväline menetleja suunavate küsimustega suunanud tunnistajat andma ütluseid mis ei kirjelda toimunu asjaolusid õigesti. Kohtuväline menetleja on sellega mõjutanud tunnistajat andma KMS § 66 lg 3 (teine lause) mitte tõeseid ütluseid ja on sellega vääteomenetluse eesmärk teha õige otsus pöördumatult rikutud. Vastavalt KMS § 63 lg 1 on tõendiks tunnistaja ütlused siis kui on järgitud KMS § 64 lg 1 (teine lause) üldtingimusi. Rikkumise korral ei ole tunnistajate ütlused arvestatavad väärteoasjas tõenditena. Kohtuväline menetleja keeldus ülekuulamistel kasutada helisalvestise õigust. 7.
17. M S, T E V, J T, K-A S ja V A sõlmisid O.D-ga koostöökokkulepped, pooled täitsid pooltena seda kokkulepet ja lõpetasid koostöökokkulepped. Koostöökokkuleppe kehtimise ajal ei ole pooled koostöökokkulepet vaidlustanud ega esitanud pretensioone ja nõudnud täiendavaid selgitusi või täpsustusi. Ilma koostöökokkulepeteta ei oleks viis isikut saanud Xxxx ruume kasutada, ega seal viibida ja ei oleks saanud Xxxx nimelist eraklubi seal pidada. 7.4.
18. O.D omalt poolt täitis koostöökokkulepet, andis viiele isikule nende tegevuses õigusalast nõu ja juhendas õiguslaselt nende tegevust, andis kasutusele ruumid ja võimaldas vajalikud asjad. O.D rahastas Xxxx kui eraklubi alustavat tegevust, volitas võimalusena kasutada O.D kui juriidilise isiku võimalusi Xxxx kui eraklubi tegevuste korraldamisel. 7 7.4.
19. Viis isikut said koostöökokkulepete alusel O.D-lt teenust, võimaluse moodustada Xxxx nimeline eraklubi, said reaalselt tegeleda tegevustega ja korraldada Xxxx tegevust selliselt, et nende tegevus vastaks nõutule. Omati tervisetõendeid, koht viidi nõutava tegevusloa tingimustega vastavusse ja loodi eeldused, et Xxxx nimeline eraklubi areneb edasi Xxxx nimeliseks toitlustus ettevõtteks. 7.
20. MTA ei soovi tunnistada kuid on uurimise käigus ilmselt pidanud aru saama, et Ooalmaks OÜ ja viie isiku tegevus ega koostöökokkulepped ei olnud ebaseaduslikud ja tegevusi korraldati seadusega lubatud piires. Tegemist ei olnud töösuhtega ja O.D puudus alus viis isikut töötamise registris registreerida. Samuti ei tuvastatud uurimisega muid rikkumisi kuid MTA on algusest peale jõuliselt mõjutanud O.D tunnistama oma süüd ja teinud selleks kõik oleneva, et koostöökokkulepe ümber hinnata ja tekiks maksukohustus millele õiguslik alus puudub. Selliselt ei vasta tõele järgmised väärteokirjeldused:
21. O.D ei korraldanud M S, T E V, J T, K-A S ja V A tegevusi vaid osutas neile tasulist teenust vastavalt sõlmitud koostöökokkulepetele. 1.
22. Isikud ei ole kunagi olnud O.D kooseisus ega olnud alluvusvahekorras juriidilise isikuga O.D ega füüsilise isikuga Z.D. 1.
23. Arusaamatu on mida peetakse Z.D poolt teostatud kontrolli, korralduste ja ülesannete andmise all silmas ja kohtuväline menetleja on jätnud selle välja uurimata. Tunnistajad selgitavad ütlustes läbivalt, et korraldasid tegevusi üksnes omavaheliste kokkulepete alusel ja korras. 1.
24. Isikud ei ole kunagi ostnud kaupa O.D tegevuse tarbeks vaid seda tehti Xxxx tegevuse tarbeks ja kaupade ostmisel kasutati O.D võimalusi. 1.
25. J T ei ole kunagi helistanud Z.D´ile, et too organiseeriks puuduoleva kauba. 1.
26. J Tt ei saanud käia ise kaupu soetamas ja Z.D ei ole talle andnud Neste kaarti kütuse ostmiseks sest J T ei oma juhtimisõigust ja kaarti anti ainult M S´le kasutada. 1.
27. Tööinspektsioon on kootöökokkuleppeid hinnanud selle tervikteksti arvestamata ja on kujundanud oma esialgse seisukoha koostöökokkuleppe tervikteksti osalauseid hinnates. Tööinspektsioonil puudub oma esialgset otsust andes info tegelikest elulistest asjaoludest. MTA ei ole aga tööinspektsiooni seisukohale tuginevalt arvestanud uurimisel muuhulgas selgunud elulisi asjaolusid isegi selles, et on tuvastanud, et töötasu ei makstud. MTA ei ole väärteoasjas selgitanud, tõendanud ja välja uurinud olulisi asjaolusid alljärgnevalt:
28. Mis on Xxxx kui eraklubi tegevuse aluseks ning kuidas ja kas Xxxx on O.D-ga seotud? 1.
29. Viie isiku töölepingulise töötamise või mittetöötamise tõendamisel ei arvesta kogumis kõikide faktiliste asjaoludega ja arvestatakse üksnes neid asjaolusid mis sobivad töötamise tõendamiseks. 1.
30. Tähelepanuta on jäätud selgitused viie kõnealuse isiku omavahelised ja Xxxx seosed ja asjaolud.
31. Kas, kuidas ja millega on

alusel ja lähtuvalt Z.D kui füüsilisest isikust maksukohustuslane seotud O.D kui eraõiguslik juriidilisest isikust maksukohustuslase tegevusega või väidetavate rikkumistega? 2.1.

§ 6sätestab kes on maksukohustuslased ehk maksumaksjad.

2.1.1. Maksumaksjaid on erinevaid kuid

eristab teistest maksumaksjatest konkreetsed juriidilisest isikust maksumaksjad ja näeb neile ette

1. peatükis karistused mis on juriidiliste isikute osas kohaldatavad lg 2 alusel. 2.1.
2. Teiste

nimetatud maksumaksjate rikkumised on karistatavad

15. peatükis vastavalt lg 1 lausel. 2.2.

§ 7sätestab maksukohustuslase õigusvõime ja teovõime. 8 2.2.1. TSÜS § 7. Füüsilise isiku õigusvõime

§ 8

ja selle lg 1 sätestab muuhulgas juriidilise isiku seadusliku esindaja kohustused. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatuse liige Z.D. 2.3.1.

ei näe ette juhatuse liikme regulatsiooni ega karistamist. 2.3.2.Ärisedaustik § 180 lg 2 kolmas lause näeb ette, et juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. 2.3.3.Äriseadustik ei näe ette juhatuse liikme vastutust

tulenevate väärteorikkumiste korral. 3.VTMS sätestab, et väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Ära langevad KMS kohaldatavad kihutamine ja kaasaaitamine. Sellest lähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja välja selgitanud ja põhjendanud kuidas ja millega on füüsiline isik Z.D seotud antud väärteoasja täideviimisega. Z.D ´il füüsilise isikuna puudub väärteoasjas igasugune seotus ja huvi. Väärteomenetluse kokkuvõte: I. MTA kui kohtuvälise menetleja väärteomenetleja: 1. Alustab väärteomenetlust üldmenetluse vormis millega rikub

norme töötamise alustamise ja liigi tööregistris registreerimise jätmise tuvastamiseks. 1.1.

sätestab töötamise alustamise ja liigi tööregistris tuvastamise osas MTA pädevuse piirid ja kontrollimiseks menetluskorrana kontrollimenetluse (HMS) mitte väärteomenetluse. 2. Alustab väärteomenetlust üldmenetluse vormis mille esimese menetlustoimingu aeg ja menetlustoiming ise on teadmata, kuid on 21.02.1017.a. koostanud kutsed tunnistajatele milles on märgitud, et käesolev väärteoasi on alustatud Z.D ja O.D suhtes

§ 154

lg 1 ja lg 2 tunnustel ehk menetlusalused isikud on määratletud (väärteotoimikus vastav dokument puudub). 2.

1. Kohtuväline menetleja rikub VTMS olulist normi kui jätab väärteomenetluse alustamisel so. eeldatavalt 21.02.2017.a. alates menetlusalustele isikutele nende õigused ja kohustused teavitamata ning teeb seda alles 14.03.2017.a.
2. Viib tunnistajate M S, T E V, J T, K-A S ja V A osas ülekuulamise läbi esitades neile suunavaid küsimusi, mis rikub oluliselt VTMS norme ja millega rikutakse tunnistajate õiguseid. Suunavate küsimuste esitamine mõjutab tunnistajate antud vastuseid ja sellega põhjuslikult ei saa tehtav otsus olla õige. 3.
3. Kohutväline menetleja on jätnud oluliste tunnistajate kaudu välja selgitamata toimunu tõesed asjaolud millest lähtuvalt ei saa teha asjas õiget väärteootsust.
4. Väärteoasja otsuse punkt 5.
5. kirjeldatud rikkumise maksuhalduri 22.02.2017.a. korralduse nr 12.2-3/039357-4 täitmata jätmise. 4.
6. Revident rikub

§ 10

lg 3 kuna ei järgi haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja ei taga maksukohustuslase õiguseid HMS § 1 ei taganud menetlemisel isiku osalemisõigust HMS § 3 lg 2 halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes MTA pani maksukohuslase teadlikult olukorda millega tekitati sundesis ja millest lähtuvalt loodi kuntslikult alus määrata väärteokaristus ja korraldada VTM korras läbiotsimine. 9 5. MTA on põhjendamatult venitanud antud asja uurimist, on alustanud väärteomenetlust

norme rikkuvalt ja väärteoasja menetlenud menetlusnorme rikkudes mis üksikult kui ka kogumis on käsitletavad VTMS § 150 lg 2 rikkumisteks, mis on väärteo otsuse tühistamise aluseks. Vastavalt VTMS §

1. 2) ja 3), lähtuvalt ülaltoodust ja väljatoodud asjaoludele tuginevalt palun kohut: I. Kohtuväline menetleja on menetlusaluseid isikuid väärteokorras karistanud väärteootsuse punkt 5.
2. viie isiku töötamise registris töötamise alustamise ja liigi registreerimata jätmise eest.
3. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistada O.D seoses töötamise registris töötamise alustamise ja liigi registreerimata jätmise eest

§ 154

lg 2 järgi ja lõpetada selle osas menetlus.

sätestab selgesõnaliselt MTA asja tuvastamise ja menetluskorra piirid. 2. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistada Z.D ´i seoses töötamise registris töötamise alustamise ja liigi registreerimata jätmise eest

§ 154lg 1 järgi ja lõpetada selle osas menetlus.

Z.D ´il kui füüsilisel isikul puuduvad selle väärteorikkumisega igasugused seosed, õigused ja kohustused. II. Kohtuväline menetleja on menetlusaluseid isikuid väärteokorras karistanud väärteootsuse punkt 5.

1. maksuhalduri 22.02.2017.a. korralduse nr 12.2-3/039357-4 täitmata jätmise eest.
2. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistada O.D seoses maksuhalduri 22.02.2017.a. maksumenetluses antud korralduse nr 12.2-3/039357-4 täitmata jätmise eest

§ 154lg 2 järgi ja lõpetada selle osas menetlus.

