Obsah (4)

§ 118§ 114§ 38§ 117

4-18-5084 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Menetlustoiming Harju Maakohus, Tallinna ko

§ 118

lg 2 p-st 1 kohus otsustas: Jätta menetlusaluse isiku F.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

1. septembri
2. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitanud isikule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et F.L-i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale tuleb jätta

§ 118

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kaebus esitati pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja isik ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. 2.

§ 114

lg 4 näeb ette, et kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale 4-18-5084 esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast.
3. Väärteoasjas
4. juulil 2018 (koos
5. augustil 2018 tehtud parandustega) koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus on F.L-i jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
6. septembrist 2018, mistõttu kaebuse esitamise viimane kuupäev oli
7. september
8. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli koopia saamise ja talle

§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta. Seega oli F.L teadlik sellest, mis ajal oli otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokolli on märgitud ka see, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Kohtul ei ole alust arvata, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud tegelikult isiku jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav väärteoprotokolli märgitud kuupäeval. Kohtuvälise menetleja

1. septembri
2. a otsuses on selgitatud selle vaidlustamise korda, muu hulgas on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule (Lubja 4, Tallinn) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane päev on
3. september
5. F.L esitas maakohtule kaebuse
6. oktoobril 2018, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. F.L ei ole esitanud maakohtule tähtaja ennistamise taotlust, selgitades kaebuses vaid seda, et
7. septembril 2018 esitas ta kaebuse Tallinna Halduskohtule, kuid halduskohus tagastas kaebuse pädevuse puudumise tõttu. Tallinna Halduskohtu
8. septembri
9. a määrus on lisatud kaebusele. Muu hulgas on määruses selgitatud, et maakohtule kaebuse esitamise tähtaeg möödus
10. septembril 2018 ja kaebuse esitamisel tuleb isikul taotleda tähtaja ennistamist.
11. Otsuses asjas nr 3-1-1-55-10 asus Riigikohus seisukohale, et väärteomenetluses ei ole kohaldatav TsMS § 65, mille kohaselt juhul, kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ning menetluskulude arvestamisel ja menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustikus - eeskätt selle

1. peatükis - on sätestatud iseseisev menetlustähtaegade arvestamise kord. See kord ei näe ette, et kriminaalmenetluslike menetlustähtaegade arvestamisel ja ennistamisel tuleks lähtuda tsiviilkohtumenetluse reeglitest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik lugeda kaebuse esitamise ajaks kuupäev, mil kaebus esitati Tallinna Halduskohtule, vaid lähtuda tuleb ajast, mil kaebus esitati Harju Maakohtule (otsuse p 11). Kohtu hinnangul kohalduvad need põhimõtted ka praeguses asjas. 4-18-5084
2. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12). Praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja kohtule ei ole esitatud ka tähtaja ennistamise taotlust. Isegi kui tõlgendada isiku viidet sellele, et ta esitas kaebuse
3. septembril 2018 Tallinna Halduskohtule tähtaja ennistamise taotlusena, ei tingi vastav asjaolu kohtu hinnangul tähtaja ennistamist. Nimelt saanuks isik kohtuvälise menetleja otsuse tähelepanelikul lugemisel hõlpsasti teada, millisele kohtule tulnuks kaebus esitada. Isiku eksimus kaebekorras, mis on tingitud tähelepanematusest või hooletusest, ei ole käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennistamist

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 2 tähenduses. 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 118

lg 2 p-st 1 jätab maakohus F.L-i kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik