Obsah (5)

§ 121§ 199§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-5869 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5869 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti I.T-le karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.02.

1. a ja lõppeb 05.10.
2. a. Vangla ei toeta I.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha I.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu I.T selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära I.T, leiab, et I.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. I.T kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on I.T temale mõistetud karistusajast (2 aastat 8 kuud) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. I.T on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused I.T tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mi da võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 I.T on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral (5 karistust kustunud). Varasemalt on I.T karistatud varavastaste kuritegude (sh korduvalt röövimiste, kelmuse), avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastase kuriteo, õigusemõistmise vastaste kuritegude ning isikuvastaste süütegude (sh korduvalt raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mis ühel korral jäi katsestaadiumisse). Käesoleval ajal kannab I.T liitkaristust kehalise väärkohtlemise ja varguste toimepanemise eest. I.T varasemast elukäigust nähtuvalt on I.T toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja seitsmel korral on I.T-le mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Ühel korral, s.o Harju Maakohtu 10.09.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5527 anti I.T-le võimalus kanda karistust vabaduses, kuid vaatamata sellele ei teinud I.T oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. I.T-le mõistetud vangistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et I.T ei täitnud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnikul puudus I.T-ga igasugune kontakt ja I.T kohaloleku tagamiseks erakorralise ettekande arutamise juures tuli 2 I.T kuulutada tagaotsitavaks. Lisaks nähtub I.T varasemast elukäigust, et I.T-le on kohaldatud karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta (Harju Maakohtu 27.08.
2. a määrus kriminaalasjas nr 1-10-
3. a) ning kohtulahendiga kohustati I.T järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kuid ka sel korral kriminaalhooldus ebaõnnestus ja Harju Maakohtu 14.01.

1. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-145527) mõisteti I.T muuhulgas süüdi karistusjärgse käitumiskontrolli ja kohustuste rikkumise toimepanemise eest. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik I.T käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul järeldub I.T varasemast elukäigust, et tema käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid ja senised karistused ei ole mõjutanud I.T kujunenud harjumusi ja tegutsemist muutma. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus I.T suhtes täitnud eesmärke. Lisaks märgib kohus, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja kontrollile, mistõttu puudub kohtul käesoleval juhul põhjus olla veendunud, et I.T sellel korral suudaks täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kõiki talle kohtu poolt määratavaid kohustusi. 3.2 Kohus peab positiivseks I.T käitumist karistuse kandmise ajal. Sergei Kõzrodevit ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. I.T on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja osaleb riigikeele kursustel A1 tasemel. I.T on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. 3.2 Vabanemise korral on I.T kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxla poolt on garanteeritud kõik eluks vajalik ja kohapeal on I.T võimalus asuda tööle. I.T puudub toetav lähivõrgustik. Tartu Vangla andmetel on I.T seisuga 16.05.
2. a rahalisi nõudeid ligikaudu 2088 eurot ja vabanemisfondis 14,69 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et I.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, arvestades I.T varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, on seisukohal, et I.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Raina Pärn Kohtunik 3