Obsah (7)

§ 189§ 239§ 175§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-15-10446 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused seoses süü ja karistamisega 1 järgi ja mõista talle

1. Tunnistada T.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 423 karistuseks vangistus 5 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 08.-09.11.2015, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 4 kuud 28 päeva: KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata T.S-ile katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 4 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui T.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu; tühistada T.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused seoses kriminaalmenetluse kuludega ja muude asjaoludega
2. Seoses ülalmärgituga: 2.1 välja mõista T.S-ilt sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 767,70 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 63,98 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; menetluskulude ositi määratud tasumine lugeda tühistatuks, kui ositi tasumine ei toimu kasvõi ühe menetluskulu osa osas määratud ulatuses või tähtaegselt; 2.2 jätta õigusabi osutamisega seotud advokaadi ajatasu ja sõidukulu riigi kanda. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; 3.3 tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on T.S-ile 1 mõistetavaks karistuseks KarS § 423 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.S 08.11.
2. a kuni 09.11.
3. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui T.S ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid. T.S-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles 11.01.2015.a ja 18.10.2015.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega KarS § 4231 nimetatud isik, juhtis taas 08.11.2015 kella 14.07 ajal Viljandi maakonnas Imavere-Karksi-Nuia mnt
4. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega isik rikkus LS § 94 lg 1 nõudeid. 1 T.S-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 423 järgi mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt.
5. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
6. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 2 määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud osutamise eest makst (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava T.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 258,24 eurot.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.S-ilt välja mõista riigieelarve tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja postikulud 2,70 eurot. Õigusabi osutamisel kantud põhjendatud kulud ( ajatasu ja sõidukulud sh käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. T.S on kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.11.2015, seega on T.S viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse 3 kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 4