Korraldust ei jäätud täitmata vaid revidendi hinnangul täideti korraldus osaliselt. Korralduse täitja ei saanud arvata, et täitis korralduse osaliselt sest ei saanud MTA-lt vastavaisulist tagasisidet. Alles VTM korras läbiotsimise teostamisel sai korralduse täitja teada revidendi seisukohast, et korraldus täideti osaliselt. Sellega tekitati kuntslikult faktilise rikkumise asjaolu ja korralduse täitja pandi sundseisu, sest ei antud võimalust puudused vabatahtlikult kõrvaldada. 2. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistada Z.D ´i seoses maksuhalduri 22.02.2017.a. maksumenetluses antud korralduse nr 12.2-3/039357-4 täitmata jätmise eest

§ 154lg 2 järgi ja lõpetada selle osas menetlus.

Z.D´il kui füüsilisel isikul puuduvad selle väärteo rikkumisega igasugused seosed, õigused ja kohustused. III. Juhul kui kohus leiab, et menetlusaluste isikute tegevuses esinevad tõendatud väärteorikkumised palun nende osas teha uus otsus ja palun määrata mitterahaline karistus või kergem rahaline karistust. Palun kohut uut otsust tehes arvestada võimalusega lõpetada väärteomenetlus VTMS §

1. 3) tuginedes VTMS § 30 lg 1 p
2. IV. Palun asi lahendada kirjalikus menetluses V. Jätta kohtukulud riigi kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht I. Asjaolud
3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) viis Z.D ja Oolomaks OÜ (Kaebajad) suhtes läbi väärteomenetluse ning karistas 17.05.2018 isikuid samas asjas, üldmenetluse otsusega nr 930017000263/61, maksukorralduse seaduse (

) § 154 lg 1 ja lg 2 alusel rahatrahvidega 10 60 trahviühikut, s.o 240 eurot ja 620 eurot. Menetlusalustele isikutele süüks arvatud tegu seisnes selles, et töötamise registris jäeti registreerimata viie töötaja töötamise alustamine ja töötamise liik. Samuti jäeti täitmata MTA 22.02.2017 korraldus nr 12.2-3/039357-

2. Kaebajad esitasid 31.05.2018 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse karistuste osas tühistada. Alternatiivselt paluti kohtul mõista kergem karistus või lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. II. Kohtuvälise menetleja seisukoht
3. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud väidetega ning vaidleb neile vastu. Kohtuväline menetleja märgib, et jääb oma 17.05.2018 üldmenetluse otsuses toodud seisukohtade juurde ja ei hakka neid menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt kogu ulatuses dubleerima ning palub kohtul asja lahendamisel nende seisukohtadega arvestada. Alljärgnevalt toob kohtuväline menetleja välja peamised asjaolud, mis on tema arvates antud asja õige lahendamise seisukohast olulised. 3.
4. Kohtuväline menetleja märgib, et vaidlus puudub selles, et kõnealused viis isikut olid töötamise registris registreerimata. Antud juhul taandub vaidlus sellele, kas Kaebajatel lasus

§-st 252 tulenev töötajate registreerimiskohustus või mitte. Kohtuväline menetleja ei nõustu Kaebajate peamise kaitseväitega, et Oolomaks OÜ-l oli viie isikuga sõlmitud koostöökokkulepped, mis ei olnud töölepingud ning seetõttu puudus neil ka registreerimiskohustus. Kohtuväline menetleja märgib, et tsiviilõiguses võivad pooled küll oma äranägemise järgi kujundada omavahelisi tsiviilõigussuhteid, kuid nad ei saa oma äranägemise järgi kujundada maksukohustusi. Maksustamisel ei saa lähtuda üksnes lepingu vormist, kuna reeglina ei ole maksude objektiks mitte õigussuhted ega õigustoimingud, vaid majanduslikud sooritused, mis tekivad lepingu täitmisel. Seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab selle tegelikule majanduslikule sisule ja järgitakse maksuseadusi. Majandusliku tõlgendamise põhimõtte kohaselt lähtutakse maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel tehingu majanduslikust sisust, mitte sellele antud õiguslikust vormist. Kohtuväline menetleja selgitab, et

§ 83

lg-s 4 ja §-s 84 väljendatud majandusliku tõlgendamise põhimõte võimaldabki maksuhalduril tehinguid vastavalt nende tegelikule sisule ümber kvalifitseerida ning ei ole seotud isiku enda tõlgendusega. Antud juhul on kohtuväline menetleja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis ja omavahelises koostoimes ning leidnud, et antud juhul olid isikute suhetel sellised tunnused, mis vastavad töösuhtele ning mida üritati näliku õigusliku konstruktsiooni taha varjata. Kohtuväline menetleja nõustub Tööinspektsiooni õigusliku hinnanguga (vt toimik lk 96-100) ning ei hakka selle sisu siinkohal kordama. Kohtuväline menetleja ei nõustu Kaebajatega, et tööinspektsioonil puudus teave elulistest asjaoludest, vaid märgib, et antud analüüsi toetavad menetluse käigus tuvastatud asjaolud, eriti isikute ütlused, kes Xxxx tegutsesid. Kaebajad väidavad küll kaebuses, et tunnistajad selgitavad ütlustes läbivalt, et korraldasid tegevusi üksnes omavaheliste kokkulepete alusel ja korras. Samas nähtub aga tunnistajate ülekuulamise protokollidest, et tunnistajad kinnitavad, et töökorraldusi jagas neile Z.D (vt toimik lk 20, 34, 39, 48, 62, 76). Samuti olid kõik töövahendid organiseeritud Oolomaks OÜ poolt. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et sellise koostöölepingu vormis suhte sõlmimise initsiatiiv tuli just nimelt Oolomaks OÜ ja Z.D poolt (vt toimik lk 24, 33, 47, 61, 75). Lisaks eelnevale on põhjendatult kahtluse all ka kõnealuse koostöölepingu usaldusväärsus üldiselt. Selle hindamisel tuleks ühe aspektina lähtuda ka selle tõendi eluliselt usutavuse kriteeriumist. Konkreetseid koostöölepinguid sisuliselt analüüsides on need oma sisult ja eesmärgilt, majandustegevuses tavapärast äripraktikat arvesse võttes, pigem tavapäratud. Kaebuses tuuakse välja asjaolu, et Oolomaks OÜ ostutas viiele kõnealusele isikule teenust, võimaldades neil luua Xxxx nimeline eraklubi. Samas ei haaku sellise eraklubi loomine ning sellise teenuse kasutamine tunnistajate ütlustega, vaid pigem viitab sellise konstruktsiooni väljamõtlemine eesmärgile maksuhalduri eest isikute töötamise fakti varjata ning ei ole kindlasti kooskõlas seaduse mõtte ega eesmärgiga. Sellist järeldust toetab ka tunnistaja T E V ütlused, kes väitis, et Z.D hinnangul ei saavat maksuamet sellise lepingu puhul midagi 11 teha, kuid tunnistaja ise pidas aga antud kokkulepet juriidiliselt mõttetuks (vt toimik lk 24). Väited, et kohtuväline menetleja on suunanud tunnistajaid andma ütluseid, mis ei kirjelda toimunud asjaolusid õigesti jäävad siinkohal väheveenvaks. Küll aga peab kohtuväline menetleja vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kolm tunnistajat on kinnitanud, et Z.D andis neile enne ütluste andmist kirjaliku paberi juhistega, mida ja kuidas peaks rääkima (vt toimik lk 28, 43 56). Seega leiab kohtuväline menetleja, et tegemist oli töösuhetega, mistõttu Kaebajatel lasus ka töötajate registreerimise kohustus ning jättes selle tegemata, realiseeriti

§ 154lg-tes 1 ja 2 sätestatud väärteokoosseis.

3.2 Kaebajad väidavad, et maksuhalduri korraldus täideti neile arusaadavalt ja nõutud ulatuses. Samas on aga väärteomenetluse käigus tuvastatud, et täielikult jäeti esitamata korraldusega nõutud müügiarved, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtted ning üks arvelduskonto väljavõte. Samuti esitati paljud koopiad poolikult ja loetamatult. Seega ei vasta eeltoodud väide tõele ning maksuhalduri korralduse osaliselt täitmata jätmisega realiseeriti

§ 154lg 1 ja 2 sätestatud väärteokoosseis.

3.

1. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks kaebuses toodud väide seoses väärteo toimepanemise aja ja koha puudumisega, kuivõrd need andmed on selgelt välja toodud väärteoprotokolli lehekülgedel 1 ja 2 ning väärteootsuse leheküljel
2. 3.
3. Seoses MTA menetluspädevuse ja väidetavate menetlusnormide rikkumisega märgib kohtuväline menetleja, et

§ 154

lg 1 ja 2 sätestatud väärteokoosseisu kohtuväliseks menetlejaks on Maksu- ja Tolliamet (

§ 162

lg 2 p 1) ning see pädevus ei ole puutumuses ega konkurentsis maksuhalduri pädevusega töötamise tuvastamisel (

§ 253

). Erinevaid menetlusi paralleelselt läbi viies on MTA lähtunud ka vastavatest menetlusnormidest. 3.

1. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka õiguste ja kohustuste tutvustamise etteheitega ning on seisukohal, et VTMS § 58 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et menetlusalusele isikule tuleb tutvustada tema õigusi ja kohustusi ajahetkel, mil tema suhtes viiakse läbi esimest menetlustoimingut ehk kui ta on allutatud menetlustoimingule (vt ka Harju maakohtu lahend nr 4-16-2249). Selliselt ongi kohtuväline menetleja antud asjas toiminud. 3.
2. Seoses Z.D vastutusest füüsilise isikuna märgib kohtuväline menetleja, et töötajate registreerimata jätmise ja maksuhalduri korralduse täitmata jätmise, kui tegevusetusdeliktide eest vastutab teo täideviijana isik, kes oli seadusest tulenevalt õigustatud ja kohustatud töötajaid registreerima ning maksuhalduri korraldust täitma. Tulenevalt ÄS § 180 lg-st 1 esindab ja juhib osaühingut juhatus. Vastavalt

§ 8

lg 1 ls-le 1 on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega lasuski antud juhul tegutsemiskohustus just nimelt Oolomaks OÜ ainsal juhatuse liikmel Z.D. Lisaks viitab kohtuväline menetleja KarS § 14 lg-le 2, mille kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutusele võtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Kohtupraktikas väljendatud seisukohast lähtuvalt tulebki juriidilise isiku ja tema huvides tegutsenud füüsilise isiku paralleelset vastutuselevõtmist pidada juriidilise isiku vastutuse normaaljuhuks (vt ka RK 3-1-1-137-04). III. Kokkuvõte

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohtuväline menetleja kokkuvõtlikult, et kaebuses esitatud seisukohad on põhjendamatud. Menetlusalustele isikutele etteheidetud väärteos esinevad nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ja tegu on õigusvastane ning süüline. Z.D on juhatuse liikmena jätnud oma seadusest tulenevad kohustused Oolomaks OÜ huvides täitmata, mille eest on ette nähtud vastutus. Kohtuväline menetleja on oma üldmenetluse otsust tehes juhindunud VTMS §-st 72, ning lahendanud kõik VTMS §-s 108 loetletud küsimused, mistõttu on üldmenetluse otsus põhjendatud ja seaduslik, ning puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Ühtlasi on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikutele määratud karistused on põhjendatud ja oma eesmärki täitvad ning kõiki asjaolusid (sh üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi) arvesse võttes ei näe võimalust karistuste vähendamiseks. 12 IV. Menetluslikud küsimused
2. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V. Taotlus Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohtuväline menetleja palub: - jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsus muutmata; - jätta menetlusaluste isikute menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga ning tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kaebuse suhtes. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule Z.D

§ 154

lg 1 ja menetlusalusele isikule O.D

§ 154

lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 154näeb ette vastutuse maksuhalduri tegevuse takistamise eest.

