← Eesti

1-16-1792/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-1792 Kohtukoosseis Andres Parmas, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi Z.D süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 ja S.Z süüdistus KarS § 209 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus, üldmenetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad Kaitsja Z.D (ik: XXX); elukoht: XXX; S.Z (reg: XXX); asukoht: Tagapere, Pae küla, Kehtna vald, Rapla maakond; juhatuse liige Z.D Prokurör Ringkonnaprokurör AarnePruus Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Jätta Z.D ja S.Z kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
  4. Z.D-le esitati süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi selles, et S.Z juhatuse liikmena varalise kasu saamise eesmärgil tegutsedes esitas ta RG-le
  5. veebruaril 2015 5000 eurose ettemaksuarve 20 pulli müümise eest kogukaaluga 8000 kg ja hinnaga 1,5 eurot/kg 1 (kokku 12000 eurot). Tegelikult puudus S.Z kavatsus pulle RG-le müüa. Z.D tekitas kannatanule mulje, et tal on kavatsus lepingut täita ja lõi sellega talle ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, misjärel RG tasus
  6. veebruaril 2015 S.Z arveldusarvele 5000 eurot. Raha arveldusarvele laekumise järgselt võttis Z.D selle pangaautomaadist sularahas välja ning omastas selle. Lepingu esemeks olevaid loomi ei ole RG-le tänaseni üle antud ega ettemaksu tagastatud. Samuti süüdistatakse Z.D selles, et varem kelmuse toimepannud isikuna, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, esitas
  7. juunil 2015 S.Z juhatuse liikmena IK-le soovi osta tema lehma ja pulli. Selleks lubas ta sõlmida ostu-müügi lepingu ja 7 päeva jooksul tasuda IK-le loomade eest kokku 896,4 eurot. Tekitades eelnevaga kannatanus mulje, et tal on kavatsus lepingut täita ja tegutsedes eesmärgiga saada S.Z varalist kasu, lõi Z.D kannatanule ebaõige ettekujutuse tegelikes asjaoludest, mistõttu andis kannatanu talle lepingu esemeks olevad lehma ja pulli üle. Z.D puudus seejuures kavatsus lepingu tingimusi täita, sest lubatud ajaks ta lepingut ei vormistanud ning raha üle ei kandnud. Lepingu vormistas Z.D alles
  8. juulil 2015, loomade eest ei ole tasutud tänaseni. Loomi ei ole ka IK-le tagastatud, vaid
  9. oktoobril 2015 ta hoopis võõrandas pulli H OÜ-le ja viis pulli tapamajja, kus see
  10. novembril 2015 tapeti. Nimetatud tegudega pani Z.D toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
  11. S.Z-ile esitati süüdistus KarS § 209 lg 3 järgi selles, et S.Z juhatuse liige Z.D, omamata kavatsust S.Z ja RG vahel sõlmitud kokkuleppest kinni pidada ning tegelikult müüa RG-le 20 pulli kogukaaluga 8000 kg ja hinnaga 1,5eurot/kg, esitas juriidilise isiku huvides, varalise kasu saamise eesmärgil,
  12. veebruaril 2015 RG-le ettemaksuarve 5000 eurot. Z.D tekitas kannatanule ebaõige ettekujutuse, nagu oleks S.Z kavatsus lepingu tingimusi täita, mistõttu tasus kannatanu S.Z pangaarvele ettemaksu 5000 eurot. Seejärel võttis Z.D raha pangaautomaadist sularahas välja ja omastas selle. Loomade üleandmisest RG-le Z.D keeldus ning saadud ettemaksu ei ole ta tagastanud. Samuti esitati S.Z süüdistus selles, et
  13. juunil 2015 esitas Z.D S.Z juhatuse liikmena IK-le soovi osta tema lehma ja pulli. Selleks lubas ta sõlmida ostu-müügi lepingu ja 7 päeva jooksul tasuda IKle loomade eest kokku 896,4 eurot. Tekitades eelnevaga kannatanus mulje, et tal on kavatsus lepingut täita ja tegutsedes eesmärgiga saada S.Z varalist kasu, lõi Z.D kannatanule ebaõige ettekujutuse tegelikes asjaoludest, mistõttu andis kannatanu talle lepingu esemeks olevad lehma ja pulli üle. Z.D puudus seejuures kavatsus lepingu tingimusi täita, sest lubatud ajaks ta lepingut ei vormistanud ning raha üle ei kandnud. Lepingu vormistas Z.D alles
