1-15-9965/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9965 Kohtukoosseis Andres Parmas, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi I.D süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri
3. lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.D (ik: XXX), Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXX, ei tööta, varem, korduvalt kriminaalkorras karistatud, elukoht XXXX XX-XX XXXXXXX Süüdistatav Prokurör Abiprokurör Katrin Tron Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil a otsus, RESOLUTSIOON Jätta I.D apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. I.D-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on toime pannud 1 süstemaatilisi vargusi, üritas
5. novembril 2015 Tallinnas XXXX XXXXXXX asuvas XXXXXXXX kaupluses varastada ühe pudeli konjakit Meukow Cognac V.S.O.P maksumusega 44,95 eurot ja ühe pudeli konjakit Larsen V.S.O.P maksumusega 39,90 eurot, kokku 84,85 euro väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna pärast kassa läbimist pidas kaupluse turvatöötaja I.D kinni. Kuna kaup ei olnud rikutud, siis tagastati see kauplusele..
6. Harju Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega mõisteti I.D talle esitatud süüdistustes süüdi ning talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti I.D kinnipidamise päev, s.o
9. november
10. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni muutmata. Maakohus mõistis I.D-lt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu). 2.
11. Maakohus leidis, et I.D-le esitatud süüdistus on kõigis episoodides tõendatud ning tema tegevuses esineb nii süüks arvatud tegude objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Tema käitumises puuduvad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud. 2.
12. Karistuse osas leidis maakohus, et I.D süü vargustes on alla keskmise suurusega. Tema süüd vähendab see, et ta kahetseb kordasaadetut. Maakohus leidis, et I.D süü suurus ja tema isikut iseloomustavad andmed (korduv varasem karistatus varguste eest, sissetuleku puudumine) ei võimalda mõista talle muud karistust kui vangistuse. Rahalise karistuse välistab juba süüdistataval sissetulekute puudumine. Kohus välistas ka karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ning üldkasuliku tööga asendamise võimalused, sest kohtu hinnangul I.D varasemate kuritegude põhjal on alust arvata, et ta ei suuda vabadusse jäädes loobuda süütegude jätkuvast toimepanekust. Maakohus märkis, et ei ole veendunud, et I.D-le mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. Arutatavas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kuigi üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused on I.D puhul olemas, kuid selle materiaalsed eeldused puuduvad. I.D näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Arvestades I.D isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega ilmekalt näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega.
13. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja palub asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Apellant märgib, et ta on töövõimeline ja seetõttu taotlebki vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
14. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
15. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks s aab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
16. Kriminaalkolleegium leiab, et I.D apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
17. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse asendamiseks on perspektiivitu. I.D-le varguse eest mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust, samuti selle asendamata jätmist põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. I.D on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti kohtu poolt tuvastamist leidnud süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Ka karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ja selle üldkasuliku tööga asendamata jätmise puhul on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda.
18. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 3