lg.2 p.1, 4 järgi vangistusega 8 aastat Kahtlustatavana kinni peetud 29.08.2011 Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga DOROGANI taotlus kriminaalasjas nr.11240103548 rahuldada. Kahtlustatav Silver SEMISKAR 37303222246, elukoht xxx (isikukood Vahistamise algust arvestada Silver SEMISKARI kinnipidamisest 29.08.2011. Käesoleva määruse ärakiri edastada vahistatule. RESOLUTSIOON Kohtueelses menetluses ei või kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üle 6 kuu. Vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest kahe kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida vahistamise põhjendatust. Vahistamise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Vahistamistaotlus Ida Prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus menetleb alates 18.07.2011 kriminaalasja nr.11240103548 KarS §118 p.1 ja §136 lg.1 tunnustel selles, et 14.07.2011 peksti xxx N.D (isikukood 38106172220) pesapallikurikatega ja kasteediga pähe ja kehasse ning viidi sõiduautoga tema tahte vastaselt minema. Kahtlustatavana peeti 29.08.2011 kell 13.20 kinni Silver Semiskar. 30.08.2011 esitati Silver Semiskarile kahtlustus KarS §22 lg.
Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on põhjendatud alus kahtlustada, et Silver Semiskar osutas tahtlikult kaasabi J.A Kxxx, J.A J.A ja N.D Saxxx kannatanu N.D Bxxxi mõrvas, sellega, et andis üle nimetatud isikutele tema kasutuses oleva sõiduauto xxx), millega pärast peksmist viidi kannatanu tema tahte vastaselt minema ning tänase päevani ei ole kannatanu asukoht teada. Kahtlustuse aluseks on kriminaalasja materjalides olevad tõendid, mis otse viitavad Silver Semiskarile kui isikule, kes pani toime kahtlustuse sisuks olevad teod: tunnistajate ütlused Silver Semiskari auto xxx) kuriteo toimepanemise ajal kasutamise ja tema enda kuriteo toimepanemise kohaga lähedal viibimise kohta. Jälitustegevuse raames kogutud tõenditest nähtub, et Silver Semiskar oli 14.07.2011 korduvalt telefoni teel kontaktis kaaskahtlustatavatega. Seega on olemas kriminaalasjas põhjendatud kuriteokahtlus. KrMS §130 lg.2 alusel vahistatakse kahtlustatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Silver Semiskar on varem 7 korda kohtulikult karistatud, s.h. väljapressimise toimepanemise eest grupi poolt. Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega on Silver Semiskar vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.03.2012. Seega pani ta uue kuriteo toime 2 katseajal. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud, mis näitab, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda. Silver Semiskari kahtlustatakse raskes isikuvastases esimese astme kuriteos, mis on toime pandud isikute grupi poolt ja mille eest näeb KarS rangeima karistusena ette kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Kahtlustus raskes isikuvastases kuriteos viitab sellele, et isik on ohtlik ühiskonnale. Arvestades kahtlustatava isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et Silver Semiskar paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi kuritegusid ning samuti ta võib hakata takistama tõe tuvastamist käesolevas kriminaalasjas, kõrvaldades või muutes seni fikseerimata tõendeid. Seega on olemas vahistusalus nagu uute kuritegude toimepanemine. Kergemaliigilised tõkendid ei ole piisavad, et selliseid tegusid vältida ning seetõttu tuleb kahtlustatava suhtes valida tõkendiks vahistamine. Ainuke tõkendi liik, mis takistaks Silver Semiskaril toime panna uusi kuritegusid ja takistada kriminaalmenetlust, on vahistamine. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi ringkonnaprokurör Olga Dorogan oma vahistamistaotluse ja selles toodud põhjenduste juurde. Ringkonnaprokurör kinnitas, et käesolevas asjas esinevad nii põhjendatud kuriteokahtlus, kui ka KrMS §130 lg.2 ettenähtud mõlemad vahistamise alused. Kahtlustatav Silver Semiskar seletas maakohtu istungil, et ta kasutas prokuröri poolt viidatud autot volikirja alusel, kuid andis alati tagasi. Kõiki kolme kaaskahtlustatavat ta tunneb, 14.07.2011 oli ta algul tööpraktikal, seejärel koos perega. Kriminaalhooldaja juures käib ta 2 korda kuus ja on oma väärtegudest ametnikule teatanud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga palus maakohtu istungil jätta vahistamistaotlus rahuldamata, kuna leidis, et kuriteokahtlus ja uute kuritegude toimepanemine ei ole antud juhul tõendatud. Vahistamismääruse põhjendused Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis eeluurimiskohtunik, et ringkonnaprokuröri taotlus KarS §22 lg.
