Obsah (4)

§ 199§ 65§ 69§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-4732 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov ja Orvi Tali Kriminaalasi A

§ 199lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.

augusti 2016 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja A.K , ik:XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 5 päeva. Alice Simm Kaitsja Alar Neiland Süüdistatav RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava A.K kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista A.K ’lt Eesti Vabariigi kasuks 24,00( kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. A.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi, uuesti 11.10.2015 kella 16.20 ajal Tallinnas XXX asuvas XXX kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 8.91 eurot, millega möödus kassadest ja jättis tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti koheselt kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele. Samuti tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi, uuesti 29.11.2015 kella 10.10 ajal Tallinnas XXX asuvas XXX kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 1,5 liitrise Saku Gin’i kaktus-lime maksumusega 3.09 eurot, millega möödus kassaderivist ja jättis tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti koheselt kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele. Seega süüdistatakse A.K

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas A.K süüdi

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas A.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendas käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 2 kuu ja 20 päevast vangistust Harju Maakohtu 07.10.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 15 (viisteist) üldkasuliku töö tunni võrra, mis vastavalt

§ 69

lg 6 sätetele võrdub 15 (viisteist) päeva vangistusega ja mõistis liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva.

§ 68

lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud aja, s.o kahtlustatavana kinnipidamine 29.11.2015 kuni 30.11.2015 ja 11.10.2015 kuni 13.10.2015, s.o 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning määras ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse 3 (kolm) kuu ärakandmist arvestas alates A.K karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. A.K suhtes kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keeld tühistas kohtuotsuse jõustumisel. Mõistis A.K-lt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel kokku menetluskulu 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot, mis määras tasumisele kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. APELLATSIOON:

1. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis A.K-le reaalselt ärakandmisena 3-kuulise vangistuse. Leiab, et kuna temal oli jäänud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest - 116 tundi üldkasulikku tööd, tegemata veel ainult 15 tundi, oli kohtul võimalus asendada liitkaristus üldkasuliku tööga. Leiab, et kohus oli tema süüdimõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. On seisukohal, et tähtajalise vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik, kui vangistuse määr ei ületa kahte aastat. Ei ole oluline, kas karistuse määr mõistetakse üksikkuriteo eest või kuritegude kogumi eest. Samas ka katseajal uue kuriteo toimepanemise korral moodustub süüdlasele liitkaristus ja üldkasulik töö oleks kohaldatav. Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. Kohus on karistuse mõistmisel arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Apellant ei taotle suulist menetlust. Eeltoodu põhjal ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 1 palub tühistada Harju Maakohtu
2. augusti
3. aasta otsus A.K-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus asendades karistusena mõistetud 3-kuulise vangistuse üldkasuliku tööga. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5. Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud vaid mõistetud karistust ja taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Muid taotlusi apellatsioonis ei ole esitatud. Kolleegium leiab, et esitatud apellatsioon on hinnatav kui ilmselt põhjendamatu kuna selle rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid on õiguslikult asjakohatud. Nimelt on A.K isik, keda on karistatud Harju Maakohtu 07.10.2015 aasta otsusega 6 kuulise vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Vähendatud karistus, 4 kuud vangistust, on asendatud

§ 69alusel 116 tunni üldkasuliku tööga.

Vaidlustatud kriminaalasjas on A.K uued kuriteod pannud toime 11.10.2015 ja 29.11.2015 ehk siis ajal, mil ta kandis asenduskaristust. Maakohus on mõistnud A.K-le karistuseks vangistuse.

§ 69

lg 5 kehtestab üheselt, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega olenemata kaitsja viitele, et mõistetud karistus jääb alla 2 aastat, pole eeltoodud seaduse alusel A.K isikuks, kelle suhtes on võimalik kohaldada

§ 69sätteid.

1. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.
2. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 24,00 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. Kaitsja on koostanud apellatsiooni mõistetud karistuse peale, mistõttu saab minimaalset, 0,5 tunnist ajakulu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsjatasu A.K kanda. (allkirjastatud digitaalselt)