KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-18-6575 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Sten

§ 227lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.

jaanuari

1. a otsus Apellant menetlusaluse isiku XX (ik XXXXXXXXXX; elukoht XXX) kaitsja advokaat Silver Reinsaar RESOLUTSIOON
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus väärteoasjas nr 4-18-6575 XX kohustamises talle mõistetud arest Põhja Prefektuuri arestimajas ära kandma hiljemalt
5. märtsiks 2019 ning määramises, et tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldatakse talle sundtoomist ning aresti kandmise algust arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega asendada KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades XX-le mõistetud kümme päeva aresti kümne tunni üldkasuliku tööga.
7. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.
8. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
9. XX kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
10. märts 2019 kell 15.
11. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse 1 avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Harju Maakohus tunnistas
13. jaanuari
14. a määrusega väärteoasjas nr 4-18-6575 XX süüdi LS §

§ 227lg 2 järgi ning teda karistati Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi kümne päeva pikkuse arestiga. Kohus määras, et arest peab olema ära kantud hiljemalt

1. märtsiks 2019 ning tähtaegselt aresti kandmata jätmise korral kohaldatakse XX suhtes sundtoomist. 1.
2. Kohus märkis otsuses, et XX tunnistas ennast süüdi, kahetses ja selgitas, et ta tahtis kõva venda mängida. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku süü omaksvõtt riimub kohtuistungil uuritud tõenditega. Kohtuistungil vaadati andmekandjale talletatud rikkumist ja avaldati videosalvestuse tõmmised, mille järgi mõõdeti
3. augustil 2018 kell 16.50.08 sõiduauto Peugeot r/n XXXXXX liikumiskiiruseks Tallinna Ringtee
4. kilomeetril 152 km/h, lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 110 km/h. Vabariigi Valitsuse
5. juuni
6. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ Lisast 1 tulenevalt on võimalik mõõteviga +/-5 km/h, seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra. Liiklusregistri andmetel XX-l juhiluba ei olnud ja ta on ka varem, so
7. augustil 2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leidis, et XX väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS §

§ 227lg 2 järgi ning väärteod on toime pandud otsese tahtlusega.

1.