  14. juulil 2015, loomade eest ei ole tasutud tänaseni. Loomi ei ole ka IK-le tagastatud, vaid
  15. oktoobril 2015 ta hoopis võõrandas pulli H OÜ-le ja viis pulli tapamajja, kus see
  16. novembril 2015 tapeti. Nimetatud tegudega pani Z.D toime KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  17. Pärnu Maakohtu
  18. septembri
  19. a otsusega tunnistati Z.D KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi ja teda karistati ühe aasta ning kuue kuu vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata kui Z.D ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 loetletud kontrollnõudeid. Ühtlasi kohustati Z.D ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest heastama kannatanutele põhjustatud materiaalne kahju. S.Z tunnistati süüdi KarS § 209 lg 3 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 4000 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui S.Z ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus mõistis Z.D-lt ja S.Z kummaltki menetluskuluna välja sundraha 645 eurot ja süüdistatavatelt solidaarselt tasu riigi õigusabi osutamise eest 494,24 eurot. Samuti mõistis maakohus Z.D-lt ja OÜ-lt Jagu solidaarselt RG kasuks välja valitud esindajale 2 makstud tasu katteks 1000 eurot. Maakohus rahuldas RG ja IK tsiviilhagid ja mõistis Z.D-lt ning S.Z nende kasuks solidaarselt välja vastavalt 7328,64 eurot ja 896,4 eurot.
  20. Maakohus leidis, et Z.D ja S.Z poolt neile ette heidetavate kuritegude toimepanemine on kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendamist leidnud. 3.1.
  21. Maakohus tuvastas kannatanu RG ja tunnistaja RR ütlustele ning asitõendina uuritud RG esitatud fotole tuginedes, et Z.D näitas RG-le müügiks pakutud loomi. Kannatanu ja tunnistaja MK ütlustest nähtuvalt lepiti sellel kohtumisel kokku ka loomade müügis, nende hinnas ja tasumise viisis (tasumine mitmes osas). Ka süüdistatav ei eita kannatanuga kohtumist ja loomade müügis kokku leppimist. 3.1.
  22. Samuti on kohtule esitatud arve koopia põhjal tuvastatud, et RG-le esitati ettemaksuarve. Selle dokumendi kohaselt on kauba müüjaks S.Z ning kauba saajaks P RG.
  23. veebruaril 2015 on Z.D saatnud kannatanule e-kirja e-posti aadressilt XXX aadressile YYY sisuga „Seb pank kood: eeuhee2x A/a EE891010220215655227 S.Z “.
  24. märtsi 2015 kuupäevaga dokumendi väljatrüki ja selle tõlke kohaselt on GRP teinud
  25. veebruaril 2015 ülekande S.Z e-kirjas viidatud pangakontole summas 5000 eurot ning selgitusega ettemaks. Kohtu hinnangul on kummutatud kaitseversioon, nagu oleks ettemaksuarve sisustatud alles pärast ettemakse laekumist ja nagu ei oleks Z.D mingit ettemaksuarvet esitanud, vaid saatis meiliga ainult kontonumbri. Nimelt ei nähtu
  26. veebruari
  27. a e-kirjast kogu ülekande tegemiseks vajalikku teavet (andmed S.Z aadressi kohta on üksnes arvel, samas ettemaksuarvel on märgitud ebaõige pank ning arveldusarve number). Seetõttu on kohtu hinnangul ettemaksuarve ja e-kiri omavahel seotud ning e-kirja saatmise tingis ettemaksuarvel kajastatud ebaõige informatsioon. 3.1.
  28. Seda, et kannatanu kandis S.Z üle 5000 € ja see summa ka laekus, kinnitavad S.Z SEB Pank AS pangakontoväljavõte ning ka tunnistaja DT, S.Z raamatupidaja, kelle sõnul sai ta laekumisest teadlikuks konto väljavõttest, arvet temani ei ole jõudnud. Ta tegi raamatupidamiskande ning pani summa kliendi ettemaksukontole, kus see on raamatupidamislikult seniajani. Kontole laekunud rahast on aga SEB Panga edastatud andmete alusel sularahaautomaadist Z.D kasutatava S.Z deebetkaardiga sularahas välja võetud
  29. veebruaril 2015 3500 eurot ja
  30. märtsil 2015 1450 eurot. 3.1.