Lõike 1 kohaselt karistatakse maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lõike 2 kohaselt karistatakse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 3200 eurot. Kohtuvälise menetleja koostatud otsusele esitatud kaebuses on välja toodud kõikvõimalikke etteheiteid. Kohus ei pea võimalikuks kõigile etteheidetele vastata, kuivõrd suur osa etteheidetest on kaebuse esitaja nägemus sellest, kuidas kohtuväline menetleja on kaebuse esitaja suhtes käitunud ülekohtuselt ja pädevuse piire ületades, ei ole kaebuse esitaja seisukohtadega arvestanud, ei ole andnud tagasisidet või on kaebuses väiteid, milledes ei nõustuta kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leitakse, et õigemad on just kaebuse esitaja seisukohad ning kohtuväline menetleja pidanuks menetluslikult käituma teistmoodi. Kohus jätab need seisukohad tähelepanuta, kuivõrd peab kaebuse lahendamisel lähtuma VTMS § 133 sätestatust. 13 Kaebusele on lisatud mitmeid lisasid ning kohus peab vajalikuks märkida, millised esitatud lisadest on asjakohased ja millised jätab tähelepanuta. Vastavalt VTMS § 115 lg 5 sätetele on kaebuse kohustuslikeks lisadeks kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia (p 1), tõendid (p 2), tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse (p 3, kui kaebus vaadatakse läbi kohtulikul arutamisel) ning muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid (p 4). Kaebusele on lisatud kaevatava otsuse koopia kui kohustuslik lisa, mille alusel saab kohus teada millist otsust vaidlustatakse ning saab alustada eelmenetlusega. Samas on kaebusele lisatud ka kutse tunnistajale. Kohtule jääb sellise lisa lisamine arusaamatuks, kuivõrd kaebuse läbivaatamiseks nõuab kohus VTMS § 116 korras kohtuväliselt menetlejalt kogu väärteotoimiku, milles on ka kutse üldjuhul olemas. Seega on tegemist tõendiga, mis kohtule kohtuvälise menetleja poolt nii või teisiti esitatakse. Lisaks sellele on kaebuse lisana esitatud kohtule eraklubi legaaldefinitsiooni väljavõte, kuid kaebuses ei ole märgitud, mida sellega tõendada tahetakse. Kuivõrd väljavõtte lõpus oli ka veebiaadress, millelt väljavõte pärineb, ilmnes selle kontrollimisel, et tegemist on inglisekeelse veebilehega, kuid kohtule on esitatud vaid väljavõte eesti keeles, millel puudub märge selle kohta, et see on tõlge eesti keelde just sellest veebilehest kuna algteksti lisatud ei ole. Veebilehel oleva teksti maht ja kaebusele lisatud eestikeelse teksti maht erinevad kordades. Seega on tegemist teadmata päritoluga tõlkega, kuivõrd tõlkel puudub tõlgi allkiri ja kinnitus tõlke õigsuse kohta. Viidatud veebilehelt on näha, et tegemist on veebientsüklopeediaga. Seega on tegemist allikaga, milles avaldatud andmete tõepära, autorit ja päritolu ei ole võimalik tuvastada. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt sellisele allikale mingi asjaolu tuvastamiseks süüteomenetluses aga tugineda ei ole võimalik. Samal veebilehel on üheselt märgitud ka seda, et veebilehe kogu sisu on ainult informatiivse iseloomuga, see ei ole terviklikult arvestatav, ajakohane ega ka erialaselt kasutatav. Selle on kaebuse esitaja jätnud millegipärast tõlkimata. Kohtule esitatud väljavõttest teadmata päritoluga tõlkest ja viidatud veebilehelt on näha, et tegemist on eraklubi legaaldefinitsiooniga. Seega peaks olema tegemist kehtiva seaduse tekstis kasutatud termini sisu määratlemisega selle põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu või siis normatiivaktides vähelevinud sõna selgitusega. Legaaldefinitsioon eeldab seega seda, et tegemist on õigusaktis sisalduva definitsiooniga, mille eesmärgiks on määratleda sõna või väljendi tähendus selle või seaduses viidatud õigusakti raames. Seega peab see legaaldefinitsioon tulenema Eesti Vabariigis kehtivast seadusest või selle seaduse alusel kehtestatud alamast aktist. Kuivõrd Eesti Vabariik kuulub ka Euroopa Liitu, siis muutuvad ka ratifitseeritud õigusaktides leiduvad asjaomased legaaldefinitsioonid Eesti Vabariigi õiguse osaks. Kaebusele lisatud legaaldefinitsioonist sellist asjaolu ei ilmne. Küll on viidatud veebilehelt näha viiteid eraklubi vastavusele USA föderaalseadustele. Kaebuses ei ole tõendatud, et USA seadustes kasutatavad legaaldefinitsioonid on automaatselt üle kantavad Eesti Vabariigis kehtestatud õigusaktidele või et USA seadustes esinevad legaaldefinitsioonid oleks Eesti õiguse osaks. Seega kuna juba viidatud veebilehel on üheselt mõistetav viide sellele, et veebilehel olev informatsioon on vaid informatiivse iseloomuga, et tegemist on teadmata päritoluga allikaga ning tegemist ei ole Eesti Vabariigi kehtivas seaduses antud legaaldefinitsiooniga, jätab kohus kaebusele lisatud eraklubi legaaldefinitsiooni mõiste tähelepanuta ega arvesta seda tõendina. Peale selle on kaebusele lisatud koostöökokkuleppe hinnang „Jaan Nurk“. Nimetatud lisast nähtuvalt on tegemist Õigusbüroo Tõde esindaja Jaan Nurga antud hinnanguga O.D (edaspidi esimene pool) ja nimetatud V Ai, J Ti, T E V, K-A S ning M S (edaspidi teine pool) vahelistele õigussuhetele. Kaebusest ei nähtu mida selle hinnanguga tõendada tahetakse. Väärteotoimikust nähtuvalt on kohtuväline menetleja küsinud Tööinspektsioonilt hinnangut nimetatud isikute vahelise õigussuhte kohta ning kohtuväline menetleja on sellega otsuse tegemisel arvestanud. Seega võib järeldada, et kaebuse esitaja on esitanud konkureeriva 14 hinnangu, lükkamaks ümber Tööinspektsiooni hinnangut. Kaebuse lisana esitatud hinnangust tuleneb üheselt, et tegemist on õigusliku hinnanguga. Kohus peab vajalikuks märkida, et nii esitatud kaebuse kui ka väärteoasjast ilmnevate väidetavate lepinguliste suhete puhul on tegemist õigusliku vaidlusega ning juhul, kui selle lahendamiseks oleks vaja rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi, tuleks korraldada ekspertiis. Kohtupraktika on aktsepteerinud ka seda, et kui menetleja jõuab tema üldteadmiste piire ületavate järeldusteni ekspertiisi määramata ning kui puudub vajadus eriteadmiste järele, saab menetleja piirduda viitega erialakirjanduse tõdemustele või ka asjatundja ütlustele. Käesoleval juhul ei ole tegemist mitteõiguslikke eriteadmisi vajava olukorraga, vaid üheselt õigusvaldkonda puudutava vaidlusega. Seega peab õigusliku hinnangu vastavalt VTMS § 133 sätetele andma kohus ning kohus ei saa arvestada kellegi teise hinnanguga, vaid peab selle andma ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse lisana esitatud koostöökokkuleppe hinnangu tähelepanuta. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusaluseid isikuid esimese väärteo puhul karistatud

§ 154

lg 1 ja 2 järgi selles, et menetlusalused isikud takistasid maksuhalduri tegevust sellega, et jätsid isikute töötamise ja töötamise alustamise ja liigi töötamise registris, so maksuhalduri juures registreerimata, millega takistati maksuhalduri tegevust maksuhaldurile seadusega antud pädevuse realiseerimisel, s.o järelevalve teostamisel töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. Teise väärteo toimepanemise puhul on menetlusaluseid isikuid karistatud maksuhalduri tegevuse takistamise eest sellega, et nad jätsid maksuhalduri korralduse täitmata. Kaebuses on leitud, et väärteoprotokoll ja vaidlustatud otsus ei kajasta väärteo toimepanemise aega ega kohta ega kuupäeva millal ja millise esimese menetlustoiminguga väärteomenetlust alustati. Lisaks sellele on leitud, et väärteomenetluse alustamisega on rikutud menetlusaluste isikute õigusi, sest kohtuväline menetleja jättis esimest menetlustoimingut tehes menetlusalused isikud nende õigustest ja kohustustest teavitamata, rikkudes sellega VTMS § 58 lg 2 nõudeid. Esmalt märgib kohus, et kohus väitega, nagu ei kajastaks väärteoprotokoll ja väärteootsus väärteo toimepanemise aega ega kohta, ei nõustu. Mõlema menetlusdokumendi alguses on üheselt ära märgitud menetlusalustele isikutele süüks arvatud väärteo toimepanemise aeg kui ka koht ning need andmed on üheselt mõis tetavad. Mõlema menetlusalustele isikutele süüks arvatud väärteo toimepanemise ajad ja kohad on ära näidatud kuupäeva ja aadressi täpsusega. Kui kaebuse esitaja neid andmeid ei leidnud, ei saa seda süüks arvata kohtuvälisele menetlejale. Kuivõrd andmed väärtegude toimepanemise aja ja koha kohta on aga selgelt eristatavad, sest need on eraldi välja toodud, leiab kohus, et kaebuses märgitud etteheide on otsitud, ei vasta tegelikkusele ja tuleb kui teadvalt kaebuse lahendajat eksitav jätta tähelepanuta. Puutuvalt väärteomenetlust alustava esimese menetlustoimingu märkimata jätmisse peab kohus vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et väärteoasjas on kaks taotlust väärteomenetluse alustamiseks (tl 5-7). Neist esimene on koostatud 13.02.2017 ja teine 17.03.

