Kohustada H.H täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 p 2, 4 alusel määrata H.H-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus H.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. H.H karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.03.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 110-16828
järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistusaja alguseks 28.07.
järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 2 järgi suurendati käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust 04.03.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse- 6 aasta 1 kuu 24 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti H.H-le 6 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.12.2012. Kohtuotsus jõustus 20.12.2012. Harju Maakohtu 20.01.2015 kohtumäärusega tunnistati H.H-le Harju Maakohtu 04.12.2012 otsusega mõistetud karistus- 1 kuu vangistust
Sama kohtuotsusega mõistetud liitkaristus- 6 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust tunnistati samuti kehtetuks. Seega jäi H.H karistatuks Harju Maakohtu 04.03.2011 otsusega
Kinnipeetava karistusaeg algas 28.07.2010 ja lõpeb 28.01.2019.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 26.05.2017. 23.05.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid H.H ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega H.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör pidas H.H puhul positiivseks seda, et süüdimõistetu on osalenud sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives ning omab kindlat töökohta vabaduses. Negatiivseks pidas prokurör alkoholisõltuvust ning 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.H on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused H.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.H on kriminaalkorras karistatud viiel korral (neli karistust kustunud). Käesolev vangistus on esimene ja mõistetud tapmise eest. Peamiseks kuritegusid soodustanud teguriks on H.H puhul olnud alkoholisõltuvus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik korduvalt ravil käinud, kuid on ravi katkestanud ning on tekkinud tagasilangus. Oma probleemi, alkoholi liigtarvitamine, H.H tunnistab ning mõistab vajadust alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Istungil avaldatu kohaselt on H.H veendunud, et pikk vangistus on teda muutnud. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. H.H on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja osalenud periooditi majandustööl nii Tallinna kui Tartu Vanglas. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral on H.H olemas elukoht sõbra õe korteris ja töökoht OÜ-s xxxxxxxxxxxx. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et H.H ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. H.H on talle mõistetud 8 aasta 6 kuu pikkusest karistusest ära 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada H.H ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb H.H-le katseajaks
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske ning tagada isiku hõivatus, peab kohus vajalikuks määrata
lg 2 p 4 alusel H.H-le kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.