  31. Kannatanu RG ütluste põhjal tuvastas maakohus, et kokkuleppe kohaselt oli ettemaksu tasumine kinnitus, et kannatanu soovib loomi osta ning ülejäänu makstakse siis, kui toimub loomade peale laadimine. Ostetavad loomad pidid olema varasemalt Z.D näidatud loomad. Müügiga seotud dokumendid pidi korda ajama Z.D ning tema omalt poolt oli Z.D-le esitanud kõik müügiks vajalikud dokumendid (kuhu loomad viiakse, ostja andmed). Seevastu süüdistatava Z.D väiteid, nagu ei oleks kannatanu edastanud vajalikke andmeid, ei pidanud maakohus usaldusväärseks. Z.D väitis, et on kannatanult andmeid küsinud SMS-ga, kuid SMS-e pole tal säilinud. Seega on Z.D küll esitanud aktiivse kaitseväite, k uid teinud võimatuks selle kohtupoolse kontrollimise. Samuti märkis maakohus, et RG on ka varem Eestist loomi ostnud ja oli teadlik, mis andmeid ta selleks esitama müüjale peab, tema sõnutsi oli ta need andmed Z.D-le ka edastanud ning kohtul puudus alus selles väites kahelda, sest RG oli loomade ostmisest huvitatud ja ta tuli neile ka järgi. Z.D ega S.Z ei ole Rapla Veterinaarkeskuselt
  32. a taotlenud ühtki loomade väljaveo sertifikaati. Samas on just üksnes loomade saatja sellist sertifikaati tellida. 3 3.1.
  34. märtsil 2015 loomadele järgi tulles oli RG-l enda sõnutsi kaasa piisav summa loomade eest lõplikuks tasumiseks, kuid Z.D teatas talle telefonitsi, et ei müü loomi. Seejärel kontakteerus kannatanu politseiga, kes kontakteerus süüdistatavaga ja teatas kannatanule, et järgmisel päeval kell 9.00 laetakse loomad autole. Kuid järgmisel päeval kell 8.00 tuli Z.D kannatanu ööbimiskohta ja teatas uuesti keeldumisest loomi müüa. Z.D lubas tagastada raha, kuid ei ole seda senini teinud. Kannatanu sõnu kinnitab ka tunnistaja MK. Z.D väited, nagu oleks probleem tekkinud sellest, et RG keeldus loomade eest lõpphinda tasumast, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja ebausaldusväärsed. 3.1.
  35. Kannatanu üle kantud raha läks Z.D sõnutsi kulude katteks – loomade toitmine, kütus, et seda loomadele tuua. 3.1.
  36. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
  37. oktoobri
  38. a vastuses Politsei- ja Piirivalveameti
  39. oktoobri
  40. a päringule on PRIA teatanud, et registreeritud loomapidaja S.Z ei ole põllumajandusregistri andmetel kunagi loomi riigist välja viinud. Samas kannatanu ütluste kohaselt väitis Z.D talle, et on varem teinud koostööd türklastega. 3.1.
  41. Maakohus tuvastas äriregistri teabesüsteemi väljatrüki alusel, et S.Z juhatuse liige on alates
  42. novembrist 2013 Z.D. Kuna juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu ning KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides, siis tuleb Z.D käitumine omistada S.Z. 3.1.
  43. Eelneva põhjal asus maakohus seisukohale, et Z.D , nõustudes kannatanuga kohtuma, näidates talle loomi, leppides kokku loomade müügiga seotud olulised asjaolud ning andnud kannatanule ettemaksuarve, millise alusel viimane tegi varakäsutuse, lõi kannatanus ettekujutuse, et soovib müüa kannatanule 20 pulli. Oma usaldusväärsust kannatanu silmis tõsta püüdes väitis Z.D, et on ka varem välismaalastele loomi müünud, mis aga kohtumenetluses kinnitust ei leidnud. Tegelikkuses Z.D puudus soov kannatanule loomi müüa, sest ta ei astunud tahtlikult selleks vajalikke samme. Olles Z.D poolt eksitusse viidud, tasus kannatanu ettemaksu arve alusel S.Z arveldusarvele 5000 eurot, mis ka laekus. Ettemaksu ei ole tagastatud, vaid selle on süüdistatav ära kasutanud. Seega on kannatanu RG saanud varalist kahju ning Z.D ja S.Z varalist kasu. 3.2.