1. Seejuures on taotlejaks MTA allüksus ja kohtuväliseks menetlejaks, kellele taotlused esitati, MTA ise. Sellised taotlused on väärteoteateks VTMS § 59 lg 1 mõttes. Seejuures on tegemist olukorraga, kus maksuhaldur, täites oma ülesandeid, avastas järelevalve käigus asjaolusid, mis andsid aluse väärteomenetluse alustamise taotluse, ehk väärteoteate esitamiseks. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt kogutaksegi järelevalvemenetluse toimingutega vajalikku lisateavet õigusrikkumise tunnuste kohta, et sedastada väärteomenetluse aluse esinemist ja otsustada väärteomenetluse alustamise üle. Paljudel juhtudel ongi isiku tegevuses väärteomenetluse alustamiseks piisavate asjaolude tuvastamine võimalik üksnes järelevalvemenetluses ning vastavate järelevalvevolituste kaudu. Ei ole välistatud ka kohene väärteomenetluse alustamine kui väärteo toimepanemise kahtlus on piisavalt põhjendatud. Maksuhalduri menetletavates asjades üldjuhul kohene väärteomenetluse alustamine võimalik ei ole ja väärteomenetlust alustatakse pärast maksuhalduri kontrolli tulemuste saamist või kontrolli käigus. 15 Kaebuses on ette heidetud ka seda, et kohtuväline menetleja ei ole esimest menetlustoimingut tehes teavitanud menetlusaluseid isikuid nende õigustest ja kohustustest. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga ning lõike 2 kohaselt teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS §-le
2. Väärteoasjast saab järeldada, et esimeseks menetlustoiminguks oli 21.02.2017 kellaajalises järjestuses kutse tunnistajale T E V (tl 991992) ning sellele järgnesid järgmised kutsed teistele tunnistajatele. Seega alustati menetlust kutse saatmisega 21.02.
3. Puutuvalt kaebuses märgitud etteheitesse VTMS § 58 lg 2 nõude rikkumisele peab kohus esmalt vajalikuks viidata VTMS § 18 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et esimest menetlustoimingut tehes on menetlusalune isik teada ja esimene menetlustoiming tehakse menetlusaluse isikuga, mis on massväärtegude puhul tavaline. VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt on menetlusalusel isikul muu hulgas õigus teada millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Selline sõnastus viitab üheselt sellele, et kohtuvälisele menetlejale on teada isik, kes on menetlusaluseks isikuks ja kohtuväline menetleja peab seejärel tagama menetlusaluse isiku õigused. Paljudel juhtudel on isiku tegevuses väärteomenetluse alustamiseks piisavate asjaolude tuvastamine võimalik ka järelevalvemenetluses või üksnes järelevalvemenetluses ning järelevalvevolituste kaudu (liiklusjärelevalve, politseioperatsioonid), kuid kõigi väärteoasjade puhul järelevalvemenetlust ei toimu. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Vastavalt asjaomasele kohtupraktikale on väärteomenetlus alanud, kui väärtegu menetlema pädev ametnik asub tegema toiminguid, kontrollimaks tal tekkinud kahtlust, et toime on pandud väärtegu (3-1-1-2-06). Väärteomenetluses ei ole alati võimalik alustada menetlust menetlusaluse isiku menetlustoimingule allutamisega kui tegemist ei ole väärteo toimepanemiselt isiku kinnipidamisega, kes osutub menetlusaluseks isikuks. Kui on näiteks tegemist väärteoteatega VTMS § 59 lg 1 mõttes, siis ei pruugi isik, kes hilisemas menetluses saab menetlusaluse isiku menetlusseisundi, olla veel teada. Käesoleval juhul oli kontrolli tulemusena teada saadud juriidiline isik, kelle tegevuskohas tegutsemine tuvastati. Selleks, et teha menetlusotsustust, sh koostada ka näiteks väärteoprotokoll, mis sisaldab endas süüdistust, tuleb esmalt kindlaks teha koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanek ning seda ei saa teha kahtlusele viitavaid andmeid kontrollimata, et tuvastada kas on toime pandud väärtegu. Seega on kohtuväline menetleja kohustatud alustama menetlust siis kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud ja kohtuväline menetleja asub koguma tõendeid, kindlaks tegemaks menetlusalust isikut ja temale omistatava teo koosseisutunnuseid. Juhul, kui kohtuvälise menetleja poolt temal tekkinud kahtluse kontrollimisel ilmneb, et kogutud tõendikogum välistab edasise menetluse jätkamise, tuleb väärteomenetlus lõpetada ning sel juhul ei olegi võimalik menetlusalust isikut menetlustoimingule allutada, sest puudub alus menetlusaluse isiku ülekuulamiseks ja temale õiguste ning kohustuste selgitamiseks, kuivõrd väärteomenetlus lõpetatakse juba eelnevalt, sh ka esimese menetlustoiminguga kogutud tõendite pinnalt. Seega on kaebuses viidatud VTMS § 58 lg 2 imperatiivse normi nõude täitmine välistatud vaatamata VTMS § 58 lg 1 sätte sõnastusele ja kaebuse väidetele. Seda nii sel juhul, kui eeldatav menetlusalune isik on juba tuvastatud või jääb enne menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel isegi tuvastamata. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule saab tutvustada tema õigusi ja kohustusi vaid siis, kui tema suhtes viiakse läbi esimest menetlustoimingut ja seda vaatamata VTMS § 58 lg 2 sõnastusele ja kaebuse väidetele. Tunnistajale kutset saates ei ole võimalik asuda menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi selgitama olukorras, kus menetlejale on teada vaid eeldatavalt kontrollitava juriidilise isiku registriandmed. Sellisele seisukohale asumist toetavad kohtu arvates ka teised Väärteomenetluse seadustiku asjakohased sätted. VTMS
4. jaotise § 65 lg 2 p 2 kohaselt tuleb menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli märkida menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja. Seega toimub VTMS §-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste menetlusalusele 16 isikule teatavaks tegemine menetlusaluse isiku menetlustoimingule allutamisel. Samamoodi tuleb VTMS § 69 lg 1 p 8 kohaselt väärteoprotokolli märkida teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud käesoleva seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Nimetatud sätted viitavad üheselt nii sellele, et VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi saab teatavaks teha vaid juhul, kui menetlusalune isik on tuvastatud, kui ka sellele, et menetlusalune isik on allutatud menetlustoimingule. Seega saab VTMS §-s 19 sätestatud õigustest ja kohustustest menetlusalust isikut teavitada vaid kahe üheaegse tingimuse olemasolul, st menetlusalune isik on tuvastatud ja ta on allutatud menetlustoimingule. Kaebuses on rõhutatud, et esmase menetlustoimingu tegemisel, tulnuks menetlusalust isikut VTMS § 58 lg 2 kohaselt teavitada VTMS §-s 19 sätestatud õigustest ja kohustustest, kuid seda ei tehtud. Kohus leiab, et tunnistajale kutset saates kui esimest menetlustoimingut tehes ei olegi seda võimalik teha. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui isik, kes hilisemas menetluses osutub menetlusaluseks isikuks, ei ole teada, siis kuidas peaks kohtuväline menetleja temale teadmata isikut teavitama tema õigustest ja kohustustest. Kohtupraktika on andnud ka selged suunised menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste teatavaks tegemise kohta. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et väärteoasjas menetlustoimingute tegemisel peab menetlejal olema selge, kes on toimingule allutatud isik, millest ta peab toimingus osalevat isikut ka teavitama. Selline seisukoht viitab üheselt sellele, et menetlustoimingute tegemisel, mitte esimese menetlustoimingu tegemisel, peab menetlejale olema teada menetlusalune isik, et tagada tema õigused. Puutuvalt aga menetlusalusele isikule õiguste selgitamisse muul viisil kui menetlusalust isikut menetlustoimingule allutades viitab kohus varasemale kohtupraktika seisukohale, mille kohaselt on menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine ausa menetluse üks eeldusi, mistõttu peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohusetundlikult. Kaebusest võiks järeldada, et tunnistajale kutset saates tulnuks kaebuse esitajale saata koheselt teavitus tema õigustest ja kohustustest ajal, mil menetlejale ei olnud ei O.D ega ka Z.D menetlusseisund menetluses teada. Kohtu arvates ei saa igaks juhuks kõiki isikuid võtta menetlusaluste isikutena. Kõigepealt tuleks tuvastada isikute puutumus menetlusega, seejärel nende toimepandud teos koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, kuid seda saab teha vaid tõendite kogumise järgselt, mitte enne tõendite kogumisele asumist. Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel – kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused – ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks – õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Seega ka viimasest viidatud lahendist saab järeldada, et kohtuvälisele menetlejale peab menetlusalune isik olema teada, ta on allutatud menetlustoimingule ning ta annab allkirja selle kohta, et teda on teavitatud tema õigustest ja kohustustest. Sellist allkirja andmist näeb ette aga VTMS § 65 lg 2 p 2, st menetlusalune isik annab allkirja siis kui teda menetlusaluse isikuna üle kuulama asutakse, st allutatakse vahetult menetlustoimingule. Tunnistajat üle kuulates ei pruugi menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale teada olla, kuid ka juhul, kui eeldatav menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale teada, siis tunnistajat üle kuulates on menetlustoimingule allutatud isikuks tunnistaja, mitte menetlusalune isik ning tunnistajat üle kuulates selgitatakse tunnistajale tema kohustusi ja ka õigust seaduses ettenähtud juhtudel ütluste andmisest keelduda. Käesoleval juhul on tunnistajale tema kohustusi ja õigusi selgitatud ning ta on nendega tutvunud, mida on tunnistaja kinnitanud oma allkirjaga. Tunnistaja ülekuulamisel järgitakse aga VTMS
5. peatüki § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätteid ja need sätted ei näe tunnistaja ülekuulamisel ette kahtlustatavale või süüdistatavale tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohustust. Seega ei näe ei Väärteomenetluse seadustik ega ka Kriminaalmenetluse seadustik ette tunnistaja menetlustoimingule allutamisel menetlusaluse isiku teavitamist tema õigustest või kohustustest. 17 Lisaks eelmärgitule on kaebuses ette heidetud, et menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi teavitamata jättes rikuti menetlusaluse isiku õigusi anda koheselt ütlusi, esitada tõendeid ja nõustuda väärteorikkumisega ning asi lahendada näiteks kiirmenetlusega. Kohus on juba ülalpool andnud arvamuse selle kohta, et menetlusaluse isiku õigusi ei rikutud, kuid peab siinkohal vajalikuks märkida, et kiirmenetlust võib kohaldada kohtuväline menetleja, mitte menetlusalune isik. Kiirmenetluse saab VTMS § 55 lg 1 kohaselt kohaldada vaid juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. On ilmselge, et tunnistajale kutset saates ei saa väärteo toimepanemise ajaolud selged olla, kuivõrd väärteomenetlust alles alustati. Seega ei oleks ka saanud kiirmenetlust kohaldada. Arvestades aga väärteoasjas leiduvaid menetlusaluste isikute kaebusi kohtuvälise menetleja tegevusele, arupärimisi kaebusi lahendanud kohtunikele ja kaebuste ning arupärimiste sisu, on ilmselge, et kiirmenetluse kohaldamine oli välistatud. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse väited menetlusaluste isikute õiguste rikkumise kohta on ainetud ja tuleb jätta tähelepanuta. Minnes tagasi esimese väärteo asjaolude juurde, siis on kaebuses leitud, et Xxxx asuvad ruumid ei ole olnud O.D toitlustuse ega pubilise tegevuse kohaks, vaid on O.D poolt viiele isikule koostöökokkuleppe alusel teenuse osutamise kohaks. Ruumid ja vajalikud vahendid olid kasutamiseks antud viiele koostöökokkuleppe alusel tegutsevale isikule, kellele O.D sõlmitud koostöökokkulepete alusel osutab nõustamist ja juhendamist. Viis isikut korraldavad iseseisvalt Xxxx nimelise eraklubi kõiki tegevusi kellest üks on volitatud ja õigustatud Xxxx tegevuse huvides ja vajadusel O.D kui juriidilise isiku nimel sõlmima lepinguid, kasutama eraldiseisvat O.D OÜle kuuluvat a/a, internetipanka ja pangakaarti. Eraklubil on omanimeline meiliaadress, sotsiaalmeedia portaal, omatakse liikmekokkulepet ja liikmeskonda. Kohus on oma seisukoha eraklubi ja selle legaaldefinitsiooni kohta andnud juba ülalpool ega hakka seda kordama. Kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistajate ütlustest saab järeldada, et eraklubi liikmeks sai astuda igaüks ja liikmelisuse tõestuseks väljastati liikmekaart, millised on võetud väärteoasja juurde. Tunnistajate ütluste kohaselt toimus liikmetele vaid paar üritust ja klubi tegutses tavalise pubina. Samad asjaolud ilmnevad ka vaatlusest ja väärteoasjas leiduvatest raamatupidamisdokumentidest. Seejuures ei teadnud keegi liikmetest tunnistajatest liikmekaardil märgitud Tarbijate ja Isikute Kaitse Organisatsioonist midagi. Samas on nii O.D, TIKO, kui kodanikuportaal seotud vaid Z.D-ga. Puutuvalt kaebuses rõhutatud Isikute tegevuste tagamise ja korraldamise koostöökokkuleppesse, mis olevat Xxxx tegutsenud isikute tegevuse aluseks ja mis näitavat, et isikutel puudus tegutsemise aluseks olev tööleping, mis välistaks ka töötaja töötamise registrisse kandmise vajaduse, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Väärteotoimikusse on võetud viis väärteoasja puudutavat koostöökokkulepet erinevate