Obsah (5)

§ 248§ 180§ 175§ 245§ 318

1-17-4099 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2017 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-4099 (kohtueelses menetluses 16231601269)

§ 248lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. E.P süüdi tunnistada Kar

S § 169 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

1. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (2 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et E.P ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. KarS § 78 p 1 alusel arvestada E.P-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.05.
3. a.
4. E.P-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 60.00 eurot; -

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

5. Lähtudes

§ 245

lg 1 p 12 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 765.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 63.75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700030649 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-4099“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu E.P süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 01.01.2016 kuni 18.08.2016 hoidus teadvalt kõrvale Harju Maakohtu 10.07.2009 kohtuotsuse nr 2-09-21347 alusel välja mõistetud igakuise elatise maksmisest summas 2 175, krooni (139,4 eurot) poja Xxxx, ik xxxx ülalpidamiseks Xxxxkasuks. Seisuga 18.08.2016 moodustab elatise võlgnevus 1112 eurot. E.P suhtes on alustatud täitemenetlust nr 034/2010/590 Xxxx täitmisavalduse alusel Harju Maakohtu 10.07.2009 kohtuotsuse nr 2-09-21347 täitmiseks ja elatise võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid see ei täitnud oma eesmärki. Haigekassa andmetel E.P ei tööta, samuti ei ole ta kunagi olnud Töötukassas töötu või tööotsijana arvel. Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse vastuse kohaselt ei ole E.P perearsti poole pöördunud alates 08.03.2010, seega ei ole tal diagnoositud pidevat ravi vajavat rasket haigust. Sotsiaalkindlustusameti andmetel ei ole E.P arvel pensioni ega toetuse saajana. E.P , olles töövõimeline isik, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi töökoha leidmiseks ega otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat raha teenimiseks oma poja Xxxx ülalpidamise tagamiseks. Seega E.P , teadva kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Aasmann, süüdistatav E.P ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskin sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 2 KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.P süüditunnistamist ning karistamist 2 (kaks) kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 mitte pöörata E.P´i karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 6 toodud kohustust. Vastavalt KarS § 75 lg 1 punktidele 1-6 on E.P käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:
3. elama kohtu määratud alalises elukohas;
4. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskulud: kaitsja tasu 60 eurot ja sundraha 705 eurot.

§ 180lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.P kuulub KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes

§ 318lg 3 p 4 sätestatud alusel.

( ) Anne Rebane kohtunik 3