  44. Puutvalt IK suhtes toimepandud kelmusse märkis maakohus, et kannatanu IK ja tunnistaja EK ütlustest nähtuvalt lubas Z.D ära osta IK lehma ja pulli. Selleks tuli ta
  45. a juuni algul loomadele järgi. Loomi autole laadides ja pabereid vormistades selgus, et Z.D ei ole ostu-müügi lepingut kaasas. Ta lubas selle tuua kahe päeva pärast, kuid ei teinud seda. Lepingu tõi Z.D alles
  46. juulil 2015, pärast seda, kui EK oli ühendust võtnud politseiga.
  47. juuli
  48. a lepingu kohaselt müüs IK S.Z lehma ja pulli kokku 896,4 euro eest. Loomade eest tasumine pidi toimuma 10 päeva jooksul, kuid hoolimata korduvatest lubadustest ei ole raha tasutud. Nähtuvalt PRIA
  49. veebruari
  50. a kirjast vormistas Z.D loomad PRIA-s ümber juba
  51. juunil
  53. oktoobril 2015 on ta pulli võõrandanud H OÜ-le, kus see
  54. novembril 2015 tapeti. 3.2.
  55. Maakohus asus seisukohale, et Z.D puudus hoolimata tema teistsugusest väitest algusest peale kavatsus loomade eest tasuda. Ta oli juba enne lepingu sõlmimist teadlik võimetusest lepingu tingimusi täita (sest S.Z puuduvad vahendid ja on maksuvõlgnevused), mistõttu viis ta kannatanu pettuse teel varakäsutuse tegemise jaoks eksitusse. 4 3.2.
  56. Z.D oli teo toimepanemise ajal S.Z juhatuse liige ja äriühing tegutseb oma esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu. Kuna tegu pandi toime juriidilise isiku huvides, siis on kuritegu ka juriidilisele isikule omistatav. 3.2.
  57. Seega lõi Z.D S.Z huvides tegutsedes IK-le ebaõige ettekujutuse sellest, et ta ostab tema pulli ja lehma ning tasub nende eest vastavalt kokkuleppele, mistõttu IK tegi varakäsutuse. Kuna Z.D ei kavatsenud tegelikult lepingu tingimusi täita, siis sai ta üle antud loomade näol varalist kasu, seevastu IK sai varalist kahju. 3.
  58. Maakohus ei tuvastanud Z.D või S.Z käitumise õigusvastatust või nende süüd välistavaid asjaolusid. 3.
  59. Z.D-le karistust mõistes leidis maakohus, et rahaline karistus on välistatud, sest KarS § 209 lg 2 p 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse. Maakohus märkis, et Z.D on varem kriminaalkorras karistamata isik, karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Maakohus leidis, et 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus on piisav, motiveerimaks Z.D hoiduma edaspidi kuritegude toimepanemisest. Maakohus pidas võimalikuks jätta Z.D-le mõistetud karistus KarS § 74 sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata, leides, et see on eripreventiivsetel kaalutlustel kohane vahend tema mõjutamiseks. S.Z karistamisel märkis maakohus, et ainsa karistusliigina on seadusandja KarS § 209 lg 3 puhul ette näinud rahalise karistuse. Ka S.Z puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, S.Z on varem kriminaalkorras karistamata isik. Neil kaalutlustel pidas maakohus kohaseks karistuseks 4000 euro suurust rahalist karistust. Arvestades äriühingu finantsseisu ja täitmata rahalisi kohustusi riigi ees, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetav karistus KarS § 73 sätete kohaselt tingimuslikult täitmisele pööramata. 3.