isikutega. Koostöökokkuleppes kasutatakse väljendit „tegevused“ ning teine pool teostab vastavalt kokkuleppele kõiki tegevusi vabatahtlikult. Seejuures on juba esimeses punktis rõhutatud, et poolte tegevused ei ole mõistetavad ega seotud töölepingulise suhtena ja tegevuste eest töötasu ei maksta. Seejuures ei ole „tegevuse“ mõistete avatud. Teises punktis on aga „tegevuse“ sisu osaliselt avatud ja on märgitud, et soovitud vajadused ja tegevused sisaldavad muuhulgas endas toitlustus teeninduse korraldamist, kokanduse- ja paaritegevuse tegevusi ning korraldamist, vajalike kaupade tellimist ja säilitamist, ohutu tegevuse ja tööohutuse järgimist, kaupade müümist ja kassatoimingute korraldamist. Selline tegevus on aga teise poole jaoks vajalik praktiliste kogemuste saamiseks ja teadmiste täiendamiseks. Edasi on märgitud, et esimene pool tagab tegevuste täitmise ja korraldamisega kokkulepitud tegevused teise poole ees ning teine pool hüvitab esimesele poolele koostöökokkuleppe täitmisega ja korraldamisega seotud kulutused. Seejuures lähtutakse tegevuses asukohariigi õigusaktidest ja koostöökokkuleppest. Kehtivuse osas on märgitud, et koostöökokkulepe lõpeb seaduses 18 ettenähtud juhtudel või lõpetatakse poolte poolt. Erimeelsused pooltevaheliste läbirääkimiste teel või vastavalt õiguskorrale. aga lahendatakse Kuivõrd koostöökokkulepe on sõlmitud kahe poole vahel, on tegemist mitmepoolse tehinguga, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus ning mitmepoolsed tehingud on üldjuhul lepingud. Lepingus väljendatud tahteavaldus peaks olema suunatud mingite õiguslike tagajärgede kaasatoomisele ning sellega tekitatakse tsiviilõigusi ja kohustusi, kui ka lõpetatakse neid. Seega tehingu tegijate jaoks on isikute tahe vastassuunaline ja tehingust tulenevad tagajärjed kohustuslikud. Kõnealusest koostöökokkuleppest nähtuvalt kummalgi poolel mingeid kohustusi ei ole, samuti ei ole kummalgi poolel mingeid õigusi, kuid on soovid võimalusi täita ning esimene pool tagab teise poole tegevuste täitmise. Selline sõnastus viitab sellele, et esimene pool siiski mingi kohustuse võtab. Teisele poolele on aga pandud kohustus hüvitada esimesele poolele kokkuleppe täitmisega seotud kulutused. Seega on vaidlusalune koostöökokkulepe laialivalguv ja sisutühi ega vasta elementaarsematelegi lepingu tunnustele. Leping peaks sisaldama endas ka viiteid lepingu lõppemise tingimustele või tähtaegadele, kuid viited õigusaktidele, millest juhindutakse, on umbmäärased ja sisutud ega sisalda mingit viidet konkreetsele seadusele, millest juhindutakse nii tegevuses kui ka erimeelsuste lahendamisel, rääkimata siis lepingu lõpetamisest. Eriti kummaline on viide tegevuses asukohariigi seadustele tuginemise kohta. Kohus leiab, et vaidlusalused koostöökokkulepped on näilikud tehingud, millede tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ja pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sellisele seisukohale asumist ei toeta mitte ainult koostöökokkulepete sisu, vaid ka koostöökokkuleppest tulenev otsene ja läbipaistev avaldus, mille kohaselt ei ole poolte tegevused mõistetavad ega seotud töölepingulise suhtena ja tegevuste eest töötasu ei maksta. Lisaks eelmärgitule nähtub ka tunnistajana üle kuulatud T E V ütlustest (tl 23-29), et Z.D andis talle alla kirjutada koostöökokkuleppe, öeldes, et siis ei saa maksuamet midagi teha. Ka M S ütlustest (tl 32-36) nähtuvalt tuli ettepanek selline kokkulepe sõlmida OÜlt O.D. Tunnistaja J Ti ütluste (tl 46-49) kohaselt tegi Z.D talle ettepaneku selline kokkulepe sõlmida. Sama väitsid ka tunnistajana üle kuulatud K-A S (60-63) ja V A (tl 74-77). Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega üheselt tuvastatud, et koostöökokkuleppe puhul oli tegemist näiliku tehinguga, mis koostati just maksuhalduri eksitusse ajamiseks ning eesmärgiga varjata teist tehingut ja vältida töötamise registreerimise kohustuse tekkimist. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluste isikute ja üle kuulatud tunnistajate ütluste pinnalt saab tulla järeldusele, et tegemist oli töösuhte ja töölepinguga. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel kindlaks teha eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, s.t kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajatele juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr, ehk see, mil määral ta on seotud tööd võimaldava isiku korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta. Töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik töölepingu alusel teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Samas sama paragrahvi kõike 4 sätetest tulenevalt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Väärteoasjas leiduvast majandustegevuse registri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt (tl 87) on O.D tegevusalaks toitlustamine alates 08.12.
6. Isikute tegevuste tagamise ja korraldamise koostöökokkulepetest tulenevalt kajastab koostöökokkulepe poolte tegevuste tagamist ja korraldamist Xxxx asuvas Xxxx. Seejuures nähtub samast koostöökokkuleppest, 19 et teisele poolele, ehk väärteomenetluses üle kuulatud tunnistajate tegevuseks on toitlustus teenindamise korraldamine, kokanduse ja baarinduse tegevus ning korraldamine, vajalike kaupade tellimine ja säilitamine, ohutu tegevuse ja tööohutuse järgimine, kaupade müümine ja kassatoimingute korraldamine. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistajate T-E V, M S, J T, K-A S ja V A ütlustest tulenevalt viibisid nad praktikal, kusjuures M S oli pubi juhi praktikal, J T ja K-A S koka praktikal ning T-E V ja V A baarmani praktikal. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt pidid nad praktikat läbima ainult Xxxx. Seejuures täitis M. S Z.D korraldusi ja küsis teatud toimingute tegemiseks Z.D-lt luba ning J T, K-A S, T-E V ja V A täitsid Z.D ja M. S korraldusi. Tunnistajate ütlustest tulenevalt täitsid T-E V ja V A baarmani ülesandeid, töötades vahetustega ning J T ja K-A S töötasid köögis kokana, töötades samuti vahetustega. Sellistest ütlustest saab järeldada, et Xxxx töötas tavalise pubina, millise käive ei olnud kuigi suur. Seda asjaolu kinnitavad läbiotsimise käigus ära võetud raamatupidamisdokumendid. Tunnistajate ütlustest tulenevalt seal kuni 2017 aprilli lõpuni kedagi teist ei töötanud. Seega saab kogutud tõenditest üheselt järeldada, et Xxxx tegeles tavalise majandustegevusega ja tegevusalaks oli toitlustamine. Arvestades seda, et M. S täitis juhi ülesandeid, T-E V ja V A baarmani ülesandeid ning J T ja K-A S koka ülesandeid, saab teha ühese järelduse, et need isikud tegid OÜle O.D sellist tööd, millise tegemist vastavalt töö iseloomule saab oodata üksnes tasu eest Töölepingu seaduse § 1 lg 2 mõttes. Seega on nende tunnistajate ja O.D vahelised suhted hinnatavad töölepinguna. Sellisele arvamusele jõudmiseks annavad tuge ka muud asjaolud. Nii koostöökokkuleppest, tunnistajate ütlustest kui ka raamatupidamisdokumentidest ja pangakonto väljavõttest nähtub üheselt, et majandustegevuseks vajalikud seadmed ja muud varustus, samuti kasutatud rahalised vahendid kuulusid OÜle O.D ja O.D sai sellisest majandustegevusest tulu. Lisaks nendele rahalistele vahenditele nähtub pangakonto väljavõttest, et mõned tunnistajad on andnud OÜle O.D laenu, et majandustegevust toetada või siis üksikuid rahalisi kohustusi täita, kuid kuna rahaliste vahendite tagasimaksmise osas ei ole pretensioone esitatud, ei pea kohus vajalikuks sellel rohkem peatuda. Küll näitab selline rahaliste vahendite laenamine seda, et tunnistajad usaldasid OÜd Oolmaks ning olid huvitatud majandustegevuse jätkumisest, olles lojaalsed tööandjale. Nimetatud viie isiku ütlustest tuleneb, et nende nn teenuse saamise kohaks oli ainult Xxxx xxxx asuv Xxxx ning neil ei olnud võimalik töö tegemise kohta muuta, s.t töö tegemise koht oli aadressi täpsusega kindlaks määratud Töölepingu seaduse § 20 mõttes. Kõik viis isikut allusid Z.D korraldustele ja juhistele ning neil ei olnud omal äranägemisel võimalik muuta ka töö tegemise viisi ega tööülesandeid. Töö tegemise aja osas on tunnistajad väitnud, et nad võisid tulla millal tahavad, kuid samas ilmnes, et nad tegid tööd vahetustega ning kordagi ei tekkinud olukorda, kus kumbki vahetuses töötanud isik oleks jätnud tulemata. Seega ei saanud nad valida töö tegemise aega muul viisil kui omavahel kokku leppides, kuid töö pidi olema tehtud. Nimetatud tunnistajad on väitnud, et nende soov oli saada tööpraktikat ning nad olid pöördunud ka Töötukassasse. Seejuures on mõni tunnistaja väitnud ka seda, et nad on teinud volitused Z.D-le, et see ajaks nende eest Töötukassas asju ning Z.D lubas kõigile, et nad saavad praktika läbimise kohta ka vastava tõendi. Samas nähtub nende tunnistajate ütlustest, et ühelgi tunnistajal ei olnud praktika juhendajat, nad ei pidanud praktika päevikut ega vormistanud ka mingeid muid dokumente praktika läbimise kohta. Kohus leiab, et tunnistajate väited praktika kohta on tunnistajate kaitseversioon eesmärgiga kas päästa Z.D vastutusest või siis vähendada Z.D süüd, olles samas sisult sellised, mis viitab sellele, et nad ei tunne tööturuteenust puudutavaid õigusakte, kuid on ütluste sisus kokku leppinud ja saanud ütluste ühtlustamise osas juhiseid. Väärteoasjas on läbiotsimise käigus ära võetud hulk dokumente, mis viitavad sellele, et Z.D on olnud Töötukassaga kirjavahetuses ning koostanud erinevaid dokumente, kus on nimeliselt ära näidatud ka praktika juhendaja, keda tunnistajad on korra ka näinud. Arvestades aga Z.D koostatud dokumentide sisu ja vormistust saab järeldada, et need dokumendid Töötukassas usaldust ei tekitanud ja OÜga O.D halduslepingut ei sõlmitud. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 9 lg 2 kohaselt saab töötule osutada sama paragrahvi lõikes 1 p 5 märgitud tööturuteenusena tööpraktikat vaid individuaalse tööotsimiskava alusel ning § 15 lg 2 kohaselt sõlmib Eesti Töötukassa tööpraktika 20 korraldamiseks tööandjaga halduslepingu, milles määratakse kindlaks tööpraktikal osalevate isikute arv, tööpraktika sisu ja kestus. Seejuures peab sama paragrahvi lõike 4 kohaselt töötu tööpraktikal osalemise kohta praktikapäevikut, kuhu märgitakse tööülesannete kirjeldused ja tööandja hinnangud tööülesannete täitmise kohta. Samal ajal peab lõike 5 kohaselt tööandja pidama arvestust tööpraktikast osavõtjate kohta ning esitama andmeid osaletud päevade kohta Töötukassale. Lisaks sellele peab tööandja lõike 51 kohaselt tagama töötute juhendamise. Tunnistajate ütlustest, menetlusaluse isikuna O.D seadusliku esindaja Z.D ütlustest ja väärteoasjas kogutud tõenditest tuleneb üheselt, et ühtegi tööpraktika kohta käivat nõuet ei täidetud, mistõttu väited, et tegemist oli tööpraktikaga, tuleb jätta tähelepanuta. Kaebuses on leitud, et eelmärgitud tunnistajate ülekuulamisel on kohtuväline menetleja rikkunud KrMS § 68 lg 4 norme, ütluste võtmine oli korraldatud etteantud suunatud küsimustele vastamise vormis ja on rikutud ülekuulamise aluseks olevaid menetlusnorme. Sellise tegevusega on kohtuväline menetleja viite tunnistajat suunanud ja mõjutanud andma ütlusi millest saab teha tegelikkusele mittevastavaid järeldusi ja mis ei vasta tuvastatava tõendamiseseme vormile. Kohus leiab, et taolised etteheited on põhjendamatud. Tunnistajate ülekuulamise protokollidest nähtuvalt on tunnistajatele esitatud küsimused konkreetsed ja asjakohased ning suunatud tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise väljaselgitamisele. Ülekuulamise protokollides märgitud küsimused ei ole suunavad, vaid sisaldavad endas küsimusi konkreetsete asjaolude kohta, mille pinnalt on võimalik teha järeldusi tõendamiseseme kohta ja ei sisalda endas suunavat küsimust, millele oodatakse ühest kinnitust. Ülekuulamise protokollidest nähtuvalt on tunnistajatele tutvustatud nende õigusi ja kohustusi ning tunnistajad on nende õiguste ja kohustustega tutvumist kinnitanud. Ülekuulamisprotokollide lõpus on tunnistajad omakäelised märkinud, et protokoll on nende poolt läbi loetud ja vastab tõele ning ühelgi tunnistajal ei ole protokolliga tutvumise järgselt olnud avaldusi või märkusi. Seejuures ei ole kaebuse esitaja märkinud mis osas võiks tunnistajate ütlused olla moonutatud. Kuna ütluste sisu ei ole olulises vastuolus ja vastuolusid on vaid üksikutes detailides, siis ei saa kohus teha järeldusi, et tunnistajate ütlused on omavahel diametraalses vastuolus ja tuleks jätta tõendikogumist kõrvale. Puutuvalt kaebuses esitatud väitesse, et tunnistajaid on mõjutatud, siis saab seda ka tõeseks lugeda, kuivõrd tunnistajate T-E V, J Ti ja M S ütlustest tulenevalt andis Z.D neile paberi, kus oli kirjas, mida peab maksuametis rääkima ja et ülekuulamisel kasutataks sõnastust, mida Z.D kirja pani. Sellist mõjutamist ei saa aga omistada kohtuvälisele menetlejale, vaid kaebuse esitajale endale. Seetõttu jätab kohus kaebuses toodud etteheite tunnistajate mõjutamises kohtuvälise menetleja poolt tähelepanuta. Ülaltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelmärgitud tunnistajate ja O.D vahel oli sõlmitud tööleping ning O.D oli eelmärgitud tunnistajatest töötajatele tööandjaks. Vastavalt Maksukorralduse seaduse § 251 lg 1 sätetele on töötamise register

