KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-16-11039 Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2017 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-
§ 427lg 2, § 432, kohus MÄÄRAS: 1.
Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele A. Š.´ile Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtuotsusega nr 1-16-11039 mõistetud karistus, s.o 1 (üks) aasta vangistust. 2. Karistuse kandmise algus on alates A. Š.i ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. 3.
§ 414
alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma.
- Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada A. Š.i suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta.
- Rahuldada kaitsja Robert Sprengk taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48 eurot, sh tasu 40 eurot ja käibemaks 8 eurot.
- Välja mõista A. Š.’ilt riigituludesse 48 eurot kaitsjatasu. 1
(6)- A. Š.’il tasuda menetluskulud 48 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99917700002884 ning selgitus „A. Š. 1-16-11039 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Määruse ärakiri edastada A. Š.ile ja Viru Vanglale Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata A. Š.ile tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi. A. Š. tunnistati Viru Maakohtu 26.11.2016 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati vangistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi A. Š. täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 , 21, 4, 7, 8 alusel A. Š.ule määrati täiendavad kohustused: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - jätkama üldhariduse omandamist; - osalema sotsiaaliprogrammis; - mitte suhtlema A. S. ja R. V.. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt A. Š. on rikkunud talle määratud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi. 29.01.2017 kontrollisid Ida Prefektuuri patrullpolitseinikud A. Š.il Lüganuse vallas TallinnNarva mnt 139 alkoholi tarvitamist indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr A111222 (järgmise kontrollimise kuupäev 22.03.2017) Indikaatorvahendi näit oli 0,20 mg/l kohta. - mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 10.04.2017 registreerimise käigus kontrollis kriminaalhooldusametnik kohustuse mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohustuse täitmist kontrolliti indikaatorvahendiga 8 Panel Urine Drug Test Dip Card LOT: 20160312 (kehtivusaeg (03.2018). Testi näit oli THC, AMP positiivne. - jätkata üldhariduse omandamist. Kriminaalhooldusametnik kontrollis järelepäringutega A. Š.i ja tema ema L. Š.a poolt esitatud informatsiooni, et A. Š. õpib Kohtla-Järve xxx. 12.04.2017 vastas Kohtla-Järve xxx päringule, et A. Š. ei ole kantud nende kooli õppurite nimekirja. Eesti hariduse infosüsteemi andmete 2
(6)järgi on A. Š. õpilasena arvel Kohtla-Järve xxx. Kohtla-Järve xxx vastas 13.04.2017 päringule, et A. Š. on Kohtla-Järve xxx õpilane Viru Vanglas. Seega ei ole A. Š. peale vahi alt vabastamist jätkanud õpinguid üldhariduse omandamiseks. 24.04.2015 telefonivestluses Kohtla-Järve xxx sekretäriga selgus, et praeguseks hetkeks ei ole A. Š. Eesti hariduse infosüsteemi andmetel mitte ühegi kooli nimekirjas. Sekretäri sõnul käis L. Š.a koos pojaga ühel korral nende koolis vestlusel ja on võimalus, et sellest jäi neile vale arusaam, et A. Š. on nende kooli nimekirjas. Mingit õppetööd tal toimunud ei ole. 10.04.2017 antud kirjalikus seletuses tunnistab A. Š., et oli 29.01.2017 alkoholijoobes veetes aega koos vanema venna sõpradega. Samuti tunnistas ta narkootikumide tarvitamist, kuid ei mäleta, millal ta seda tegi. 24.04.2017 toimunud vestluses kinnitasid nii A. Š. kui ka L. Š.a, et neil on olnud veendumus, et A. on Kohtla-Järve xxx õpilaste nimekirjas ja tal on kodus õpikud, millest ta on õppinud. Esmakohtumise ajal 22.02.2017 selgitati A. Š.ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Esimesel kahel kohtumisel oli A. Š.iga vestlust läbi viia peaaegu võimatu. Ta käitus ebastabiilselt, tihti tõstis häält ja käitus ebaviisakalt ega vastanud küsimustele. Alates kolmandast registreerimisest käitumine stabiliseerus. 