lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada RMi vangistusega 4 (neli) kuud. Kohaldada KarS § 73 lg 1,3 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui RM ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus - 14.07.2017. Mõista RMilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, 1 1-17-1433 kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakti nr 171) tegemise eest 950 (üheksasada viiskümmend) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ning kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 24.04.2017, 22.05.2017, 11.07.2017 ja 14.07.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot.
lg 3 alusel jätta osa kohtukuludest - kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakti nr 171) tegemise eest 950 (üheksasada viiskümmend) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ning kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 24.04.2017, 22.05.2017, 11.07.2017 ja 14.07.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot – riigi kanda. Vastavalt
§-le 188 panna ülejäänud menetluskulude hüvitamise kohustus alaealise RMi esindaja Narva linnale. Määrata, et esindajal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700021098 ning selgitus „RM, 1-17-1433, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu RMit süüdistatakse selles, et tema 26.05.2016 kella 08.40 paiku Narva linnas Juhhanovi tn 3 asuva Narva Xxi virgestusruumis kasutas füüsilist vägivalda alaealise Xx suhtes, nimelt lõi teda kaks korda rusikaga vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti 27.05.2016 kella 10.00 paiku Narva linnas Juhhanovi tn 3 asuva Narva Xxi trepimademel taas kasutas füüsilist vägivalda alaealise Xx suhtes, nimelt lõi teda rusikaga vastu selga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Sel moel pani RM oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo. 2 1-17-1433 II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav RM ennast süüdi täielikult, enda ülekuulamist ei taotlenud. Menetlusosaliste kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata. Kaitsja Jekaterina Jevšina leidis, et võttes arvesse seda, et RM kahetses tehtut ja palus vabandust, samuti tunnistas end kohtuistungil süüdi, samuti võttes arvesse tema rasket elu tuleb tema kaitsealuse suhtes kohaldada KarS § 87 alusel mõjutusvahendeid ja vabastada karistusest. Abiprokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et RMi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteos on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. Kohus leiab, et RMi poolt talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, milles ta tunnistas ennast süüdi kohtuistungil nimetatud kuriteo toimepanemist. Eeluurimisel ta ei tunnistanud ennast süüdi ning eeluurimisel tema poolt antud ütluste (tl 45-49) kohaselt ta teab, et koolis õpivad vennad, kes millegagi sarnanevad teineteisele, aga RM ei mäleta, et ta kasutas nende suhtes füüsilist vägivalda, kuid võib oletada, et selline või sellised juhtumid olid. M selgitas, et üks vendadest 2016 õppeaastal sõimas teda roppude sõnadega, millele M palus, et ta jätaks tema rahule, füüsilist jõudu aga M tema suhtes ei kasutanud. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Xx ütlused (lk 28-31), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja kust tuleneb, et 2016 õppeaasta lõpus olles koolis, esimese ja teise korruse trepimademel tuli trepist alla kannatanu vastu RM. Kui ta tuli kannatanu juurde, eriti midagi ei öelnud, kohe lõi kannatanut üks kord rusikaga vastu selga. Samal ajal tuli trepile klassijuhataja. Kui RM märkas õpetajat, kohe jooksis ta eemale. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Xx ütlused (lk 35-38), mille kohaselt 2016 õppeaasta (kuupäeva ja kellaaeg ei mäleta) tunni ajal läks kannatanu tualetti. Kui kannatanu tualetist väljus, siis tuli RM kannatanu vastu ja lõi teda käega tagant poolt. Samuti Xx selgitas, et nägi kui RM lõi trepil tema venda käega vastu selga. Nimetatud kannatanute ütlustega haakub kannatanute ema Xx ütlused (tl 10-15), mille kohaselt sai ta oma poegadelt, et olles koolis esimese ja teise korruse vahel trepil RM lõi Xxit mitu korda rusikaga vastu selga. Pärast seda RM läks Xxi juurde ja kas haaras temast riietest kinni või tõstis käe, et lüüa, aga ei jõudnud lüüa Xxit, kuna trepile ilmus õpetaja Xx, kes lahutas Xxi ja RMi, viis nad teineteisest eemale. Nimetatud kannatanute ütlustega haakub tunnistaja Xx ütlused (tl 4-9, 16-22), mille kohaselt 3 1-17-1433 töötab ta Xxis kunstiõpetajana. 26.05.2016 kell 8.40 oli tund, läks ta trepist üles ja kuulis virgestusruumist kostvat karjumist. Kui Xx läks vaatama, mis seal juhtus nägi ta, kuidas RM peksis Xx. Xx nähes M lõi Xxit vähemalt kaks korda rusikaga vastu pead, lõi vastu peanuppu, seejuures teise käega ta hoidis Xxist riietest kinni. Xx ütles, et ta Xxi lahti laseks, aga R ei lasknud teda lahti, siis tal tuli ta Xxist eemale tirida. Samuti Xx selgitas, et järgmisel päeval, 27.05.2016 vaheajal kella 10:10 paiku olles teise korruse virgestusruumis märkas ta, et RM jooksis Xxi R juurde ja tõstis tema kohale käe, nagu tahaks teda lüüa, aga lööki ei järgnenud, võimalik, et RM tahtis sel moel Xxit hirmutada, Xx surus end sel momendil vastu seina, hakkas kartma. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja Xx ütlused (lk 23-27), mille kohaselt töötab Xxis sotsiaalpedagoogina. Tema ütluse kohaselt 2016 mai lõpus 26.kuupäeval sai ta teada klassijuhatajalt Xxlt, et RM peksis Xx vastu pead. Järgmisel päeval, 27.mail 2016, vaheajal kõndis Xx teise korruse virgestusruumis. Mingil momendil märkas ta trepil RMit, kes õlgade piirkonnast pigistas ja seejärel lükkas Xx. Ta ei näinud, et RM lõi Xxit, aga RMi käitumise järgi oli aru saada, et ta on agressiivselt meelestatud ja võib lüüa. Xx oli kõvasti ehmunud, seisis tardunult, vastu ei hakanud. Nimetatud kannatanute ütlustega haakub Narva Xxi alaldus ja Narva Alaealiste Komisjoni vastus (tl 1-2, 61), mille kohaselt sotsiaalpedagoog teatab, et RM süstemaatiliselt kasutab füüsilist vägivalda teiste õppurite suhtes, olles alla 14-aastase isikuna RMi suhtes oli arutatud 21 juhtumit, kus ta pani toime väärteod ja kuriteod. Määratud mõjutusvahendid ei olnud RMi poolt täidetud. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et RM täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav RM pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli ta tõepoolest süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, kuid lõi kannatanut ainult üks kord rusikaga vastu selga ning lõi teist kannatanut käega tagant poolt. Seega oli teise inimese valu tekitava kehaline väärkohtlemine toime pandud otsese tahtlusega, kuivõrd isegi pärast ühe korra rusikaga löömist pidi ta olema kindel, et see võib inimesele tekitada füüsilist valu, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et RM pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena (vastavalt kohtupsühhiaatrilisekohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi aktile), kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Kohtu seisukoht karistuste osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel 4 1-17-1433 keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures tuleb toonitada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et tuleb Mi suhtes kohaldada KarS § 87 alusel mõjutusvahendeid ja vabastada teda karistusest. Kohus pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et Mi suhtes ka varem kohaldati mõjutusvahendeid 21 korral, kuid mittekaristuslikud mõjutusvahendid tulemust ei andnud ning M jätkas süütegude toimepanemist. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et üksnes kriminaalkaristusega on võimalik mõjutada Ivan edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus on seisukohal, et rahaline karistus, mida on võimalik määrata KarS § 121 lg 2 järgi, antud juhul kohaldamisele ei kuulu kuna süüdistatav M on alaealine ning temal puudub igasugune legaalne isiklik sissetulek. Kohus leiab, et Mi süüaste pole suur, kuna tema poolt kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ega tekitanud kannatanutele kehavigastusi. Arvestades samuti karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes esinevat süü ülestunnistamist ning kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava alaealisust, peab kohus võimalikuks määrata Mile karistuse oluliselt alla KarS §121 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kohus on arvamusel, et kuna tegemist on alaealise ja varem kohtu poolt karistamata isikuga, siis reaalse vangistuse ärakandmine Mi poolt ei ole otstarbekas ning tuleb kohaldada KarS § 73 lg 1,3 sätteid ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui RM ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. V Menetluskulud
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud.
§-de 175 lg 1 p 9 alusel kuulub RMilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 705 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. 5 1-17-1433
kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Seega on tegemist kohtu kaalutlusotsustusega, kas kohustada süüdistatavat hüvitama tekkinud kriminaalmenetluse kulud või panna see kohustus süüdistatava seaduslikule esindajale. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades seda, et süüdistatav RM saab alles 16. jaanuaril 2020.a täisealiseks tuleb panna kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustust tema seaduslikule esindajale, nimelt Narva linnale. Kohus on seisukohal, et
lg 3 alusel tuleb jätta osa kohtukuludest - kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest 950 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 eurot ning kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 24.04.2017, 22.05.2017, 11.07.2017 ja 14.07.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 96 eurot – riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub
Innokenti Menšikov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.