§ 17

lõikes 1 sätestatud alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks ning lõike 4 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis, kelleks punkt 1 kohaselt on ka töölepingu alusel töötav isik. Maksukorralduse seaduse § 252 lg 1 sätete kohaselt on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik ja lõike 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris töötamise registreerima

§ 251

lõikes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Seejuures sama paragrahvi lõike 3 kohaselt registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. 2 Kuivõrd tööd võimaldavaks isikuks oli O.D, oli Maksukorralduse seaduse §s 25 lg 1 sätestatud töötamise registreerimiseks kohustatud isikuks O.D, milline äriühing pidi töölepingu alusel töötavad T-E V, V Ai, J Ti, K-A S ja M S töötamise registris

§ 252

lg 21 1 kohaselt registreerima hiljemalt 08.11.2018, kuid jättis seadusest tuleneva kohustuse täitmata.

§ 251

lg 1 kohaselt peetakse töötamise registrit teiste asutuste hulgas ka Maksu- ja Tolliametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Seega, jättes töötajate töötamise töötamise registris registreerimata, pani O.D toime maksuhalduri juures registreerimata jätmise, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt, so

§ 154lg 2 ettenähtud väärteo.

Äriregistri andmete kohaselt on O.D (reg. number XXX) ainukeseks juhatuse liikmeks Z.D . Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut ja kes peab vastavalt Äriseadustiku § 187 lg 1 sätetele oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks eelmärgitule sätestab Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Käesoleval juhul tulenes O.D juhatuse 2 liikme Z.D seadusest tulenev kohustus

§ 25

lg 1 sätestatud registreerimise kohustusest, s.o kohustusest hiljemalt 08.11.2018 registreerida töötajate T-E V, V Ai, J Ti, KA S ja M S töötamine töötamise registris, mille O.D juhatuse liige Z.D jättis täitmata. Seega pani Z.D osaühingu juhatuse liikmena toime

§ 154lg 1 ettenähtud väärteo, s.o maksuhalduri juures registreerimata jätmise.

Arvestades väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud asjaolusid, saab tulla järeldusele, et registreerimiskohutuse täitmata jätmine on toime pandud äriühingu majandustegevuse raames ja äriühingu huvides, kuivõrd on üheselt tuvastatud, et äriühing sai oma majandustegevuse valdkonnas tegutseda vaid väärteoasjas tuvastatud viie tunnistaja äriühingus töötamise tõttu. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud nii füüsilise kui ka juriidilise isiku vastutusele võtmist. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 14 lg 1 sätetele vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides ning lõike 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Väärteoasjast kogutud tõenditest nähtuvalt on süüteo toime pannud osaühingu juhatuse liige Z.D, kes ainsa äriühingu seadusliku esindajana ÄS § 180 lg 1 mõttes, e. juhatuse liikmena ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolega ÄS § 187 lg 1 tähenduses ja jättis

§ 252

lg 1 sätestatud registreerimise kohustuse täitmata, kuigi oli kohustatud viis ülalpool nimetatud tunnistajat registreerima töötamise registris. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid, ehk kui tema käitumine vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul on Z.D kui juhatuse liikme käitumises tuvastatud

§ 154

lg 1 ettenähtud süüteokoosseis, õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ja Z.D on temale süüks arvatud süüteo toimepanemises süüdi. Lisaks sellele on süüteokoosseisus tuvastatud, et tegutsemiskohustus oli äriühingu ainukesel juhatuse liikmel Z.D ja ta jättis registreerimiskohustuse täitmata. Seejuures on seadusandja otsustanud maksuõiguses kehtestada regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (

§ 8, 252 ).

Seega on osaühingu juhatuse liikmele omistatud tegu omistatav ka osaühingule endale kui juriidilisele isikule, kuivõrd kohustuse täitmata jätmine on toime pandud juriidilisest isikust osaühingu huvides. Kogutud tõenditest on tuvastatav otsene juriidilise isiku majandushuvi nii majandustegevuse toimimise kui ka sotsiaalmaksu maksmata jätmise eesmärgil. Väärteoasjas leiduvatest koostöökokkulepetest nähtuvalt tegutses teine pool vabatahtlikkuse alusel, mistõttu on väärteoasjas ka vabatahtlikule töötamisele mõningast tähelepanu pööratud. Samas välistavad väärteoasjas tuvastatud asjaolud vaidlusaluste isikute töötamise vabatahtlikkuse alusel, mistõttu ei hakka kohus töötamist vabatahtlikkuse alusel analüüsima. Küll peab kohus vajalikuks märkida, et juhul kui oleks tuvastatud vaidlusaluste isikute töötamine 22 vabatahtlikkuse alusel, tulnuks

§ 251

lg 5 sätete kohaselt töötamise registrisse kanda ka andmed äriühingus vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta. Puutuvalt tahtluse vormi on kohtuväline menetleja leidnud, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja hinnanguga subjektiivsele küljele, kuivõrd väärteoasjast nähtuvalt on osaühingu juhatuse liige koostanud erinevaid dokumente, millel on näiliku tehingu tunnused, koostanud arveid osutatava teenuse eest, loomaks muljet tehingu paikapidavust ning andnud tunnistajatele kirjalikke juhiseid ülekuulamisel vastuste andmiseks. Selline objektiivne käitumine näitab üheselt seda, et ta teab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamisest. Seetõttu on kohtuväline menetleja põhjendatult võtnud vastutusele nii juriidilise isiku juhatuse liikme

§ 154

lg 1 järgi kui ka juriidilise isiku enda

§ 154lg 2 järgi.