10.04.2017 toimunud registreerimise käigus tuvastatud, et A. Š. on tarvitanud narkootikume ja seetõttu kutsutud Ida Prefektuuri politseipatrull. Politseinike saabudes hakkas kriminaalhooldusalune käituma agressiivselt ja hüsteeriliselt. Solvates korduvalt ametnikke, mistõttu alustasid politseinikud lõpuks ka vääteomenetlust politseiametnike solvamise tõttu. Samuti hävitas ta antud vestluse käigus esmalt kriminaalhooldusametnikule kirjutatud seletuskirja. Teise seletuskirja koostas ta napilt ja üleolevalt. 24.04.2017 registreerimisel oli A. Š. jälle koostöövalmis. Kui selgusid probleemid kooliga, siis helistas ta kohe emale, kes osales vestluses telefoni teel. Mõlemad lubasid, et tegelevad tekkinud probleemi lahendamisega. Alates 06.04.2017 on perekond suunatud mitmedimensionaalsesse pereteraapiasse ja valmidus seal osalemiseks on olemas. Seega on A. Š. koostöövalmis vaid periooditi. Samuti on ta jätkanud katseajal uute õigusrikkumiste sooritamist. Lisaks juba mainitud 29.01.2017 määratud rahalisele trahvile Alkoholiseaduse alusel on A. Š.i väärteokorras karistatud kahel korral: - 09.03.2017 KarS § 275 lg 1 järgi - 24.03.2017 KarS § 218 lg 1 järgi. Ida Prefektuuri 24.04.2017 vastusest päringule selgub, et A. Š.i suhtes on katseaja jooksul alustatud kahte kriminaalmenetlust: - 17.03.2017 kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustel selles, et taas 02.03.2017 kell 18.30 viibides Jõhvi linnas aadressil xxx asuvas xxx toidupoe müügisaalis, võttis 2 pudelit likööri Jägermeister ja väljus müügisaalist nende eest maksmata. - 19.04.2017 kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et 19.04.2017 kella 14.30 paiku aadressil Vahe 5 Jõhvi platsil A. Š. lõi kannatanut rusikaga parema silma piirkonda, millega tekitas füüsilist valu. Kriminaalhooldajale teadaolevalt veedab A. Š. palju aega ringi hulkudes ja politseil on temaga pidevalt kokkupuuteid. Ta täidab küll kohusetundlikult registreerimiskohustust, kuid väljaspool kriminaalhooldusosakonda ja kodu on ta katseajal jätkanud endiste käitumisviisidega. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et senised mõjutusvahendid ei ole omanud piisavalt mõju. A. Š. on oma käitumisega näidanud, et ta ei kontrolli oma tegusid ja jätkab katseajal kohustuste rikkumist ning õigusrikkumiste toimepanemist. Kaalumisel oli ka teha ettepanek paluda kohtul määrata täiendava kohustusena elektrooniline järelevalve vähemalt kuueks 3
(6)kuuks, kuid kontrollides kriminaalhooldusaluse elukoha vastavust elektroonilise valve nõuetele selgus, et antud majas, kus korter paikneb on väga paksud müürid, mis takistab ka mobiililevi, mis omakorda hakkab tekitama häireid elektroonilise valve seadme töös, mis ei taga piisavat järelevalvet. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KarS § 74 lg 4 ettepaneku pöörata A. Š.ile kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele. Kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. Täiendas, et peale erakorralise ettekande esitamist esitas A. Š.’i ema avalduse kooli ning alates 2. maist 2017 on A. Š. Kohtla-Järve xxx õpilane xxx vormis. Elektroonilise valve osas selgitas, et antud piirkonnas on mobiilside operaatorite levi olemas. Nii et iseenesest võib elektroonilise valve seadmeid paigaldada. Aga konkreetse maja konstruktsiooni eripära on selline, et müürid on liiga paksud ja seade ei hakka korrapäraselt töötama. Kohtu küsimusele vastas kriminaalhooldusametnik, et tema arvates ei saa antud eluruumis elektroonilist valvet kohaldada. A. Š. tunnistas toime pandud rikkumised ega osanud vastata, miks ta jätkab narkootikumide ja alkoholi tarvitamist. Üldhariduse omandamise suhtes ütles, et ei teadnud, et peab veel kuhugi minna kooli arvele võtmiseks. Tunnistab uute õigusrikkumiste toimepanemist katseajal, s.o vargus ja teise inimese löömine. Neis faktides alustati ka kriminaalmenetlused. Kaitsja leidis, et tuleb teha täiendavaid uuringuid ja selgitada välja, kas elukoht ikkagi sobib elektroonilise valve kohaldamisele või mitte. Uute õigusrikkumiste toimepanemise suhtes vastuväiteid ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, kaitsja esitatud dokumentaalsete tõenditega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A. Š.ile Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus loeb tõendatuks, et A. Š. ei täitunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. 