MS §130 lg.2 võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Vastavalt Riigikohtu 11.12.2006 määrusele nr.3-1-1-103-06 peab asjas üheselt nähtuma, et kohus loeb tuvastatuks nii põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamisaluse olemasolu. Põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamise eeltingimuse olemasolu on seaduslikult fikseeritud siis, kui kohus on kriminaaltoimiku konkreetsetele materjalidele tuginedes leidnud, et justnimelt vahistatav võib olla suure tõenäosusega toime pannud kuriteo kas täideviijana või osavõtjana. Samas jääb selline suurele tõenäosusele tuginev kuriteokahtluseks ega tähenda vahistatava süüküsimuse lõplikku otsustamist. Seega võib kuriteokahtluse põhjendamisel olla tõendamisstandard madalam, kui süüküsimuse lõplikul otsustamisel. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud kuriteokahtlus olemas. Silver Semiskari on alus kahtlustada KarS §22 lg.
3 Nii nähtub kriminaalasja materjalidest (tunnistaja ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll), et tunnistaja on Silver Semiskaris ära tundnud isiku, kes istus umbes juulikuu keskel tema auto roolis xxx. Seega on tunnistaja otseselt ja üheselt mõistetavalt viidanud Silver Semiskarile. Jälitustegevuse raamides kogutud tõenditest nähtub, et kaaskahtlustatavad J.A Kxxx ja N.D Sxxx on viimased kõned teinud Silver Semiskarile. Samuti nähtub jäitustegevuse raamides asuvatest tõenditest, et J.A Kixxxv ja Silver Semiskar on 14.07.2011 ja 15.07.2011 olnud korduvalt telefoniühenduses. Eeltoodust nähtuvalt tuleneb põhjendatud kuriteokahtlus nii tunnistaja ütlustest, kui ka muudest kriminaalasja ja jälitustegevuse raamides kogutud tõenditest. Silver Semiskari vahistamise alusteks on KrMS §130 lg.2 alusel põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ja hakata kriminaalasja uurimisest kõrvale hoiduma. Vastavalt Riigikohtu 11.12.2006 määrusele nr.3-1-1-103-06 on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Silver Semiskari suhtes taolised kriteeriumid esinevad. Karistusregistri andmetel on ta varem kriminaalkorras seitse korda ja väärteo korras kuus korda karistatud. Maakohus peab siinjuures oluliseks märkida, et ka varasemad kriminaalkaristused olid samamoodi seotud raskete kuritegude toimepanemisega, sealhulgas väljapressimise toimepanemisega grupi poolt. Seega on tegemist raskete kuritegude jätkuva toimepanemisega. Kuritegude toimepanemine grupis ei ole kahtlustatavale võõras. Maakohus peab siinkohal vajalikuks märkida ka asjaolu, et Silver Semiskari on juba kaks korda karistatud väärteokorras ka käesoleval kehtival katseajal. Seega ei ole Silver Semiskar suutnud ka peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist ja kriminaalhoolduse all olles käituda seaduskuulekalt. Viimasel korral mõisteti Silver Semiskar süüdi Tallinna Linnakohtu 29.06.2005 otsusega KarS §22 lg.
S §65 lg.1 kohaldamisega 8 aastat vangistust. Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega vabastati Silver Semiskar vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.