lg 2 p 3 järgi 1 aastase vangistusega ja
lg 2 p 2 järgi 9 kuulise vangistusega.
lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.10.2016-18.10.2016, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja kestel pidi A. Š. täitma
lg 1 p 1-6 ja lg
Otsus jõustus 11.02.
Š.ile täiendav kohustus – läbida psühholoogiline nõustamine tähtajaga 01.07.2018, mis motiveeriks A. Š.i suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning aitaks tal leida sisemist enesekindlust, et olla kaaslaste poolt vähem mõjutatav, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. A. Š. on andnud kirjaliku nõusoleku psühholoogilise nõustamise läbimiseks. Vastavalt
lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
MS § 427 lg 1 otsustab
lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu A. Š. on rikkunud kohustust mitte suhtlema A. Š.i ja R. V.. nimetatud rikkumistele tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud ilma rikkumisteta. Nimelt A. Š. on jätnud kriminaalhooldusametnikule endast kohusetundliku ja püüdliku noormehe mulje ning registreerimiskohustuse täitmisega probleeme pole esinenud, leiab 2 kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et täiendav kohustus motiveeriks A. Š.il edaspidiselt suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning aitaks tal leida sisemist enesekindlust, et olla kaaslaste poolt vähem mõjutatav, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Täiendava kohustuse lisamine aitaks tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärke. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata A. Š.ile katseajaks täiendav kohustus – läbida psühholoogiline nõustamine. Tähtaega peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks 01.07.2018 Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 03.11.2017 erakorraline ettekanne A. Š.ile Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtumäärusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks rahuldada. Määrata A. Š.ile Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtumäärusega määratud katseajaks täiendav kohustus – läbida psühholoogiline nõustamine hiljemalt 01.07.2018 Määruse ärakiri saata süüdimõistetule A. Š.ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Inna Kirsipuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.