29.01.2017 Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 16-17) nähtub, et 29.01.2017 Š.il tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused. Süüdimõistetu ise tunnistas alkoholi tarvitamist. 10.04.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist (tl 9-10) nähtub, et 10.04.2017 A. Š.il tuvastati narkootikumide tarvitamise tunnused. Seega A. Š. rikkus talle kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määratud kohustust - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Peale seda Kohtla-Järve xxx ja Kohtla-Järve xxx kirjadest (tl 12-14) nähtub, et A. Š. ei täida talle KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustust - jätkama üldhariduse omandamist. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 4
(6)täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
§ 427
lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus A. Š.i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus A. Š.i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kohustusi. A. Š. on katseaja jooksul rikkunud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu ega täida kohustust – jätkata üldhariduse omandamist, näidates oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Siinkohal võtab kohus arvesse, et Kohtla-Järve xxx õpilaste nimekirja võeti A. Š.’i alles 2017.a maikuus, s.o ligi kolm kuud peale kohtuotsuse tegemist ja katseaja algust ning konkreetsed sammud selleks tehti alles peale erakorralise ettekande esitamist. Peale seda PPA Ida prefektuuri vastusest päringule nähtub, et peale kohtuotsuse tegemist A. Š. on kahel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest AS § 71 ja NPALS § 151 lg 1 ning tema suhtes on 17.03.2017 ja 19.04.2017 alustatud kriminaalmenetlus kahes kuriteoepisoodis KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 lg 1 järgi. A. Š.i suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas, seda enam et ta on süstemaatiliselt jätkanud uute süütegude, sh kuritegude toimepanemist. Arvestades A. Š.i senist käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et A. Š.’i elukohas ei ole võimalik tagada elektroonilise valve seadmete korrapärast toimet ehitise tehnilise eripära tõttu (liiga paksud müürid, levi ei ulatu kõikidesse tubadesse). Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku 9.05.2017 vastusest, et teist elukohta pole võimalik A. Š.’ile pakkuda (tl 28). Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et peab tegema täiendavaid toiminguid elektroonilise valve paigaldamise võimalikkuse uurimiseks. Kohtu arvates ka praegu on olemas kriminaalhooldaja selge seisukoht, et elektrooniline valve sel aadressil on võimatu. Kohus ei tuvasta ka vastuolusid kriminaalhooldaja arvamuses, sest kriminaalhooldusametnik on istungil selgitanud, et elukoha sobivuse kontrolllehe (tl 20) p-s 3 märgitu tähendabki, et selles piirkonnas on levi olemas, kuid konkreetses elupaigas ei hakka seadmed korrapäraselt tööle. Siinkohal märgib kohus, et süüdimõistetu toimepandud rikkumised - need eelkõige mitmed uued süüteod, sh kaks kuritegu, aga samuti katseajal alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on niivõrd jämedad, et ise elektrooniliseks valveks sobiva elukoha leidumise korral kaaluksid need rikkumised ja negatiivsed asjaolud üles võimalust kohaldada A. Š.’i suhtes elektroonilist valvet. Selle arvamuse kujundamisel arvestab kohus ka, et tegemist on alaealisega. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ka seda, et antud asja kohtuliku arutamise käigus viibis A. Š. kaks kuud vahi all, nii et kohus on andnud süüdimõistetule proovida, mida vangistus tähendab ja siis andis võimaluse karistuse vabaduses kandmiseks, kuid A. Š. kohtu usaldust ei õigustanud. 5
(6)Kohus leiab, et A. Š. on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustusi ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus 1 aasta vangistust tuleb pöörata täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 6
(6)