1. Kohus leidis, et XX tuleb süüdi tunnistada LS § 201 lg 2, § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toime panemises. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust. Vaatamata istungil avaldatud kahetsusele leiab kohus, et XX süü on sedavõrd suur, et teda ei ole võimalik karistada rahatrahviga. Karistusliigi valikul tuleb arvestada ka menetlusaluse isiku eelmist karistust ning fakti, et menetlusalune isik ei tööta. Süü suuruse osas märkis kohus, et XX-l puudus juhtimisõigus, mistõttu ei ole riikliku sõidueksami kaudu objektiivselt kontrollitud, kas tal on sõidukiga liikluses osalemiseks olemas vajalikud teadmised ja kogemus. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki sõidukiirus oli märkimisväärne ja videosalvestise järgi oli mõõdetaval lõigul liiklus tihe. Kuigi XX oli teo toime panemise hetkel alaealine, kuid ta oli peagi saamas täisealiseks, ei saanud kohtu arvates rääkida sellest, et menetlusaluse isiku võime oma teo keelatusest aru saada olnuks ea tõttu pärsitud. Kohus leidis, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, kuid arestipäevade arvu puhul tuleb silmas pidada süü suurust. Kuna XX täitis oma tegevusega (so sõiduki juhtimisega) kaks erinevat väärteokoosseisu, siis tuleb ta süüdi mõista LS § 201 lg 2, § 227 lg 2 järgi ning karistada KarS § 63 lg 1 järgi arestiga kümme päeva. Kohus pidas mõistlikuks asendada arest üldkasuliku tööga, kuid selle võimaluse XX kategooriliselt välistas. Seega määras kohus, et mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Arest peab olema ära kantud hiljemalt
2. märtsiks
3. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. 2
4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni XX kaitsja Silver Reinsaar, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas. Kaitsja palub mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv või alternatiivselt asendada arest üldkasuliku tööga. 2.
5. Kaitsja on seisukohal, et varem karistamata ning alaealisena väärteo toimepannud isiku kohtlemine arestiga peaks olema enamasti välistatud. Kohus on põhjendanud aresti mõistmist väidetega, et liiklussituatsioon oli tihe ja isik realiseeris enda käitumisega kaks väärteokoosseisu. Kui tavalise õigusrikkuja arestiga kohtlemine taolises olukorras võiks olla põhjendatud, siis antud juhul pani XX väärteo toime olukorras, kus ta oli just saanud 18-aastaseks. Ka noorte täiskasvanute puhul tuleb arvesse võtta, et nad ei pruugi isiksusena olla veel täielikult välja arenenud ning nende hoiakute muutmiseks ei pruugi olla vajalik rakendada samavõrd resoluutseid meetodeid kui täiskasvanud ja aastaid süütegusid sooritanud isikute puhul. Kohus on võtnud karistuse mõistmisel arvesse ka asjaolu, et XX ei tööta, kuid on jätnud tähelepanuta selle, et menetlusalusel isikul on enda sõnul kogutud säästusid, mille arvel on võimalik tasuda rahatrahvi. Eelnimetatud põhjustel leiab kaitsja, et põhjendatud olnuks XX-le mõista karistuseks rahatrahv. 2.
6. Kui kohus ei pea XX suhtes rahatrahvi kohaldamist võimalikuks, leiab kaitsja, et arest oleks põhjendatud asendada üldkasuliku tööga. Maakohus on otsuses möönnud, et iseenesest oleks aresti üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud, kuid kuna menetlusalune isik ei andnud selleks nõusolekut, ei olnud see võimalik. Kaitsja selgitab, et XX üldkasuliku töö tegemiseks nõusoleku andmata jätmine kujutab endast menetlusaluse isiku eksimust temale esitatud küsimustest arusaamisel. Kaitsja arvates on üldkasuliku töö kohaldamine põhjendatud eeskätt sellega, et väärteo toimepanemise ajal ei olnud XX varasemalt karistatud, mistõttu puudub alus arvamuseks, et teda ei ole võimalik õiguskuulekusele suunata teisiti kui aresti reaalse ärakandmisega. Karistuse asendamine on karistuse individualiseerimise viis – varasemate karistuste puudumine näitab, et XX puhul ei ole aresti reaalne ärakandmine vajalik.
7. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule
8. veebruaril 2019 kinnituse, et ta on nõus sellega, et Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega mõistetud kümme päeva aresti asendataks üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik selgitab, et põhjus, miks ta üldkasuliku tööga ei nõustunud, seisnes selles, et ta pidas rahatrahvi tasumist optimaalsemaks. Ta leiab, et kui kohus ei pea tema suhtes rahatrahvi kohaldamist võimalikuks, eelistab ta üldkasuliku töö tegemist aresti reaalsele ärakandmisele.
11. Tallinna Ringkonnakohus jättis
12. veebruari
13. a määrusega XX kaitsja apellatsiooni käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni
14. veebruarini
16. Menetlusaluse isiku kaitsja märkis
17. veebruari
18. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et XX palub apellatsioon lahendada kirjalikus menetluses.
19. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus kohtuvälisele menetlejale koopiad apellatsioonist ja XX nõusolekust üldkasuliku töö tegemiseks, et selgitada välja kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse suhtes. 3
20. Kohtuväline menetleja esitas ringkonnakohtule
21. märtsil 2019 vastuse apellatsioonile, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohus põhjendanud piisavalt seda, miks tuleb XX karistada arestiga ning miks ei ole mõistlik teda karistada rahatrahviga. Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna XX kahetsust. Kuigi kohus möönis, et menetlusaluse isiku süü on suur, mõistis kohus karistuseks LS § 201 lg-st 2 tulenevalt aresti alla sanktsiooni keskmise määra, mistõttu ei ole tegemist liiga karmi karistusega. Maakohus põhjendas ka seda, miks ei ole võimalik XX-le mõistetud aresti asendada üldkasuliku tööga. Olukorras, kus isik saab aru oma teo ohtlikkusest, puudub alus arvata, et üldkasuliku töö tegemisega mittenõustumine oli XX puhul tingitud asjaolust, et ta ei saanud aru temale kohtu poolt esitatud küsimusest ning üldkasuliku töö tegemise tähendusest. Karistus ei pea olema teo toimepanija jaoks mugav. Vastustaja hinnangul vastab maakohtu poolt XX-le mõistetud karistus tema süü suurusele ning karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja märkis, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Kohtukolleegium, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ning apellatsiooni vastusega, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu.
23. XX kaitsja palub kaebuses tühistada maakohtu otsus karistusena aresti mõistmise osas ja mõista karistuseks rahatrahv. Ringkonnakohus, arvestades XX süü suurust ning asjaolu, et ta täitis oma tegevusega kaks erinevat süüteokoosseisu, ei pea sarnaselt maakohtuga võimalikuks kaitsja sellist taotlust rahuldada. Maakohus on oma otsuses viidanud põhjendatult sellele, et XX juhtis mootorsõidukit juhiluba omamata, ta ületas sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra, väärteod on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega ja teda on varem (
24. augustil 2016) sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades leiab kolleegium, et rahatrahv ei omaks ilmselgelt XX suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega oleks õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes piisav.
25. Kaitsja alternatiivse taotlusega seoses, asendada XX-le karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus, kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (
26. aprilli
27. a RKKKo 3-1-1-87-08, p. 13). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest.
28. Karistusregistri
29. detsembri
30. a väljatrükist (tl 29) nähtub, et XX on
31. septembril 2018 karistatud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 540 eurot, mitte arestiga. Rohkem kehtivaid karistusi menetlusalusel isikul ei ole. Arvestades, et tegemist on 18-aastase noore täiskasvanuga, keda ei ole varasemalt arestiga karistatud ning aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, peab kolleegium 4 põhjendatuks kohaldada XX suhtes KarS § 69 sätteid ning asendada talle karistusena mõistetud arest üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et XX arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) arutataval juhul tagada ka karistuse, s.o aresti asendamine üldkasuliku tööga ning XX suudab vabaduses viibides hoiduda edaspidi uute samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Vastupidiselt kohtuvälise menetleja arvamusele leiab ringkonnakohus, et karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada ka üldkasuliku tööga. Kuivõrd arutatavas asjas esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, siis peab kohtukolleegium põhjendatuks rahuldada kaitsja taotlus asendada XX-le mõistetud arest KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga.
32. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd. Seega vastab maakohtu mõistetud kümnele päevale arestile kümme tundi üldkasulikku tööd. Kuivõrd Harju Maakohtu
33. jaanuari
34. a kohtuistungi protokollist (tl 36 pöördel) nähtub, et XX ei käi regulaarselt tööl, siis on ta kohtu hinnangul võimeline sooritama kümme üldkasuliku töö tundi ühe kuu jooksul.
35. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
36. jaanuari
37. a otsuse osaliselt – osas, millega maakohus määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda hiljemalt
38. märtsiks 2019 ning märkis, et tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldatakse tema suhtes sundtoomist (otsuse p 2 osas). Ringkonnakohus teeb kaitsja apellatsiooni osaliselt rahuldades uue otsuse, millega asendab KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades XX-le mõistetud kümme päeva aresti kümne tunni üldkasuliku tööga ning määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata. 5