Obsah (5)

§ 199§ 69§ 75§ 68§ 74

1-17-2203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 1-17-2203 (16231501713) Täitmiskohtunik Heili Sepp (kirjalikus menetluses) Asi

§ 199lg 2 p 9 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 428 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes sisalduvad taotlused K R suhtes.

§ 69

lg 6 alusel pikendada K R Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega nr 117-2203 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o kuni 12.02.2019.

§ 75

lg 3 alusel määrata K R Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsuse nr 1-172203 järgi

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi.

Määrus saata K R ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 1. Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega nr 1-17-2203 tunnistati K R süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks viis kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja talle mõisteti karistuseks kolm kuud ja 10 päeva vangistust.

65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.12.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti 1 1-17-2203 kinnipidamise aeg 1 päev karistusaja hulka.

Kandmisele kuulus 5 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohaldades

§ 69

asendati vangistus üldkasuliku tööga 159 tunni ulatuses tähtajaga 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. K R peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 12.04.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikult saabus 14.09.2018 Viru Maakohtule erakorraline ettekanne K R suhtes ettepanekuga pikendada talle määratud üldkasuliku töö tähtaega nelja kuu võrra, s.o. kuni 12.02.2019 ning määrata talle kohustus mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et K R hoidub kõrvale ÜKT ajakavast. Talle on tehtud rikkumiste eest kaks kirjalikku hoiatust ning viimase rikkumise kohta andis kriminaalhooldusametnik K R teada, et kohtule esitatakse erakorraline ettekanne. K R on seisuga 12.09.2018 sooritamata 52 tundi üldkasulikku tööd.
3. Harju Maakohtu kohtuotsus on 12.04.2017 täitmisele võetud Viru Vangla Kolmanda üksuse Viru piirkonnas. 26.04.2017 tutvustati K R üldkasuliku töö korraldamise põhimõtteid ning ta asus täitma üldkasuliku töö tunde Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses (XXX). Õppeaasta lõppedes pöördus K R tagasi oma elukohta Sillamäe Laste Hoolekandeasutusse ning uueks õppeaastaks suunati K R Jõhvi Noorukite ja ravi -ja rehabilitatsioonikeskusesse "Corrigo", kust ta vabanes 30.06.
4. Kui Tapal asuvas kinnises lasteasutuses oli võimalik sooritada üldkasuliku töö tunde, siis paraku Corrigos seda võimalust polnud. Peale Corrigot naases ta tagasi oma elukohta Sillamäe Laste Hoolekandeasutusse. Alates 01.09.2018 asus ta õppima Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusse Narva õppekohale sõiduautotehniku ametit omandama. K R talle määratud üldkasuliku töö täitmisega Maarjamaa Hariduskolleegiumis viibimise perioodil probleeme polnud. Vahepealsel perioodil, mil ta viibis Corrigos, september 2017 kuni õppeaasta lõppemiseni 2018, ei sooritanud ta tunde objektiivsetel põhjustel. Hetkest, kui K R omandas koolikohustusliku põhihariduse ja on pidanud asuma iseseisvalt oma argipäevaga toime tulema, on möödunud vaid kaks kuud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et K R kõrvalekaldumise põhjused ajakavast ei ole objektiivsed. Samas ei ole K R kordagi väljendanud soovi mitte täita üldkasulikku tööd. K R puhul on tegemist noorega, kes on alates 2013.aastast olnud pahuksis seadusega. Viibimine kinnistes lasteasutustes kuni
5. õppeaasta lõppemiseni on andnud talle teadmised sellest, kuidas toime tulla sellistes asustuses. Kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks pikendada üldkasuliku töö täitmise tähtaega vaatamata sellele, et tal on rikkumised olnud. Samuti peab kriminaalhooldusametnik oluliseks K R soovi määrata talle kohustus - mitte tarvitada alkoholi. Ta tunnistab, et tema varasem eluperiood oli tihedas seoses alkoholi tarvitamisega ning üks põhjusi, miks ta kinnistesse lasteasutustesse saadeti, oli alkoholi tarvitamine. Ta usub, et kohustus suurendab tõenäosust seadusekuulekaks toimetulekuks. Praegu ei pea kriminaalhooldusametnik otstarbekaks karistuse täitmisele pööramist ning leiab, et K R võimaluse andmine vabaduses üles näidata tahet ja teha jõupingutusi vabaduses on parim viis teda toetada toime tulema kogukonna keskel kriminaalhoolduse järelevalve all. Tema kuriteod on varavastased, ei ole ohtlikku laadi, alkoholikeelu kohustuse pealepanemine võib soodustada tema arusaamu ühiskonnas kehtivatest reeglitest ning sellest, et ka vabaduses viibides suudab K R näidata üles soovi täita talle kohtu poolt antud võimalusest.
6. 08.08.2018 antud seletuses kirjutab K R, et ÜKT sooritustele ei läinud, kuna magas sisse – ei suutnud hommikul ärgata, sest jäi õhtul hilja magama. 21.08.2018 antud seletuses kirjutab ta, et taas ei suutnud ärgata, ühel korral valutas selg. 11.09.2018 antud seletuses kirjutab K R, et taas ei suutnud ärgata. Palub kohtul karistust täitmisele mitte pöörata, anda talle kohustus mitte tarvitada alkoholi. 2 1-17-2203
7. Ettekandest nähtuvalt taotleb kriminaalhooldusametnik kohtult pikendada K R määratud üldkasuliku töö tähtaega nelja kuu võrra, s.o. kuni 12.02.2019 ning määrata talle kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohtumääruse põhjendused
8. Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus tulenevalt

§ 74

lg-st 4 kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kr

MS § 427 lg 1 sätestab, et

§ 74

lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 8.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

1. Isikule kohtuotsusega käitumiskontrollile allutamise ja üldkasulikule tööle suunamise eesmärgiks on mh isiku edaspidise seaduskuulekuse tagamine, õiguskuulekale teele suunamine. Kohus nõustub, et Viru Vangla kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes K R tehtud etteheited on objektiivselt õiged. K R on ühiskondliku töö täitmise ajakavast kõrvale hoidunud ning on seda ka endapoolses seletuses tunnistanud. Kriminaalhooldusametniku esitatust nähtub, et K R oli tehtud kaks kirjalikku hoiatust, kuid sellest hoolimata ei allunud ta üldkasuliku töö tegemise nõuetele. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu katseaeg on kulgenud probleemselt, oleks karistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik, kuivõrd K R mõistab oma rikkumiste tõsidust ja on nõus võtma endale ka täiendava kohustuse – mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul aitaks nimetatud kohustus süüdimõistetul edaspidiselt järgida kainet eluviisi ning täita korrektselt katseaja tingimusi. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud põhjendustega, mille kohaselt tuleb K R anda võimalus oma kohustuste korrektseks täitmiseks.
2. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek tuleb rahuldada. Kohus pikendab K R Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega nr 1-17-2203 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra, s.o kuni 12.02.2019 ning

§ 75

lg 3 alusel määrab kohus K R

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud täiendava kohustuse, mille kohta on ta eelnevalt nõusoleku andnud – mitte tarvitada alkoholi. (allkirjastatud digitaalselt) Heili Sepp Kohtunik 3