§-dest 2101, 2103 , kohus määras:
lg-st 2 tulenevalt kuulub asenduskaristus 2 (kaks) päeva aresti R.P poolt ärakandmisele Tartu Arestikambris viivitamatult pärast Tartu Maakohtu 23.02.2017.a otsusega nr 1-17-1952 mõistetud karistuse - 2 aasta ja 8 kuu vangistuse kandmiselt vabanemist. 4. Vanglal informeerida Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri R.P karistuse kandmiselt vabanemise päevast. 5.
S § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. 6. Määrus edastada täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ning teadmiseks kohtutäiturile, Tartu Vanglale ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 23.02.2017.a määrusega nr 4-16-8585 asendati R.P-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.03.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2490,15,000363 määratud rahatrahv 25 trahviühikut, so 100 eurot arestiga 2 ööpäeva ning arest asendati 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 2 nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 11.03.2017.a. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägi esitas 21.04.2017.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande süüdlasele R.P-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et süüdlane R.P ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde. 10.04.2017.a, kui nooremametnik puhkuselt tuli, siis helistas ta Aimarile ja küsis, miks üldkasuliku töö tunnid on tegemata. Aimar vastas, et ei saanud juhendaja Zoja Teraga ühendust ja samuti ametnikuga, kellele oli ta helistanud ühe korra. 17.03.2017.a tutvustas Anžela Murumägi Aimarile õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning väljastas allkirja vastu ajakava. Aimar oli kohustatud üldkasuliku töö tunde tegema Puhja Vallavalitsuses, kalmistul 21.03.2017.a. Juhendaja Zoja Tera andis 12.04.2017.a e-posti teel teada, et Aimar ei ole endast teada andnud ja tööle ei ilmunud. Anžela Murumägi on seisukohal, et Aimar oli oma kohustuse täitmise suhtes ükskõikne, vastasel juhul oleks ta küsimuste tekkimisel püüdnud olukorra lahendamiseks ametnikuga ühendust saada. Tema aga väitis, et helistas ainult ühe korra. Kuna isik ei ole üldkasuliku töö tunde sooritanud ja on hoidnud kõrvale kohtumääruse täitmisest, siis palub kriminaalhooldusosakonna nooremametnik otsustada süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramine. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil R.P kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et tunnid jäid täielikult tegemata, kuna läks Tartusse tööle. 21.03.2017 käis Puhja kalmistul, kuid seal kedagi ei olnud. Määruse põhjendused Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus R.P-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud 2
lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Tartu Maakohtu 23.02.2017.a määrusega nr 4-16-8585 asendati R.P-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.03.2015.a otsusega määratud rahatrahv arestiga 2 ööpäeva ning arest asendati 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 2 nädala jooksul alates määruse jõustumisest. R.P ühtegi üldkasuliku töö tundi talle määratud tähtaja jooksul teinud ei ole. Seega on kõik süüdlasele määratud ÜKT tunnid sooritamata. R.P-le 14.03.2017.a saadetud kutsest nähtub, et süüdlasel paluti tulla 17.03.2017.a kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. 17.03.2017.a kohtumisel on R.P tutvunud süüdlase õiguste ja kohustustega üldkasuliku töö tegemisel ning ta on seda oma allkirjaga kinnitanud. Üldkasuliku töö ajakavast nähtub, et R.P pidi 21.03.2017.a alates kella 9-st Puhja Vallavalitsuses 5 üldkasuliku töö tundi sooritama. Üldkasuliku töö arvestuslehest nähtub, et R.P 21.03.2017.a tööle ei ilmunud. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.P oli oma kohustuse täitmise suhtes ükskõikne. Kuna R.P ei ole kohtu poolt määratud kahe nädala jooksul leidnud aega viie tunni üldkasulikku töö sooritamiseks, siis on kohtul alus arvata, et süüdlane on hoidnud ÜKT tundide sooritamisest kõrvale teadlikult ja pahatahtlikult. Kuna R.P ei täitnud talle pandud kohustust sooritada 5 üldkasuliku töö tundi, siis KarS § 69 lg 6 ja
¹, § 210³ alusel pöörab kohus R.P-le mõistetud ning ärakandmata aresti pärast käesoleva määruse jõustumist reaalselt täitmisele. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud eelnimetatud kohustuse täitmist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et R.P tervis ei võimaldaks temal aresti kanda. Tartu Maakohtu 23.02.2017.a otsusega nr 1-17-1952 tunnistati R.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 182 ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. R.P kohustati ilmuma Tartu Vanglasse talle karistuseks mõistetud vangistust kandma 03.04.2017.a. Kuna R.P nimetatud ajaks vangistust kandma ei saabunud, kuulutas kohus 09.05.2017.a määrusega R.P tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes sundtoomist. Arvestades asjaolu, et R.P kannab alates 18.05.2017.a Tartu Vanglas temale Tartu Maakohtu 23.02.2017.a otsusega nr 1-17-1952 mõistetud karistust – 2 aastat ja 8 kuud vangistust, siis kuulub kaks päeva aresti kandmisele pärast eelnimetatud karistuste ärakandmist. Marju Persidskaja kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.