Lisaks eelmärgitule on menetlusaluseid isikuid karistatud

§ 154

lg 1 ja 2 järgi selles, et menetlusalused isikud jätsid täitmata maksuhalduri korralduse, so korralduse O.D esindusõiguslikku isikut esitama perioodil

1. aasta novembrikuust kuni detsembrikuuni toimunud tehingute kohta ostuarved, müügiarved, kõigi pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, tööaja tabelid/graafikud, lepingud, ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodil, samuti muud dokumendid mida O.D peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks oluliseks. Pärast tähtaja pikendamist täideti korraldus vaid osaliselt, jättes esitamata müügiarved, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtted, ostuarveid esitati vaid osaliselt, kahest pangakonto väljavõttest esitati vaid üks. Osaliselt olid esitatud dokumentide puhul vaid koopiad, mis olid osaliselt või täielikult loetamatud. Lepingutest esitati vaid koostöökokkulepped, kuid lepingud tarnijatega jäeti esitamata. Seega jäeti korraldus suures osas täitmata. Kaebuses leitakse, et O.D täitis korralduse temale arusaadavalt ja nõutud ulatuses ning ei saanud tagasisidet enne kui teostati läbiotsimine, mil selgus, et korraldus ei olnud nõuetekohaselt täidetud ja et osad olid loetamatud. Läbiotsimise käigus väljastatakse kõik olemasolevad dokumendid vabatahtlikult ja nõutud dokumendid oleksid esitatud ka siis kui MTA oleks O.D OÜle eelnevalt oma korralduse sisu selgitanud või arvatavatest puudustest teavitanud. Kohus leiab, et kaebuses esitatud väited on ennastõigustavad, paljasõnalised ja ümber lükatud väärteoasjas kogutud tõenditega. 22.02.2017 korraldusest nr 12.2-3/039357-4 (tl 101) nähtuvalt on O.D OÜle tehtud korraldus esitada originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad perioodi novemberdetsember 2016 toimunud tehingute kohta: ostuarved, müügiarved, kõikide pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, tööaja tabelid/graafikud, lepingud (ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodil), muud dokumendid, mida peate menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks ning korralduse kohaselt anti täitmiseks aega kuni 02.03.2017, samuti märgiti ära korralduse täitmise koht, aadressid, vastu võttev isik, tingimused, võimalused, samuti kohustus dokumendid kronoloogiliselt järjestada, nummerdada ja esitada koos sisukorraga. E-Maksuameti andmete kohaselt toimetati dokumendid adressaadile kätte 23.02.2017 (tl 105). Korraldusele reageeris O.D juhatuse liige Z.D vastulause, selgitusavalduse ja teabenõudega (tl 106-111). Nimetatud vastulausele järgnes ka kirjavahetus, kus nõuti nii korralduse tühistamist kui ka samaaegselt mõistliku tähtaja andmist (tl 112) 03.03.2017 otsusega korralduse täitmise tähtaega pikendati kuni 08.03.
2. Väärteotoimikust nähtuvalt on esitatud Nordea panga konto nr EE901700017004240846 väljavõte novembri ja detsembri kohta
3. aastal, mis on osaliselt loetav, 16 ostutšekki ja arvet, milledest mõni on osaliselt loetav ja mõni ei ole üldse loetav, sularaha maksekorraldus 23 SUL10, mis on osaliselt loetav. Kohus leiab, et taoliste dokumentidega ei ole maksuhalduril võimalik kontrolli läbi viia ega mingeid järeldusi teha. O.D OÜle esitatud korralduses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et esitada tuleb kas originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad. Saadetud on ilmselgelt koopiate koopiad, mis on ka kinnitamata, rääkimata originaaldokumentide esitamisest. Samamoodi oli korralduses antud konkreetne loetelu dokumentidest, mille esitamist soovitakse, s.h olid rõhutatult märgitud, et esitada tuleb kõikide pangakontode väljavõtted, kuid esitati vaid ühe pangakonto väljavõte. O.D juhatuse liikmele ei saanud olla teadmata, et osaühingul on kaks pangakontot samas pangas ja ka teise pangakonto väljavõte tuleb esitada, rääkimata kassadokumentidest, raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtetest ja teistest korralduses märgitud raamatupidamise algdokumentidest. Korraldusest tulenevalt tuli dokumendid esitada kronoloogilises järjekorras, nummerdatult ja koos sisukorraga. Väärteotoimikus on vaid üheksal lehel koopiad arvetest ja tšekkidest käsikirjaliste märkmetega ning kuuel lehel pangakonto väljavõtte väljatrüki koopia. Tunnistajana üle kuulatud M Oi ütlustest tulenevalt (tl 137-139) tähtajaks korraldust ei täidetud ja pärast meelde tuletamist esitas Z.D dokumendid Tallinna MTA infoletti. Esitatud olid koopiad, mis olid osaliselt või täielikult loetamatud, esitamata jäeti Nordea panga arveldusarve EE671700017003725317 väljatrükk, kõik lepingud, suurema enamuse ostuarveid, kõik müügiarved, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted ja kõik kassadokumendid. Sellistest tõenditest saab järeldada, et O.D juhatuse liige jättis tehtud korralduse valdavas osas täitmata. Korraldust ei saa võtta kitsalt ja lugeda korralduseks vaid dokumentide loetelu. Korraldus sisaldab endas ka muid elemente ning peale korralduses loetletud dokumentide esitamise tuleb korraldust täita ka muus osas. Kui korralduse saaja jättis esitamata teise pangakonto väljavõtte, kassadokumendid, lepingud, pearaamatu kontode väljavõtted, suur osa ostuarveid, müügiarved, siis jättis ta selles osas täitmata korralduses esitatud ühe nõuetest. Korraldus sisaldas endas ka nõuet esitada kas originaaldokumendid või kinnitatud koopiad, mis on kronoloogilises järjestuses, nummerdatud ja koos sisukorraga. Selles osas jäeti korraldus täies ulatuses täitmata, kuivõrd esitati koopiad koopiatest, need olid kinnitamata, nummerdamata ja sisukord koostamata, mistõttu nende asjakohasus oli tõendamata. Sellist asjaolu saab aga hinnata korralduse täitmata jätmisena, kuivõrd korraldust ei täidetud nõuetekohaselt ja sisuliselt saanuks maksuhaldur võtta seisukoha, et dokumentide vormikohasuse nõude järgimata jätmise tõttu on korraldus jäetud täies ulatuses täitmata. Kuivõrd aga kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et vaatamata eelmärgitud korralduse osa täitmata jätmisele on korraldust täidetud osaliselt, ei saa kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Lisaks sellele sisaldas korraldus nii korralduse täitmise aega kui ka kohta. Kui korralduse täitmise aega maksuhalduri otsusega pikendati, siis täitmise kohta ei muudetud. Seega oli täitmise kohaks xxxx, kuid tunnistaja M. Oi sõnade kohaselt viidi koopiad dokumentidest Tallinna MTA büroo infoletti. Seega ka selles osas ei täidetud korraldust kohaselt. Väärteoasjas leiduvad ka käibemaksudeklaratsioonide väljatrükid maksukohuslaste registrist O.D kohta seisuga 20.03.2017 ja e-maksuametis leiduvatest deklaratsioonidest seisuga 21.03.2017 ja deklaratsioonidest. Telia Eesti AS antud vastusest IP aadresside kasutajate kohta nähtuvalt on deklaratsioonide esitajaks O.D e-maksuameti kontolt olnud Z.D. Vastavalt Nordea panga vastusele (tl 157) järelepärimisele on O.D Nordea Bank AB Eesti filiaali klient ja kontode allkirjaõiguslik isik on Z.D . Pangakaartide ja internetipanga kasutajad on Z.D ja M P. Vastusele on lisatud ka O.D pangakontode nr EE671700017003725317 ja EE901700017004240846 väljavõtted (tl 158-166) seisuga 2016 november kuni veebruari lõpp
4. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimised nii Xxxx ruumides xxxx kui ka Z.D elukohas Xxxx. Xxxx asuvastes pubi ruumidest võeti kaasa sülearvuti, kaustik, tehti fotosid leitud dokumentidest ning Z.D elukohast võeti kaasa dokumendid ning sülearvutist leitud dokumendid kopeeriti mälupulgale (tl 261-280, 281-283). Ruudulise kaustiku lehtedelt on näha käsikirjalised märkmed äriühingute kontaktide ja müüdava kauba 24 kohta, samuti tellimuste kohta. Lisaks sellele on märkmed Xxxx mahakantud jookide, toitude ja nõude kohta kuupäevaliselt ja isikute kaupa (tl 286-292). Leitud dokumentide hulgas on andmed tööpraktika korraldamiseks O.D poolt kuue isiku suhtes, kelledest viis on vaidlusaluses väärteoasjas tõendamiseseme osas tunnistajana üle kuulatud. Nimetatud dokumentides on ära näidatud ka praktika juhendajatena Z.D ja T K. Samuti on dokumentide hulgas Z.D kirjavahetus Töötukassaga, O.D praktikantide praktikajuhendamise põhimõtted, praktikantide praktika sisekord. Kirjavahetusest töötukassaga on üheselt näha, et O.D OÜle on tööpraktika osas antud keelduv vastus ning Z.D vaidleb Töötukassa ametnikega. Peale selle on sülearvutist leitud O.D OÜd puudutavad raamatupidamisdokumendid: bilanss, kanded, kassaraamat, käibeandmik, pearaamat 2016 novembri kohta. Samuti on leitud arvete koondid
5. aasta novembri, detsembri,
6. aasta jaanuari ja veebruari kohta. Xxxx xxxx läbiotsimisel kaasa võetud sülearvutist leiti kassaaruanne ajavahemikust 01.11.2016 kuni 28.02.2017, samuti kassa tegevused samast ajavahemikust, kontori tegevused samast ajavahemikust, läbimüügi aruanne, maksmiste aruanne, vahetuste aruanne. Menetlusaluse isiku O.D ülekuulamise protokollist nähtuvalt on juhatuse liige Z.D märkinud, et ta sai aru, et tal tuleb esitada ainult Xxxx kohta käivad dokumendid ja esitas kõik need, mis tema käes tolleks hetkeks olid. Möönab, et osa dokumente ei olnud tema käes ja seetõttu jäid need esitamata. Need dokumendid olid ilmselt pubis. Pearaamatut ega koondit ei ole, deklaratsioone teeb arvete alusel. Raamatupidamist teeb ise ja maksudeklaratsioonid esitab ise, raamatupidamisprogramme ei kasuta. Kohus leiab, et O.D seadusliku esindaja põhjendused ja kaebuse väited on ümber lükatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Z.D on põhjendanud dokumentide osalist esitamist sellega, et ta arvas nagu pidanuks ta esitama vaid Xxxx kohta käivaid dokumente ja osasid dokumente tema käes ei olnud. Samas nähtub vaidlusalusest korralduse tekstist, et „kuna töötamise tuvastamise menetluse käigus tekkis vajadus kontrollida O.D käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustuspensioni arvestamise ja tasumise õigsust, siis laiendame käimasolevat töötamise tuvastamise menetlust maksumenetluseks üksikkontrolli vormis O.D suhtes perioodi november – detsember 2016 eest. Laiendatud menetluses kontrollime nii: 1) maksude deklareerimise kui 2) töötamise registrisse kantud andmete õigsust.“ Sellele järgnevalt on märgitud ära dokumentide loetelu, mille esitamist soovitakse. Viidatud korralduse tekstis ei leidu väljendit Xxxx. Vastupidi, viidatud tekstist tuleneb üheselt, et menetlust laiendati maksude deklareerimisele ja töötamise registri andmete õigsuse kontrollimisele kogu O.D osas. Seega ei saanud Z.D ega O.D aru saada, et kontrollitakse Xxxx, kuivõrd korralduses sellekohast viidet ei leidu. Üheselt on korraldusest näha, et kontrollitakse O.D tegevust perioodil november – detsember
7. Kaebuses on ka etteheited selle kohta, et pärast dokumentide esitamist ei antud tagasisidet selle kohta, et esitatud dokumendid ei ole loetavad. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et Z.D ise viis esitatud dokumendid MTA Tallinna büroosse. Seega oli ta teadlik sellest, milliseid dokumente ta esitamiseks kogus ja milliseid dokumente ta esitas, mistõttu oli ta teadlik ka esitatud dokumentide kvaliteedist/loetavusest või selle puudumisest. Vastavalt ÄS § 183 sätetele korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Kuivõrd Äriregistri andmebaasist tulenevalt on O.D juhatuse ainukeseks liikmeks Z.D, lasus O.D raamatupidamise korraldamise kohustus Z.D enesel. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel selgitas Z.D , et raamatupidamist teeb ta ise ning raamatupidamisprogramme ei kasuta ning deklaratsioonid esitab arvete alusel. Seega juhul, kui Z.D korraldab ise O.D raamatupidamist ja esitab ka ise deklaratsioonid, peavad tema valduses olema ka kõik raamatupidamise algdokumendid, so arved, ostutšekid, lepingud, kassaraamatud jne. Vastasel juhul ei oleks tal võimalik osaühingu raamatupidamist korraldada ega raamatupidamist ise teha. Selline ainusisikuline ja ülekaalukas teadmine 25 vajalikust ja olemasolevast dokumentatsioonist aga tähendab seda, et ise raamatupidamist korraldava isikuna sai ta üheselt aru milliste dokumentide esitamist korralduses nõuti ja ta pidi olema teadlik ka nende dokumentide olemasolust ja asukohast. Vastasel juhul ei saaks ta raamatupidamist korraldada. Xxxx pubi ruumides ja Z.D elukohas läbi viidud läbiotsimine näitas üheselt seda, et kõik vajalikud dokumendid olid olemas ja koheselt kättesaadavad. Vaid teise pangakonto kohta pidi maksuhaldur tegema järelepärimise, kuigi ka teise pangakonto väljavõtte saanuks Z.D ise esitada nagu ta esitas ühe pangakonto väljavõtte, kuivõrd vastavalt Nordea panga vastusele oli Z.D mõlema konto osas allkirjaõiguslikuks isikuks ja internetipanga kasutajaks . Seega puudusid igasugused takistused korralduses nõutud dokumentide esitamiseks. Maksukorralduse seaduse § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui maksukorralduse seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vaidlusalune

§ 46

lg 1 alusel antud korraldus on üheselt mõistetavalt antud maksuhaldurile pandud ülesannete täitmiseks.