  60. Maakohus rahuldas RG ja IK tsiviilhagid täies ulatuses. Arvestades, et mõlemale kannatanule kahju tekkimise põhjustasid Z.D ja S.Z ühiselt, mõistis kohus süüdistatavatelt hüvitised tsiviilhagide katteks välja solidaarselt. Kohus leidis, et RG tsiviilhagi on põhjendatud. See hõlmab otsest varalist kahju nii tasutud ettemaksu näol (5000 eurot) kui ka transporditeenuse eest tasutud 2328,64 eurot. Transporditeenuse kulu on otsene kahju, sest RG tellis auto lepingu esemeks olevate loomade transpordiks Eestist Poola ja tuli sel otstarbel Eestisse loomadele järgi. Põhjendatud on ka IK tsiviilhagi, sest süüdistatavad jätsid talle kokkulepitud summa tasumata. Maakohus märkis, et eelnimetatud kahju on süüdistatavad kannatanutele tekitanud õigusvastaselt ja süüliselt. Z.D pani toime kelmuse, ehk kuriteo KarS § 209 mõistes, millega tekitas kannatanutele RG-le ja IK-le kahju kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, ehk tegemist on õigusvastase kahju tekitamisega. Süüdistatavate käitumine on tekitatud kahjuga põhjuslikus seoses. 3.
  61. Maakohus märkis, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peavad süüdimõistetud hüvitama menetluskulud, milleks arutatavas asjas on sundraha teise astme kuriteos süüditunnistamise eest ja valitud kaitsja ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu. Samuti tuleb süüdimõistetuil solidaarselt kanda kannatanu RG menetluskulud: tasu advokaadi õigusabi eest kokku 1000 eurot.
  62. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega Z.D ning S.Z õigeks mõistmist. Kaitsja leiab, et mõlema süüdistuses märgitud episoodi puhul on tegemist tavaliste tsiviilõiguslike tehingutega. Lepingute sõlmimise hetkel soovisid nii süüdistavad kui kannatanud tulemuse saavutamist kokkulepitud tingimustel. Tehing RG-ga jäi lõpule viimata, sest kannatanu muutis täitmise käigus tehingu tingimusi, kuna 5 tal puudusid rahalised vahendid kohustuste eest tasumiseks. Seetõttu taganesid süüdistatavad müügilepingust. Kuna kannatanu tegevus põhjustas süüdistatavatele rahalist kahju sobiva hinnasituatsiooni minetamise näol, lugesid Z.D ja S.Z tasutud ettemakse kahju hüvitamise nõude rahuldamise hulka. Kannatanu IK nõue on tegelik ja süüdistatav tasub selle rahalise olukorra paranedes. Tehingut sõlmides olid süüdistatavad veendunud, et suudavad oma kohustusi nõuetekohaselt täita, mistahes kuritegelikku käitumist ei saa neile ette heita.
  63. Prokurör esitas apellatsioonile vastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Prokurör nõustub maakohtu tuvastatuga, et Z.D puudus kavatsus RG-le loomi müüa. RG tasus S.Z arveldusarvele 5000 eurot ettemaksu, olles eelnevalt Z.D poolt eksitusse viidud. Seda raha ei ole tänaseni tagastatud ning Z.D ning S.Z on saanud sellest summas varalist kasu, RG on aga saanud varalist kahju. Z.D väide, nagu ei olnuks RG-l rahalisi vahendeid, et loomade eest tasuda, on ümber lükatud kannatanu ja tunnistaja MK ütlustega. Samuti puudus Z.D algusest peale kavatsus täita lepingu tingimusi IK suhtes. Ta on korduvalt lubanud ostetud veiste eest tasuda, kuid ei ole seda senini teinud, vaid on ühe veise hoopis tapamajja edasi müünud. Seega on ta saanud varalist kasu ja IK on saanud varalist kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  64. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
  65. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
  66. Kriminaalkolleegium leiab, et Z.D ja S.Z kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
  67. Apellant on oma napis apellatsioonis esitanud üksnes paljasõnalised väited, püüdmata mingilgi viisil oma argumente tõenditega siduda või neid põhjendada. Selliste paljasõnaliste argumentide põhjal ei ole ringkonnakohtul võimalikki maakohtu otsuse seisukohti sisuliselt hinnata, sest ringkonnakohus käsitleb maakohtu otsust üksnes apellatsiooni piires. Paljasõnalised deklaratiivsed väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad mõlema kuriteoepisoodi suhtes kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Tuvastatavad ei ole kriminaalmenetlusõiguse rikkumised. Seetõttu puudub kolleegiumil alus maakohtu seisukohti revideerida ka apellatsiooni väidetest sõltumatult, tuginedes KrMS § 331 lg-le
  68. Maakohtu 6 põhjendused kelmuse koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohtul ei pea otstarbekaks revideerima asuda.
  69. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.