lg.2 p.4,8 järgi käskmenetluses Abiprokurör Süüdistatav Kaitsja Natalia Duškina J.A Isikukood: XXX; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; kodakondsus: EV kodanik; elukoht: Xxxx; töökoht: ametlik töökoht puudub, pensionär; varem kriminaalkorras karistatud, väärteokaristusi ei ole; tõkendit kohaldatud ei ole. Margus Viira RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.A
199 lg.2 p.4,8 järgi ning karistada rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o summas 300 (kolmsada) eurot.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui J.A ei pane 1(ühe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista J.A-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras –705,00 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 72,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud kogusummas 777 (seitsesada seitsekümmend seitse) eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 77,70 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „J.A ,1-17-2268, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub toimiku materjalide juures KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON J.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse (karistati 26.11.2014.a. Harju Maakohtu poolt
kell 21.00 kuni 24.05.2016.a. kell 13.00 viibides Harjumaal, Kose vallas, Saula külas, Viikingite külas, tungis jalgvärava avamise teel Muinas Catering OÜ-le kuuluvale territooriumile, kus asub Viikingite küla puhkemaja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil peamaja avatud terrassilt Muinas Catering OÜ-le kuuluvaid esemeid, ja nimelt : -3 käsitööviskekirvest, maksumusega 50 eurot/tk, kogumaksumusega 150 eurot; -küttepuude raiumiskirve Fiskars, maksumusega 15 eurot; -musta värvi köögiblenderi KitcheNaid, maksumusega 100 eurot; -24 tk. pastoriseeritud piima TERE kohvimasina jaoks, maksumusega 1 euro/tk, kogumaksumusega 24 eurot; -6 pudelit õlut A le Coq, maksumusega 1 eurot/tk, kogumaksumusega 6 eurot. Vargusega tekitas Muinas Catering OÜ-le kahju kogusummas 295 eurot. Seega J.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega s.o.
KURITEOGA TEKITATUD KAHJU LAAD JA SUURUS Kuriteoga tekitati varalist kahju kogusummas 295 eurot. Kannatanu Muinas Catering OÜ tsiviilhagi esitada ei soovinud. TÕENDID 2 Kannatanu esindaja Maksim Apalkovi ütlused /tl 2-7; 21-22/, millest nähtub, et on Muinas Catering OÜ juhataja ning ajavahemikul 23.05.2016 kell 21.00 kuni 24.05 .2016 kell 13.00 varastati Viikingite külast erinevaid esemeid. Videosalvestist vaadates tundis töötaja ära vargil käinud isiku, kelleks oli J.A. Ei soovi hagiavaldust esitada, pani Muinas Catering OÜ kinni; Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 8-11/, milles on vaadeldud turva-kaamera videosalvestust aadressilt Viikingite küla, Saula küla, Kose vald, Harjumaa ning millest nähtub süüdistatava viibimine sündmuskohal; Tunnistaja Evelin Arjukes ütlused /tl 13-15/, millest nähtub, et töötab Muinas Catering OÜ-s. 24.05.2016 teatas juhataja, et töökas on toimunud vargus. Juhataja näitas tunnistajale videot sündmuskohalt, kus oli näha ka kuriteo toimepannud isik. Tunnistaja tegi isikust pildi ja saatis selle oma abikaasale, kes omakorda näitas pilti tunnistaja emale. Tunnistaja ema tundis pildilt ära J.A . Tunnistaja kinnitab, et talle näidatud fotol on J.A ; Tunnistaja Aide Pihl ütlused /tl 17-20/, millest nähtub, et sai intsidendist teada, kui tunnistajale helistas tema tütar, kes küsis talu nime, kus elab J.A, sest nemad olid tundnud turvakaamera pildilt J.A ära, kes oli eelnenud ööl Viikingite Külas käinud. Tunnistaja tütar saatis enda abikaasale telefoniga pildi isikust, kes viibis Viikingite Külas. Tunnistaja tundis pildil ära J.A; J.A kahtlustatavana antud ütlused /tl 38-40/, millest nähtub, et isik tunnistab ennast süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos, kahetseb ja annab toimunu kohta ütlusi. SÜÜDISTATAVALE MÕISTETAVA KARISTUSE MOTIIVID Prokurör pidas võimalikuks süüdistatava karistamist toimepandud kuriteo eest
lg.2 p.4,8 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o summas 300 (kolmsada) eurot.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui J.A ei pane 1(ühe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga.
lg.2 p.4,8 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga
lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab J.A süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. J.A on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on pensionäriga, kelle puuduvad materiaalsed võimalused rahalise karistuse reaalseks täitmiseks. Ta on oma süüd tunnistanud ja arusaanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed J.A tulude kohta, sest ta ei ole 2015.a kohta tuludeklaratsiooni esitanud. Samuti puuduvad andmed temale 2015.a tehtud väljamaksete kohta. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistav on vanaduspensionär, samuti asjaolu, et süüdistatav tunnistab taolise süüteo toime panemist, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses. Eeltoodut arvesse võttes nõustub ka kohus, et rahaline karistus ei kuulu , juhindudes
–st täitmisele 1-aastase katseaja jooksul mille vältel ei tohi J.A toime panna uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi kannatanu ei esitanud. 3 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine summas 777 (seitsesada seitsekümmend seitse) eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 77,70 eurot ,kuna rahaliste kohustuste korraga täitmine võib osutuda raskendatuks. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p 1 ja 254. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.