§ 59

lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõendid kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohuslaselt, kolmandalt isikult, riigi- valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus ning lõike 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohuslase majandus - või kutsetegevusega ning maksukohuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi ning kontroll jaguneb üksikjuhtumise kontrolliks (p 1) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (p 2). Käesoleval juhul nähtub korraldusest, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga, mille raames on maksuhalduril õigus maksukohuslaselt nõuda dokumentide esitamist. Sama põhimõte tuleneb ka

§ 62

lõikest 1, mille kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ja dokumentide esitamist.

§ 62

lõike 3 kohaselt esitatakse lõikes 1 nimetatud dokumendid maksuhalduri ametiruumides, millest on tehtud erandid, milliste loetelu asub lõikes 3. Seega olnuks korralduse kohane täitmine siis kui korralduses märgitud dokumendid oleks esitatud vähemalt ühel korralduses märgitud aadressidest. Vaidlusalusest korraldusest tulenes üheselt, et korraldus on antud maksumenetluses. Kuivõrd seda korraldust on muudetud vaid täitmise tähtaja osas, on see korraldus nr 12.2-3/039357-4 senini kehtiv ning Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 sätete kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, s.h haldus- ja riigiorganitele. Seega oli see korraldus kohustuslik ka korralduse ainukesele adressaadile O.D. Kuivõrd korralduse saajaks oli O.D, pidi korralduse täitma korralduse adressaat. Jättes maksuhalduri korralduse täitmata, millise täitmise kohustus tuleneb

§ 46

lg 1, § 59 lg 2 p 1 ja § 62 lg 1 ning HMS § 60 lg 2 sätetest, pani O.D toime maksuhalduri tegevuse takistamise, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt, so

§ 154lg 2 ettenähtud väärteo.

Äriregistri andmete kohaselt on O.D (reg. number XXX) ainukeseks juhatuse liikmeks Z.D . Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut ja kes peab vastavalt Äriseadustiku § 187 lg 1 sätetele oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks eelmärgitule sätestab Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Käesoleval juhul tulenes O.D juhatuse liikme Z.D seadusest tulenev kohustus

§ 46

lg 1, § 59 lg 2 p 1 ja § 62 lg 1 korras maksuhalduri poolt maksumenetluses esitatud korralduse ja HMS § 60 lg 2 tulenevast 26 korralduse täitmise kohustusest, so kohustusest esitada korralduses märgitud dokumendid korralduses näidatud kohas ja viisil ning nii korralduses kui ka muudetud korralduses märgitud tähtajaks. O.D ainuke juhatuse liiga ja seaduslik esindaja Z.D jättis selle korralduse valdavas osas täitmata. Seega pani Z.D osaühingu juhatuse liikmena toime

§ 154lg 1 ettenähtud väärteo, s.o maksuhalduri korralduse täitmata jätmise.

Tulenevalt väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et korralduse täitmata jätmine on toime pandud äriühingu majandustegevuse raames ja äriühingu huvides, kuivõrd suurema osa raamatupidamisdokumentide, kassadokumentide ja pangakonto väljavõtte esitamata jätmisega näidati äriühingu majandustegevust väiksemas ulatuses ning välditi rahaliste vahendite tegeliku suuruse ja liikumise tuvastamist, millega näidati maksuhaldurile ka ebaõigeid andmeid majandustegevuse kohta. Väärteoasjast kogutud tõenditest nähtuvalt on süüteo toime pannud osaühingu juhatuse liige Z.D, kes ainsa äriühingu seadusliku esindajana ÄS § 180 lg 1 mõttes, e. juhatuse liikmena ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolega ÄS § 187 lg 1 tähenduses ja jättis

§ 46

lg 1, § 59 lg 2 p 1, § 62 lg 1 ja HMS § 60 lg 2 sätestatud dokumentide esitamise kohustuse täitmata, kuigi oli kohustatud täitma kehtivat haldusakti, mis oli antud maksuhalduri poolt maksumenetluses, kus kontrolliti O.D majandustegevust perioodil november – detsember 2016. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid, ehk kui tema käitumine vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul on Z.D kui juhatuse liikme käitumises tuvastatud

§ 154

lg 1 ettenähtud süüteokoosseis, õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ja Z.D on temale süüks arvatud süüteo toimepanemises süüdi. Lisaks sellele on süüteokoosseisus tuvastatud, et tegutsemiskohustus oli äriühingu ainukesel juhatuse liikmel Z.D ja ta jättis temale maksumenetluses tehtud ja täitmiseks kohustusliku korralduse täitmata. Seejuures on seadusandja otsustanud maksuõiguses kehtestada regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (

§ 8; 46 lg 1; 59 lg 2 p 1; 62 lg 1).

Seega on osaühingu juhatuse liikmele omistatud tegu omistatav ka osaühingule endale kui juriidilisele isikule, kuivõrd kohustuse täitmata jätmine on toime pandud juriidilisest isikust osaühingu huvides. Kogutud tõenditest on tuvastatav otsene juriidilise isiku majandushuvi nii tegelikust majandustegevusest kui ka äriühingu tegelikest rahalisest vahenditest maksuhaldurile ebaõige ettekujutuse loomise eesmärgil. Puutuvalt tahtluse vormi on kohtuväline menetleja leidnud, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja hinnanguga subjektiivsele küljele, kuivõrd väärteoasjast nähtuvalt on osaühingu juhatuse liige täitnud korraldust vaid väikeses osas, esitades valikuliselt üksikuid arveid ja ühe pangakonto väljavõtte olukorras, kus osaühingu juhatuse liige oli samal ajal mõlema pangakonto allkirjaõiguslik isik ja internetipanga kasutaja. Seega oli ta teadlik äriühingu mõlema konto olemasolust. Väärteoasjas läbi viidud läbiotsimiste tulemused näitasid üheselt, et kõik korralduses märgitud dokumendid olid olemas ja kergesti kättesaadavad, millest Z.D kui äriühingu raamatupidamist ainuisikuliselt korraldav isik oli ka väga hästi teadlik. Selline objektiivne käitumine näitab üheselt seda, et Z.D teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamisest. Seetõttu on kohtuväline menetleja põhjendatult võtnud vastutusele nii juriidilise isiku juhatuse liikme

§ 154

lg 1 järgi kui ka juriidilise isiku enda

§ 154lg 2 järgi.

Kohus leiab, et väärteomenetluses on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluste isikute käitumises on tuvastatud ning menetlusaluste isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 154lg 1 ja 2 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalustele isikutele süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime 27 pannud menetlusalused isikud (§ 133 p 3). Tegemist on

§ 154

lg 1 ja 2 sätestatud väärtegudega ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalustele isikutele karistuse Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja P V, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut O.D OÜd

§ 154

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 620 eurot ja menetlusalust isikut Z.D

§ 154

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Vastavalt

§ 154

lg 2 sätetele saab juriidilist isikut maksuhalduri tegevuse takistamise eest karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot ja füüsilist isikut

§ 154lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot. Arvestades, et Kar

S § 47 lg 1 kohaselt võib füüsilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväline menetleja on

§ 154

lg 1 sanktsiooni, so kuni 300 trahviühikut arvestades menetlusalusele isikule väärteo eest määranud rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni 1/5 ulatuses. Juriidilisele isikule võib aga

§ 154lg 2 kohaselt määrata rahatrahvi 100 kuni 3200 eurot.

OÜle O.D on määratud rahatrahv 620 eurot, mis sanktsiooni ülemmäära arvestades moodustab samuti vaid 1/5 sanktsiooni ülemmäärast. Menetlusaluste isikute süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja füüsilisest isikust menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku Z.D puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalused isikud ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Vastavalt

§ 154

lg 1 sätetele karistatakse maksuhalduri tegevuse takistamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja vastavalt

§ 154

lg 2 sätetele kui lõikes 1 nimetatud teo on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 3200 eurot. Hinnates O.D süü suurust, mis tuleneb tema ainuisikulise juhatuse liikme Z.D süü suurusest, siis võiks asuda seisukohale, et menetlusaluste isikute süü on üle keskmise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalused isikud realiseerinud

§ 154

sätestatud teo alternatiividest mitte ühe, vaid kaks, so nii registreerimiskohustuse kui ka korralduse täitmata jätmise. Seejuures on need teod toime pandud erineva tahtlusega. Taoline asjaolu peaks aga muutma süü suuremaks ning tingima karistuse määramise vähemalt sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus. Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, siis tuleb sellise võimaluse realiseerimisel arvestada süüdlase kehtivate karistusandmetega. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata või mõista karistuse üle keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama 28 keelunormi kehtivusest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kummalgi menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole. Seega puuduvad alused karistuse kohaldamiseks üle keskmise määra. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka ettevõtluses aususe ja korraliku hoolsuse ning maksudistsipliini kohane tagamine. Majandustegevuse ja maksude laekumise osas on aga majandustegevuses osalejatele suurima kahju tekitajateks ebaausad ettevõtjad, kes ei täida korrektselt neil lasuvaid kohustusi. Seega peab karistuse määramisel või mõistmisel arvestama ka võimalusega, et süüdlase karistamine kutsub korrale ka teisi majandustegevuses osalejaid ja tagab sellega ka majandustegevuses õiguskorra. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud menetlusaluste isikute süü suurus ning üld- ja eripreventiivsed eesmärgid oleksid olnud küllaldaseks aluseks karistuse kohaldamiseks ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Vaidlustatud otsuses on menetlusaluseid isikuid karistatud vaid 1/5 ulatuses sanktsioonimäärast ning kohus asub seisukohale, et vaatamata kergendavate asjaolude puudumisele on kohtuväline menetleja karistuse määra valikul lähtunud menetlusaluste isikute karistusandmetest, s.o kehtivate karistuste puudumisest lootuses, et ka sanktsiooni alammäära lähedases määras määratud karistused sunnivad menetlusaluseid isikuid edaspidi hoiduma vähemalt samalaadsete süütegude toimepanemisest. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses menetlusaluste isikute olukorda raskendada ega mõista karistust vastavalt kohtu poolt tuvastatud menetlusaluste isikute süü suurusele, s.t karistust raskendada, tuleb kohtul asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistused vastavad nii menetlusaluste isikute süü suurusele kui ka teistele KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustele. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 29